või sellega ähvardamise tulemusena 8) leping on tühine, kui see on sõlmimise hetkel vastuolus rahvusvahelise õiguse imperatiivnormiga Lepingu kehtivus: · tähtajatud lepingud, nt piirilepingud · tähtajalised lepingud, sõlmitakse teatud perioodiks või konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt territooriumide rendilepingud Kui leping ei sisalda sätteid lõppemise kohta ega näe ette denonsseerimist või väljumist, siis on denonsseerimine või väljumine võimalik ainult juhul kui sellisest kavatusest on ette teatatud 12 kuud ning: · on kindlaks tehtud, et lepigu osapooled kavatsesid lubada denonsseerimist või väljumist · denonsseerimine ja väljumise õigus tuleneb lepingu olemusest Kui üks osapool rikub lepingut, annab see teisele õiguse lepingu lõppemisele või kehtivuse peatamisele. Lepingu osapoolel on võimalus viidata lepingu täitmise võimatusele kui lepingu
Välislepingud Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida. Rahvusvahelise lepingu denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist. Selle aktiga vabastab riik ennast rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud: 1. mis muudavad riigipiire; 2. mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastvõtmist, muutmist või tühistamist; 3. mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4
Esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises - Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et presidendil oleks juhtiv roll välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Langeb raskuspunkt riigi välispoliitika realiseerimisel Vabariigi Valitsusele. valitsus tegutsema koostöös presidendiga. Presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse välispoliitilistest Suundumustest. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Presidendi pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine Riigikaitse pädevus -Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Kuulutab president Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja
vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada: 1). Rahvahääletuse korraldamise otsustamine; 2). Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine (Ratifitseerimine tähendab akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Riigikogu puhul on ratifitseerimise vormiks vastava ratifitseerimisseaduse vastuvõtmine. Denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist); 3). Riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 4). Riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamine; 5)
Territoriaalne jaotus riigis (föderatiivsed riigid). Tööülesanded on kodade vahel jagatud ja üks kodadest on suuremate õigustega. (alam- ja ülemkoda). Ülemkoda kinnitab alamkoja otsuseid. 5.1 Parlamendi ülesanded 1. Seaduseelnõude menetlemine. Enamus seaduseelnõusid valmistatakse ette Valitsuses ja saadetakse riigikokku, kus tegelevad sellega komisjonid. 2. Rahvusvaheliste lepete ratifitseerimine (kinnitamine). Tühistamine = denonsseerimine 3. Järelevalve Valitsuse tegevuse üle. www.riigikogu.ee 'st leiab riigikogu töö kohta infot. Riigikogu töö jaguneb istungjärkudeks. Aasta jooksul on 2 istungjärku: jaanuar Juuni ja septemberdetsember Iga seaduseelnõu läbib riigikogus kuni 3 lugemist. 5.2 Riigikogu ülesehitus skeemina (LK 103-104) 5.3 Too välja riigikogu õigused ja ülesanded. Ülesanne 1. Seaduste menetlemine. 2. Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse. 3
Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste
Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus) Doktriin (rahv.vah õiguse normide tõlgendamine teadlaste poolt) 13. Välislepingu mõiste Välisleping on Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele. Denonsseerimine on akt, millega riik vabastab ennast välislepingust tulenevatest kohustustest. 6 II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu
moodustada, siis läheb peaministri valimine Riigikogu kätte. 3. Kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul peaministrit valida, siis kuulutab President välja uued Riigikogu valimised. Riigikogu ülesanded: 1. Seaduste ja otsuste vastuvõtmine 2. Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks) 3. Peaministri kandidaadile volituste andmine. 4. Laenude võtmine 5. Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (nõusoleku andmine) ja denonsseerimine (tühistamine). 6. Avalduste ja deklaratsioonide esitamine. 7. Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. (õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväejuhataja, Eesti Panga nõukogu liikmed, Riigikohtu liikmed) Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus Riigikoguliikme President 1.Phiettekandja d 2.kaasettekandja
2. Käesoleva konventsiooni eesmärkidega vastuolus olevaid reservatsioone ei ole lubatud teha. 3. Reservatsioonist võib igal ajal loobuda, teatades sellest ÜRO peasekretärile, kes seejärel informeerib kõiki osalisriike. Reservatsioon kaotab jõu päeval, mil peasekretär saab loobumisteate. Artikkel 52 Iga osalisriik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni, saates vastava kirjaliku teate ÜRO peasekretärile. Denonsseerimine jõustub aasta möödudes sellise teate kättesaamisest. Artikkel 53 ÜRO peasekretär on määratud käesoleva konventsiooni depositaariks. Artikkel 54 Käesoleva konventsiooni originaal, millest on olemas võrdselt autentsed tekstid araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, deponeeritakse ÜRO peasekretäri juures. Selle tõenduseks on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.
mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
¤ teostab seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse ja teiste seaduste alusel; ¤ liikmed tegutsevad esindusmandaadi alusel, olemas saadiku puutumatus. Parlamendi pädevus: seadusandlus; riigikassa kujundamine; eelarve kontroll; valitsuse ametisse nimetamine ja vabastamine; valitsuse tegevuse kontroll ja valve, poliitiline kontroll kogu täidesaatva võimu üle; üldpoliitika suundade määramine/kavandamine; valimissüsteemide valik ja kehtestamine; välislepete ratifitseerimine ja denonsseerimine; riigipeaaaa aktide järgnev sanktsioneerimine; riigipea valimine/nimetamine; riigiametitelt õigus aru pärida; rahvusvahelised kontaktid; kõrgema kohtu valimine või nimetamine; haldustoimingute teostamine; sõja või rahu lõplik sanktsioneerimine; riikliku korralduse ja haldusterritooriumi jaotuse kehtestamine; sisemise struktuuri ja tööjaotuse kehtestamine; õigusaktide kinnitamine. Riigipea Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand (Eesti).
konstitustioonilistes aktides. Pädevus sõltub sellest, kas tegemist on parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe nö puhta süsteemiga. Parlamendi pädevusse kuulub veel: 1) Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 2) Valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kotroll kogu täidesaatva riigivõimu üle; 3) Seaduste vastuvõtmine 4) Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine; 5) Kui põhiseaduses ette nähtud, siis ka riigipea valimine või nimetamine 6) Õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult; 7) Kõrgema kohtu valimine või nimetamine 8) Sõja või rahu lõplil kinnitamine 9) Üldpoliitika suundadae kujundamine Struktuur: Parlamendid on kas ühe- või kahekojalised. Kahekojalise tavaliselt föderatsioonides, kuid võivad ka unitaarriikides olla.
sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega. Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on tema pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine, st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud
- Rahvusvaheline leping - Seadus-leping ja leping-leping - Bilateraalne ja multilateraalne leping - Universaalne ja regionaalne leping; jaotus objekti järgi - Allika kujunemine ja iseloom - Esindus, läbirääkimine, konsensus, signeerimine - Ratifitseerimine/ühinemine, jõustumine riigi suhtes - Reservatsioonid - Rahvusvaheline jõustumine; tõlgendamine ja kohaldamine - Denonsseerimine; muutmine; lõppemine; tühisus - Wieni konventsioon - Tava(õigus) normatiivse fakti küsimus - Objektiivne element - Subjektiivne element tahe end siduda - Vastuvaidlemine - Suhe muude allikatega - Kohtulahendid - Rahvusvaheline kohus - Riiklik kohus nt õiguse üldiste põhimõtete osas - Doktriin Rahvusvahelise õiguse subjektid
- Rahvahääletus riigielu küsimuse üle - (§162 Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusel.) Algatusõigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil ja töörühmal. §106 Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine,m erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Põhiseaduses pole sätestatud rahvaalgatust (põhjus: 30ndate majanduskriisi ajal oli tunda väsimust demokraatiast; Eestis väljendus selles, et ebapopulaarsed demokraadid püüdsid korrigeerida tollast Põhiseadust ja paralleelselt koostasid uut Põhiseadust ka vapsid jt, kuid kõik rahvahääletused kukkusid läbi hoolimata seadusemuudatustest), eesti rahvas
Pilet 21. Riigikogu funktsioonid Põhiseaduse järgi: 1.) Seadusloome – seadused ja otsused. Seadused – palju, erinevad koosseisud. Seadusandlik initsiatiiv – RK (liige, fraktsioon, komisjon), valitsus (kõige enam), president põhiseaduse muutmiseks. NB! RK osakaal järjest enam vähenenud! Muud Riigikogu ülesanded. Põhiseadus loetleb kokku 16 toimingut. Mõned olulisemad: 2.) välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine 3.) nimetamised 4.) valitsusele volituste andmine ja umbusaldus 5.) olulised väljakuulutamised – rahvahääletusele panek, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Poliitiliste teadmiste allikad (autoriteet, isiklik mõtlemine, teaduslik meetod) 1.Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a.) kindel autoriteet – näit. vanem õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b
1) valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (korraliselt või erakorraliselt ehk nimetamise, umbusalduse avaldamise kaudu või kui valitsus ise tagasi astub); 2) valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kontroll kogu täidesaatva riigivõimu tegevuse üle; 3) üldpoliitiliste suundumuste kavandamine ja realiseerimise suunamine seaduste kaudu; 4) välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine; 5) riigipea seadusjõuga aktide (dekreedid) järgnev sanktsioneerimine konstitueeritud juhtudel ja korras; 6) kui konstitutsioonis või konstitutsioonilistes aktides ette nähtud - riigipea valimine või nimetamine; 7) õigus põhimõtteliselt aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt, välja arvatud kohtult - kohtult võib ta teavet paluda, kuid kohus ei ole mingil juhul aruandev parlamendi ees;
Riigikogu funktsioonid Põhiseaduse järgi: 1) Seadusloome – seadused ja otsused. Seadused – palju, erinevad koosseisud. Seadusandlik initsiatiiv – RK (liige, fraktsioon, komisjon), valitsus (kõige enam), president põhiseaduse muutmiseks. NB! RK osakaal järjest vähenenud! Muud Riigikogu ülesanded. Põhiseadus loetleb kokku 16 toimingut. Mõned olulisemad: 2) välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine, 3) nimetamised 4) valitsusele volituste andmine ja umbusaldus 5) olulised väljakuulutamised – rahvahääletusele panek, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. Kuidas valmib seadus? Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles
Teataja II osas). Igal suveräänsel riigil on teatavatel juhtudel õigus ka lepinguid tühistada ehk denonsseerida. Eesti põhiseaduse järgi kehtivad siseriikliku seaduse ja riigikogus ratifitseeritud lepingu vastuolu korral välislepingu sätted. Parlamendi ülesandeks välispoliitika osas (ka Eestis) on: välissuhtlusalaste seaduste ja otsuste vastuvõtmine; tähtsamate välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine; riigieelarve kaudu välispoliitika teostamiseks raha eraldamine. Riigi välispoliitika osas peavad parlamendis esindatud erakonnad jõudma üksmeelele. Valitsus kannab vastutust riigi välispoliitika väljatöötamise ja selle tegeliku elluviimise eest välisministeeriumi ja välisriikide esinduste kaudu. Riigipea on 41 rahvusvahelises suhtluses oma maa kõrgem esindaja ja tal on riikidevahelises
annaabi.ee 
