täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste
märts 1939. ?Hinnang Sündmuste areng 1939. aasta kevadel (märtsis) näitas, et Suurbritannia juhitud lepituspoliitika oli läbikukkunud. Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Poola puutumatuse kaitseks ja koostööks Saksamaa vastu: kolmepoolsed kõnelused (aprill - august 1939). ?MRP sõlmimine 23. august 1939 1930 rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida
Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht) 6)Nimetage eesti rahva esindusorganid aastatel: a)1917-1919 - Maapäev b)1938-1940 President koos valitsusega 6) Millal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu? Mida võttis Eesti ette, et vähendada ohtu riigi iseseisvumisele? 1921 22 september sai Eesti Rahvasteliidu liikmeks. Ühinesime kõigi kokkulepete ja avaldustega mis tõotasid vähendada sõjaohtu(Briandi-Kelloggi sõjakeelupakt(1928),Desarmeerimiskonverents(1932)). 7) Milliseid argumente esitas K.Päts 1934.a. Riigikogu ees antud seletuses, põhjendamaks riigipööret? Kinnitab, et Eesti rahvas on haige, ning neid on vaja ravida ja tema on see kes seda ravi peab teostama. 8)Kes olid 1934.a. riigivanema kandidaadid lisaks Pätsile ja kelle poolt esitatud? A.Larka, esitati Eesti Vabadussõjalaste liidu poolt. J.Laidoner, esitati Valitsuse? poolt A.Rei, esitati Pätsi valitsuse poolt
1928 Briand-Kellogg võimuvõitlus Stalin-Trotski 1929 Stalini 50. juubel 1930-1939 1934 Kirovi tapmine 1932 algab kunsti ümberorienteerumine 1932 -1934 desarmeerimiskonverents algab suur terror - GULAG klassikalise esteetika alusele nn. NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni Talvesõjani) sotsialistlik realism - ei piirdu Talvesõjani)
tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest ning piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduse kui kultuuri vallas (nn. Nürnbergi seadused). Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused. Abielud "aarialaste" ja juutide vahel olid keelatud. 15. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1929 1937 2. II 1932. a. toimus Genfis Rahvasteliidu desarmeerimiskonverents, kui samal ajal pommitasid jaapanlased Hiinat. 1933. a. lahkusid jaapanlased üldse Rahvasteliidust. Saksamaa hakkas juba enne Hitleri võimuletulekut taotlema endale relvastuse alal võrdõiguslikkust teiste riikidega. Veelgi varem oli Saksamaa lakanud täitmast teistki Versailles' rahulepinguga peale pandud kohustust - reparatsioonide tasumist. Algul paluti pikendust seoses majanduskriisiga, 1932. a. keelduti aga lõplikult maksmast.
· Saksamaa liige 1926-33 · NSVL liige alates 1934 Reparatsioonide küsimus Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe
*EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte. *1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti.
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas.
konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Venemaal samal ajal olid võimul kommunistid ning keegi ei teadnud kui kauaks, sest Venemaa oli poliitiliselt isoleeritud. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Toimus demokraatia kokkuvarisemine eelkõige uutes Ida-Euroopa riikides. Sõjaoht kasvas, sest maailma valdas majanduskriis, Jaapani agressiivsed taotlused Kagu-Idas, Hitleri võimuletulek Saksamaal ja nende suund sõjale. Saksamaa rikkus aja jooksul ka rahulepinguid, mis ta oli sõlminud. Toimus desarmeerimiskonverents, mis kukkus läbi ja mille tagajärjeks langes ka rahvasteliidu tähtsus. Suurriigid ei suutnud enam jõude omavahel koondada, et rahu hoida. UK arvas, et kui Saksamaale järele anda rahuneb ta maha ja sõda ei tule, kuid see oli ekslik. Fasistlikul Itaalial olid ka agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas. Samal ajal toimus ka kodusõda Hispaanias. Suur majanduskriis 1929-1933 Enne majanduskriisi oli USA heal järjel majanduslikult, sest neil oli kohalik odav tööjõud ja
1920. aastate algul pandi lootused Balti liidule, eelkõige Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks. Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-koostöö. Vastuolude tõttu ei suudetud sellist liitu aga kunagi luua. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping, millel polnud aga erilist tähtsust. 22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928). Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents. Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi. Majanduselu Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht.
Eriti suurt huvi tundis Rootsi: Tartus avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid rohkem Eestisse, toimusid vastastikused visiidid. Need suhted püsisid kuni 1934. a riigipöördeni. Rahvusvaheline olukord teravneb taas Kriis sai alguse 1933. a natsionaalsotsialistide võimuletulekuga Saksamaal. Hitlerlaste võit tähendas agressiivsete suundade esiletõusu Saksamaal. Ilmnes ka Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Kukkus läbi desarmeerimiskonverents. Jaapan ja Saksamaa astusid RL-st välja. Eesti jaoks kujunes halvaks Inglise-Saksa mereväeleping, mille tulemusena selgus, et sõja puhkedes võib Saksamaa sulgeda Taani väinad ning Läänemeri jääks täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli alla. Ohumärgiks oli ka NL aktiviseerumine. Moskva pakkus Baltimaadele lepinguid, mille alusel loodaks Balti riikides NSV Liidu sõjaväebaasid, kuid need lükati tagasi. Seejärel hakkas NSVL õhutama Balti kolmikliidu loomist
majandusharude edendamiseks *Erakordsekt suurt tähelepanu pöörati tööstusele *Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja karoloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine *Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanssskujunes positiivseks *Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus Välispoliitika *Ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia *Esimene häirekellaks oli 1935. aastal sõlmitud Inlgise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla *Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine *Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks
* 1928 uus rahareform (- Eesti kroon) * välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu * 1930 1934 ülemaailmne majanduskriis Välispoliitika ALATES 1930 * 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema * sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõelisteks ohuallikateks * ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia * sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale * olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees * 1935 Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla * Venemaa aktiviseerumine
Fasism - rahvuslikult piiratud Kommunism - pürgis rahvusvahelisusele ja üldisele kehtivusele, ateism, kapitalismivastasus Kollektiivse julgeolekus süsteem - kahe- ja mitmepoolsete lepingute süsteem. Tähtsamad - neutraliteedi-, mittekallaletungi-, vastastikuse abistamise, piiri-, sõpruse- ja liiduleping. Alates 1932 - NSVL sõlmis 12 mittekallaletungilepingut Lepituspoliitika - väikeste järeleandmistega poliitika Austria ja Tsehhoslovakkia kaotasid iseseisvuse Genfi desarmeerimiskonverents (1932-1934) - 64 riiki, eesmärgiks ründerelvade piiramine, Saksamaa nõudis võrdseid õiguseid teiste riikidega - Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandzuuria. 1932
Sadamasse olid juba püssid vastu saadetud, mis siinsamas välja jagati. Hiljem tehti valmis ka plaan, otsustati, et soomlased lähevad välja Raasiku sihis. Jaam oli vaja päästa. Samal ööl jõudsid soomlased veel eelliinidele. (Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks oli 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on
Briand-Kelloggi paktile 24. oktoober "must neljapäev" New Yorgi börsil; algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 -------------------------------------------------------------------------------- 1931 Westminsteri statuut (inglise dominioonid said sise- ja välispoliitilise suveräänsuse) Pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele Algas Jaapani agressioon Mandzhuurias (Kirde-Hiina) -------------------------------------------------------------------------------- 1932 Algab rahvusvaheline desarmeerimiskonverents (lõpeb 1934.a. ebaõnnestumisega) -------------------------------------------------------------------------------- 1932-1933 Sõlmitakse kahepoolsed mittekallaletungi lepingud Nõukogude Liidu ja Soome, Eesti, Läti, Poola, Prants. ning Itaalia vahel Eestis toimub kolm referendumit uue põhiseaduse küsimuses sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus, mille tagajärjel puhkes XX sajandi üks suuremaid näljahädasid
1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922. suvel. Eesti üritas kõigiga suhteid korda seada, julgeolekut kindlustada. Balti Liit. Taheti seda luua(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), kuid Poola ja Leedu vaheline konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping. Rahvusvaheline olukord teravneb: 1933. natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule. Kukkus läbi kaua ettevalmistatud desarmeerimiskonverents. Jaapan ja aksamaal ahkusid esiagu sealt ning hiljem ka Rahvasteliidust. Rahvasteliid oli mõttetu. 1935. sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis Saksamaale õigus suurendada oma sõjalaevastikku. Nsvl tahtis Eestit Moskvaga lähendada ning Eesti keeldumise korral hakkas Balti kolmikliidu loomist õhutama.(leedu). See loodigi Igalt poolt ähvardas 1930ndatel oht, Eesti Läti ja Leedu kuulutasid end Skandinaaavia eeskujul neutraalseks. Kultuurielu 1925. loodi Kultuurkapital.
Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud.
legitiimsus – peab läbi käima kõik astmed ÜROs mandaadi saamiseks usaldusväärsus kohalike elanike silmis, seotud erapooletusega o Tänu rahuvalveoperatsioonidele on kasvanud peasekretäri roll. Koordineerib rahuvalveosakondade tööd. o desarmeerimine – Sõjastaabikomitee (SSK) korraldused; relvastuse reguleerimise süsteem – desarmeerimiskonverents. Veidi üle 40 riigi, kes selle tegevusest osa võtavad. Terve rida valdkondi (ca 10), millega konkreetsemalt selle komiteed tegelevad. Suudeti II MS järgselt vähendada relvajõudude suurust (aktuaalne just alaliste JNi liikmete puhul). Vaidlused, kui palju peaks vähendama. Need vaidlused kestsid ca 15 aastat. terve rida kokkuleppeid, mida on saavutatud tuumarelvastuse piiramisega seoses.
· Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. · Põllumajanduse puhul näitasid edenemist haritava põllupinna ja kariloomade arvu suurenemine ning maaparanduse, sordiaretuse ja tõuparanduse laialdane rakendamine. · Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks · Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Välispoliitika · Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. · Esimene häirekell 1935.a Inglise-Saksa mereväeleping · Venemaa aktiviseerumine. · Balti Antant. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. · Neutraliteedipoliitika.
peasekretär. 1929. saabus Eestisse vastuvisiidile Rootsi kuningas. 1930. aastal tuli vastuvisiidile Poola president ja 1932. aastal teistkordselt Soome president. 1933. aastal käis Eesti X üldlaulupeal Läti president. Välisvisiidid ei olnud väga sagedased. Kui arvestada seda, et suuri rahvusvahelisi kongresse ja konverentse toimus üsna hõredalt: 1923. aastal Genova konverents, 1932-1934 desarmeerimiskonverents. Peamisteks kohtadeks, kus oli võimalik suhelda teiste riikide diplomaatidega olid saatkonnad. Enamik Eesti riigitegelastest olid välispoliitikas üsna üksmeelsed. Välispoliitika peamine eesmärk oli riigi iseseisvuse julgeoleku säilitamine. Eesti oma geopoliitilise asukoha tõttu peab Eesti välispoliitika tegema kõike selleks, et ohte vältida - majanduslikud ja sõjalised aspektid
annaabi.ee 
