Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism)
Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism)
erinevaid ilminguid. Sõnatu enesetapja kaubandukeskuses või bussis; suurejooneline vaatemäng kaaperdatud lennukite, Pentagoni ja põlevate pilvelõhkujatega; riiklikud investeeringud tuumarelva ehitamiseks; pommirünnak soojale maale sõitnud turistidele; paramilitaarsete rühmade treenimine ja varustamine; raha väljapressiv üksik täpsuslaskja; pantvange võtvad sõdalased, kes nõuavad sõja lõpetamist, jne. Kõigele sellele on küll ühine teatav destruktiivsus (tõsi, väga erinevates mastaapides), kuid eks ole destruktiivseid tegusid ja kavatsusi väga palju ka mujal? väljaspool igasugust "terrorismi"? Destruktiivsus ei saa siis ju olla ainuke ühendav joon? Sageli rõhutatakse, et terrorismi puhul ei tohi huvi tunda terroristide nõudmiste, ajendite ja sügavama tausta vastu. Tähtis on "sõda terrorismiga", sest muidu see ohustab "meid kõiki", ja niisuguses võitluses saab olla ainult "poolt või vastu" ega tohi vaidlustada sõja liidrite
Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS - ID (miski) – alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand, mis on sündides olemas ja on loomalik osa inimesest ning lähtub naudinguprintsiibist. - ego (mina) – mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist, peab arvestama tegelikkust ja püüab leida kompromissi ID ja superego vahel.
(numbrid, tähed) mõisted hakkavad elama. NÄITEKS: Karu aabits (Heljo Mänd) VALE JA TÕDE LAPSE MAAILMAS Mika valetatakse? · Oma materjaalsete või vaimsete huvide kaitseks. · Uute materjaalsete ja vaimsete hüvede omandamine. · Oma positsiooni kindlustamine ja parandamine. · Konstruktiivsus ehk endale sobiva vale maailma üles ehitamine. · Destruktiivsus ehk teiste heaolu hävitamine. · Regulatiivsust manipulatsiooni najal (nt: Kui sa ei tee nii siis, mina.....) · Universaalsus (vale päästab alati) Valetamise põhjused SISEMISED VÄLISED Alaväärsus või hüperegoism Hirmutatus Hüperaktiivsus Lootusetu olukord või põgenemiskatse
destruktiivse suundumisena. Tühisus- ja alaväärsustundest võib lahti saada ka selle hävitamisega. Nüüd pole varjatud motivatsiooniks enda eraldusest päästva sümbioosi loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on enamasti alateadlik ja seda realiseeritakse tihtilugu ka õilsalt, kohusetunde, patriotismi, aatelisusena. Vägivallatsevate äärmuslaste enamik on harimatud päevavargad, kellele, ,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast
Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse eest põgenemise" mõistet. Põgenemise mehhanismideks on: 1. autoritaarsus- püüe valitsemisele ja võimule, teiste allutamisele, aga ka masohhism ja sadism; 2. destruktiivsus- püüe purustamisele, tingituna jõetus- ja isoleeritustundest; 3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine. · Analüütiline psühholoogia- Garl Gustav Jung Freudi lemmikõpilasena arendas selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane
oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused
oraalne-passiivne isiksus oral-incorporative character söömine, suitsetamine, kuulamine b. oraalne-sadistlik oral sadisic 9-12 kuud oraalne-sadistlik isiksus oral-sadistic character söömine, küünte närimine, sarkastiline üldine: nartsislik, sõltuv 2. Anaalne staadium anus a. anaalne-erootiline anal erotic 1-2 aastat anaalne-ekspulsiivne isiksus anal-expulsive character agressiivsus, destruktiivsus, loovus b. anaalne-sadistlik anal sadistic 2-3 aastat anaalne-retentiivne isiksus anal-retentive character puhtus, korralikkus, ihnsus üldine kirjeldus: kontroll, võim 3. Falloslik staadium genitaalid 3-5 aastat autoerootiline Oidipuse kompleks Elektra kompleks kastratsioonihirm castration anxiety peeniskadedus penis envy falloslik isiksus - m: edu, saavutused
1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse. 2) SUPEREGO (ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid, normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea- st, kujuneb välja 10-11.ea-ks). Superego tasandil on inimese südametunnistus (moraal, eetika, normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks saada)
Tuleb vaadelda üksildust. Inimesed kardavad surma. Üksilduse probleemi lahendus: põgenemine sõltuvusse, baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine (riik tekib selleks et põgeneda üksilduse eest. Kuna ühiskonnaga saab üksildusest lahti). Põgenemise viisid: a) Autoriteedi kultus (authoritarianims) – masohhistlik, sadistlik vorm. Mina ja välise jõu sümbioos. Hakatakse ülistama oma juhte. b) Destruktiivsus (destructiveness) – välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos. c) Konformsus (automation conformity) – individuaalsuse kaotamine. Teeme kõike nii nagu peab ja nelja seina vahel teeme muid igasuguseid asju. Väliselt inimene allutatud reeglitele, on sõbralikud... Üksildusse tõmbudes tehakse midagi muud. Eksistentsiaalsed ja ajaloolised. Dihhotoomiad. Lahendamatud (põgenemine ehk eks.), lahendatavad (muutmine ajal.) II
leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud,
kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa. *Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest. *Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda. *Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus … *Keel: teadmine tehislikest märkidest – aju eesmise sagara all tagaosas! Kui ajus on suuremad ja väiksemad piirkonnad, siis see peegeldub ka koljus ja näos. Näiteks Spurzheimi kirjeldus imperaator Caracallast: frenoloogilisest seisukohast on see kõige
● Agressioon võib olla olukorrale kohane ning ennast kaitsev (enesekaitse) ● Instrumentaalne agressioon – agressioon on vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks. ● Ekspressiivne agressioon – ainukeseks eesmärgiks on teistele haiget teha. Impulsiivne või emotsionaalne käitumine. Kas agressiivsus on kaasasündinud? Instinktiteooria: Freudi thanatos ehk surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus) Kui me ei saa avaldada enda instinkti sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, siis see väljendub hävituslikus vormis. Agressiivsus, kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole mingil modifitseeritud kujul. EI PIDANUD PAIKA, SEST SEE EI SELETA ERINEVUSI AGRESSIIVSUSES INIMESTE JA KULTUURI VAHEL. Evolutsiooniline lähenemine – agressiivsus kui adaptiivne käitumine. Buss ja Shackelford (1997) - agressiivsus kui strateegia ressursside hankimiseks, kaitsmiseks
PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt - Suhteprobleemid PIH piirialane isiksuse häire - Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed - Ebastabiilsus mina-pildis, impulsiivsus, destruktiivsus enese suhtes - Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked - Paranoilisus, dissotsieerumine meeleheitlik hülgamise ennetamine - suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene võitle tardu - Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem - Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes otsustab
Ja luules on kogu aeg midagi head. Mis puudutab kirjanduse õpetamist koolides, siis tahaksin rõhutada, et see, mida inimestele sunniviisiliselt pähe tuubitakse, jääb neile kaugeks. Nii ongi valdav osa inimesi kirjanduskauged, kes teavad ja panevad esikohale seda, mida neile on pähe tambitud. Need, kes kirjandust ise otsivad ja leiavad, on hoopis teiste maitsete ja arusaamadega. -- Lõpuks milline on hea kirjandus? -- Mulle ei meeldi see, mis parasjagu moes on, destruktiivsus, ropendamine, mingid perverssused... Ma olen ikka toonud võrdluseks Romain Gary, kes kirjutas oma teoses "Elu alles ees" araablaste tohutult vaestest oludest Pariisis, aga millisest headusest oli see romaan kantud! Umbes samal ajal ilmus Emil Tode "Piiririik", mida paljud peavad heaks, aga mitte mina. Ta on hästi k i r j u t a t u d, kuid minu jaoks see kurjus, mis seal sees on, ei ole in. Aga paljude jaoks on.
alaväärsustunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. (,,vabaduse eest põgenemine").Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja isoleeritustundest; 3)konformism-püüdlus mugandumisele ja teistega sarnastumine. Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm
väärtustega. Pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Võimutung, tahe vägevusele, mis määrab ära tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vastandiks alaväärsustunne. Fromm- inimesega kaasneb eraldumine, mis tekitab üksildustunde, käitumise motiivid on määratud püüdest ületada see üksildustunne. ,,vabaduse eest põgenemine", mille mehhanismid on: * autoritaarsus (püüe valitsemisele) * destruktiivsus (püüe purustamisele) * konfortism (teistega sarnastumine). Hüpnoos- patsient hüpnotiseeritakse, inimene vajub poolunne, aktiivsemad ajukeskused jäävad ärkvele, need suudavad küsimustele vastata. Vastuolu käitumise tegelikkuse ja inimese tahte vahel. See mis paneb meid tegutsema, on sügaval ajusopis, teadlikkus on midagi muud. Seksuaalne energia avaldub teadvuses moonutatud kujul. Freudi arvates on kõigil sisemine konflikt, ebanormaalsed. Ego on keskmine tase.
Bioloogiline koolkond Frenoloogia: - käitumist juhib aju - erineva käitumise puhul järelikult erinev aju - kui on erinev aju, siis on erinev kolju Nad uurisid hästi palju kurjategijaid ja käitumistüüpe ning sealjuures, milline nende kolju välja näeb. 1758 1828 Franz Joseph Gall. Praeguseks põhiosa frenoloogia järelduste kompleksist on ümberlükatud. Välja arvatud kõrva tagune kühmuke mida suurem kühm, seda suurem potentsiaalne destruktiivsus. 1835 1909 Cesare Lombroso (Itaalia vangla-arst ja kriminoloog). Selleks ajaks oli loodusteaduslik lähenemine kogu maailmale välja arenenud kui frenoloogidel. Esile oli kerkinud Darwini liikide tekkimise ja evolutsiooni teooria. Lombroso hakkas Darwini teooria mõjul mõtlema ning ta märkas, et paljudel vangidel on atavisme (varasema arenguperioodi tunnus lööb välja üleni karvane inimene, võivad lõpused alles olla). Ta hakkas mõtlema, et kõik on arenenud loomariigist,
Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest. Väga oluline saavutuste „mootor“ on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, eraldumine.See tekitb üksildustunde, enda tühisuse tunnetamise. („vabaduse eest põgenemine“).Põgenemise mehhanismideks on: 1)autoritaarsus-püüe võimule, aga ka masohhism ja sadism; 2)destruktiivsus-püüe purustamisele, tingituna jõuetus- ja isoleeritustundest; 3)konformism-püüdlus mugandumisele ja teistega sarnastumine. Üks Freudi lemmikõpilasi Carl Gustav Jung arendas peale lahkhelide tekkimist õpetajaga välja iseseisva suuna-analüütilise psühholoogia. Psühhoanalüüs tervikuna, eriti freudeismil on psühholoogia ajaloos omapärane positsioon. Vaieldamatult on see suund enim mõjutanud psühholoogiaväliseid valdkondi- kirjandust,kujutavat kunsti, teatrikunsti jpm
pidada. Hindamise aluseks ja teistele meetoditele. Vaatlus on pidev meetod, kuna muutused toimuvad koguaeg. Aitab ära näha probleemkäitumisi kinnitada või mittekinnitada probleemi või diagnoosi: nt sotsiaalseid probleeme, autismi jne. (probleemkäitumised: ADHD: ülesande juures mittepüsimine, jutustamine, ringivaatamine, nihelemine; käitumishäired: allumatus, destruktiivsus, agressiivne mäng, agressiivsus, vaidlemine, hirm; sotsiaalsed probleemid; koosmäng, naeratus, reeglig; autism: abi küsimine, sümboline mäng, seotud jutt, järjekorra hoidmine). Vaatlusel peab olema alati eesmärk, et seda hindamisel kasutada (neid võib olla üks või mitu, üldisem/spetsiifilisem) mida vaadelda? ; Oluline on ka vaatluse viis: vaatlus võib olla planeeritud, planeerimata (vahel pole teatud situatsioone ette
annaabi.ee 
