Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed
Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja siseõue välja, niiet seal seisev publik ümbrites neid kolmest küljest. Tagalava- asus kõrgemal eeslavast ja oli eraldatud eesriidega. Tagalava kohal asus palkonlava. Publik istus rõdudel ja aukülalised loožides. Black-box teater: 20. sajand Lihtsad mustad seinad Puudusid dekoratsioonid Vaataja koht ebakindel
Kodune sünnipäev Ürituse kirjeldus Tegemist on 38. aastaseks saava naise sünnipäevaga. Pidu peetakse oma koduaias levas lehtlas. Õhtuseks ajaks on võimalik liikuda edasi lõkke juurde, saunamajja või tuppa. Külalisteks on ainult sugulased (20 täiskasvanut ja 5 last). Külalisi on igas vanuses. Pidu toimub vabas keskkonnas, riietus on vaba (suvine, sportlik). Võimalus jääda pererahva juurde ööbima. Dekoratsioonid ja mööbel Dekoratsioonid puuduvad, sest tegemist on suvise ajaga ja väljas on piisavalt ilus. Lehtlasse on paigutatud kaks pikka lauda ja neli pikka pinki. Lisaks asub seal veel grill ja fritüür. Eraldi on veel väike aialauake, kus on peal lauanõud. Lauanõud on papist, et olemine oleks mugav ning väikestel lastel oleks lihtsam. Ülesannete jaotamine Pereliikmed jaotavad omavahel ülesanded. Ema ning tütar valmistavad toitu, isa ning poeg
11.09 , Marilii , Anett , Nanci ). Nimelt vaatlemas , kas "teenindusahel toitlustuses" ka toimib . Niisiis , maja välisilme oli meeldiv , see oli võib öelda isegi suurepärane , nii oli ka seest , sees oli kõik hubane , puhas , dekoratsioon oli superhea - oli atraktiivne nii seest kui ka väljast , väga silmapaistev just sellepärast ,et väljas oli juba maja ees tuli muusika .. aknad olid kõik puhtad ja ühel maja nurgal olid ürituste toimumise plakatid ning akendel olid kutsuvad dekoratsioonid . Uksest sisenedes võis esijalgu näha ukse peal lahtioleku aegade kohta informatsiooni , mis oli kättesaadav . Vastuvõtt Art Caffe's oli meeldiv , sest klienditeenindaja naeratas koheselt kui sisenesime ja soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ka veel ,et menüü tuuakse lauda meile , mis oli üsna meeldiv , need kõik asjad toimusid esimesest sekundist. Klienditeenindaja tõi
Soovitakse taaskohtuda klassikaaslastega. Alustatakse kooli ja oma koduklassi külastusega, meenutatakse vanu aegu ning seejärel suundutakse Treki kultuurimaja väikesesse saali. Klassis käis 21 õpilast seega koos klassijuhatajaga võtab üritusest osa 22 inimest, abikaasasid ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja külastamine. 18.30 Külalised saabuvad kultuurimajja. 18.40 Avakõne kunagise klassijuhtaja poolt. 18.50 Söök valmis. 19.00 Õhtusöögi algus. 20.00 Esineb Antti Kammiste bänd. 20.30 Serveeritakse torti ja kohvi. 21
kroonimine”. Varane ooper oli 17.sajandil õukonnapidustuste kõrgpunktina väga erandlik žanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.aastal avati Veneetsias esimene ooperiteater. Aristokraatide asemel andsid seal tooni kodanlus ja kaupmehed ning esimeste ooperite humanistlik vaim loovutas koha vaatemängule. Tüüpilise Veneetsia ooperi süžee on pärit mütoloogiast, ooperis on palju tegelasi. Iseloomulikud olid suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Peaaegu kohustuslikuks said laevahukud, merest tõusev Neptunus, pilvelt laskuvad või taevasse tõusvad jumalad. Veneetsia ooperi juhtivamad esindajad olid Pier-Francesco Cavalli ja Antonio Cesti. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli koolkond. Veneetsia ooperi dramaatilise ja vaatemängulise laadi asemel keskendus Napoli koolkond muusikale ja laulule. Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas
Lõpus tuleb välja, et krahvinna ehk siis Edwini ema oli ka kunagi kõrtsilaulik ja krahv ja krahvinna armuvad taas üksteisesse nagu noored. Silva, aga otsustab jääda muusikaärisse ning rebib oma vana abielulepingu Edwiniga tükkideks. Etendus oli kindlasti väga orginaalne ning humoorikas. Oli hetki, kus oli sisse oli põimitud väga osavalt huumorimeelt. See ei olnud põrmugi igav ning tekitas minust palju positiivset emotsiooni. Lavastus oli korralik ja ilus. Dekoratsioonid olit valitud väga maitsekalt. Untsu ei läinud midagi ja tekitas hoopis mugavat tunnet. Ei olnud liiga tavapärane ega liiga uhke. Kostüümid olid väga Erinevad. Oli uhkeid ballikleite kui ka säravaid 80'ndate tantsutüdrukute kleite. Kõik dekoratsioonid ning kostüümid olid pisut vanamoodsed, kuid see jättis väga maitseka mulje. Ka veidi uuem osa (hotell), mis oli veidi tänapäevasemalt kujundatud, sulas sinna ilusti sisse ja tegi kogu etenduse tasakaalus olevaks tervikuks
Veenuse ja Elisabethi rolli mängis sama näitleja Heli Veskus (sopran). Veenuse-Elisabethi kaksikrolliga sai Heli Veskus suurepäraselt hakkama, pakkudes naudingut nii meelelise Veenuse kui ka ideaalse armastuse võrdkuju Elisabethi osa esitades. Heli hääl oli väga võimas, kõrge ja meeldejääv ning tema esitused korralikud ja effektsed. Ainsad asjad, mis mulle ei meeldinud ja jättsid mu segadusse olid kostüümid ja dekoratsioonid. Ooper oli muudetud tänapäevasemaks. Ilusate uhkete kleitide asemel olid naistel modernsed pükskostüümid ja meestel ülikonnad päikeseprillidega. Vahepeal tulid ka lavale naised, kellel olid kohutavalt paljastavad klubiriided. Dekoratsioonid olid üpris värvikirevad ning segased. Üksikud diivanid olid keset lava, laest ripus palju naiste pesu. Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest
Veenuse ja Elisabethi rolli mängis sama näitleja Heli Veskus (sopran). Veenuse-Elisabethi kaksikrolliga sai Heli Veskus suurepäraselt hakkama, pakkudes naudingut nii meelelise Veenuse kui ka ideaalse armastuse võrdkuju Elisabethi osa esitades. Heli hääl oli väga võimas, kõrge ja meeldejääv ning tema esitused korralikud ja effektsed. Ainsad asjad, mis mulle ei meeldinud ja jättsid mu segadusse olid kostüümid ja dekoratsioonid. Ooper oli muudetud tänapäevasemaks. Ilusate uhkete kleitide asemel olid naistel modernsed pükskostüümid ja meestel ülikonnad päikeseprillidega. Vahepeal tulid ka lavale naised, kellel olid kohutavalt paljastavad klubiriided. Dekoratsioonid olid üpris värvikirevad ning segased. Üksikud diivanid olid keset lava, laest ripus palju naiste pesu. Kindlasti oleks pidanud enne seda lugema ooperi kokkuvõtet, et sellest kohapeal kohe arusaada. Kõik need esitused rääkisid armastusest
looduslapsed 7. Tavaline Harmooniline Rahutu, kärsitu, Pingutatud Kompositsioon liikuv, järsk 8. Ruumilisus Perspektiiv Tasapind Tavaline Pole oluline 9. Vorm Geomeetrilised Lihtsustatud Rahutu, pinges Välised kujundid dekoratsioonid, inetud inimesed 10. Äärejoon, Polnud oluline Ilmekas joon, Jõulised Sujuvad kontuur jõuline ja piirjooned nurgeline 11. Keda nemad 20. saj kubiste Impressionismi Ekspressionismi Plakatikunsti mõjutasid? juugendit,
KLIENDITEEKOND Asutus: Rakvere Teatrikohvik Koduleht: www.rakvereteater.ee · Kergesti leitav · Tähtsam info on kirjas · Hea väljanägemine Esmamulje: · Hubane ning soe · Küünlad põlevad, õrn ning romantiline valgustus (kuid piisavalt valgustatud) · Nauditav muusika · Puhas · Teemakohased dekoratsioonid · Meeldiv raamatunurk · Prügikastid nähtaval kohal Teenindaja: · Meessoost · Naeratab sõbralikult ning tervitab viisakalt · Annab piisavalt aega valida, ning ei ole pealetükkiv · Küsib arusaadava ja selge diktsiooniga "Kas olete otsustanud?" Teenindaja välimus: · Hoolitsetud küüned ning käed · Juuksed piisavalt lühikesed ning kammitsetud · Puhas ja triigitud vormiriietus · Kena väljanägemine Teenindaja käitumine: · Teietab
talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta.
• Kujunes välja absoluutne monarhia (kardinal Richelieu, Louis XIV), õukonna hiilgeaeg • Riik (s.o kuningas) soosib kultuuri, kuid soovib seda ka kontrollida • Ratsionalistlik filosoofia Barokk -kultuurile iseloomulik • Skeptiline ja pessimistlik • Mänguline ja mitmetähenduslik • Vastandid, kontrastid (ilus-inetu, ülev-madal) • Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid
ekspressionism(suured värvilaigud) neoimpressionism(punktitades) Jaan Koort 18831935 Erik Obermann 1890-1911 K. Mägile: " kui juba kord nälgida, siis on see sada korda kergem Pariisis kui selles neetud väikekodanlikus Tartus" erootiliste sugemetega laad Ado Vabbe 18921961 virtuooslik fAntaasiaküllane poolabstraktne lõhutud figuurikäsitlusega laad Pallase õppejõud ja juhataja Peet Aren 18891970 teeseldud kopsuhaigus dekoratsioonid paljudele estonia teatri ja hommikuteatri lavastustele rakenduskunst ja sisekujundus Henrik Olvi (18941972) Kuno Veeber 1898-1929 käis ants laikmaa ateljeekoolis sooritas enesetapu TÜ arstiteadus Karin Luts 19041993 maalikunstnik ja graafik
Michelangelo - jätkus Bramante projekti(Rooma Peetri kirik), sammaste rida-kolonaad, kirik pole enam tsentraalehitis, sihvakad(üle mitme korruse ulatuvad sambad, kupli sambad ja kupli roided) Palladio - koolkond, palladionism, maapiirkondades rikaste villad, kaunistas fassaade sammastega, ehitistel rohke sammaste kasutus, hindas matemaatikat, ehitised ranged, Villa Rotonda Vicenzas on kõige kuulsam MAALIKUNST Leonardo Da Vinci - ´´Mona Lisa´´, pidude korraldaja, dekoratsioonid, mehhanismid, liikumised, insener & leiutaja, lõpetatud maale vähe, teadustöö, ei hinnanud inimesed välimust vaid hingeelu, fumato(tehnika) udune tagataust, annab ruumilist sügavust, Madonna kaljukoopas( peategelane keskel, kõrvaltegelased ümber, moodustub kolmnurk), ´´ Pühaõhtu söömaaeg ´´ (Kristus teatab, et keegi 12 jüngrist annab ta ära, perspektiiv) Raffael - ´´ Ateena kool ´´(Platon, Aristoteles keskel, perspektiiv koondub keskele), ta oli range
Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad
tema tund on kätte jõudnud. Violetta unistas veel, kui õnnelik ta oleks olnud Alfredoga. Germont tuli Violettat kui oma tütart tervitama, enam polnud takistusi Alfredo ja Violetta õnnele, sest Alfredo õde oli juba abielus. Kuid oli juba hilja, sest Violetta jõud oli lõppemas. See oli minu esimene ooperikülastus, millega jäin väga rahule. Väga hea oli ooperit jälgida, kuna koolis eelnevalt tutvusime natuke teosega. Lava, kostüümid ning dekoratsioonid olid väga luksuslikud ja uhked. Kõige enam meeldis mulle I ja II vaatuse lavakujundus. Kaunis miljöö aitas väga kergesti end kujutelmas 19. saj. keskpaikka viia. Väga palju aitasid kaasa ka muusikalised teosed. Minu lemmik muusikaline teos oli ,,Libiamo ne' lieti calici" (,,Joogilaul"). Laul kõlas I vaatuses, Violetta ja Alfredo laulsid duetti. Kõiki laule lauldi üsna kõrgetelt nootidelt. Mulle
kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikat muudeti aktiivseks motoorsusega (rütmiga), kõige rohkem armastati ooperit ja instrumentaalmuusikat. Barokkooper oli hiilgav lavateos, mida esitati õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750. Peamised märksõnad barokkile on järgmised: · Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks · Ilmaliku muusika võidukäik · Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale
arvestama teatri tingimusi kirjutades. Ooper Prantsusmaal Pariisi ooper - kõige esinduslikum, ooper toodi lavale 2-3 nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest tunnetest vs ühiskondlikest Grand Opera - Suur Ooper, 5 vaatust, suured dekoratsioonid Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp) Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,La Traviata'' - 19 muusikalist numbrit, peaosa Violeta , sopran;
Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid
Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab libreto (laulude ja kõnedialoogide humoorikas tekst). Libreto alusel loob lavas-taja ühtse terviku e lavastuse. 2) muusika ehk helikunst - pearõhk lihtsa meeldejääva viisiga laulul või seltskonnatant-sul, mis parajasti moes on. 3) tants ehk koreograafia, mille loob lauljatele! koreograaf. Valss! 4) draama kõnedialoogid, mis seovad laule, ansambleid, kooriosi ja tantse. 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus) 6) moekunst väga rikkalikud kostüümid: meestel frakid või uhked hussaarirõivad, primadonnal vähemalt 4-5 õhtukleiti. Koostisosad: 1. Solistid professionaalsed lauljad, kelle vokaalpartiid on meeldejäävad ja lihtsad. Peavad oskama ka näidelda, tantsida ja tihti lauldes liikuda. 2. Tegelased - esiplaanil on kaks paari: esime-ne armastaja ja primadonna ning pisut koomi-line meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. 3. Koor, ansamblid, orkester, dirigent. 4
Alguses olid etendused pealtvaatajatele tasuta, kuid pisut hiljem tuli nende eest maksta -- vaestele andis raha riik etenduste fondist. Antiikaja tragöödiakirjanike hulgas olid ühed suurimad Aischylos, Sophokles ja suur komöödiakirjanik oli Aristophanes. Keskaja teater Keskaja teater arenes välja jumalateenistustest. Näitemänge etendati algul kirikus, hiljem kirikuesisel väljakul ja need olid seotud piiblilugudega või kujutasid pühakute imetegusid. Lava, dekoratsioonid ja kostüümid olid suurejoonelised. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks ning etendused olid tasuta. Renessansiteater Püüti elustada antiikaja teatritraditsioone. Hakati ehitama teatreid hobuserauakujulise saali ja eesriidega. Palju kasutati maalitud dekoratsioone. Klassitsistlik teater
1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas muusikastiilis ja helikeeles. Kujunemise ajal oli selleks sving (jazz), hiljem pop- ja rockmuusika. 3) tants ja lavaline liikumine, mille loob koreo-graaf. 4) draama kõnedialoogid ja näitlemine 5) kujutav kunst (dekoratsioonid, lavakujun-dus, kostüümid) Koostisosad: 1. Solistid poplauljad, kes esitavad meelde-jäävaid poplaule. Peaosatäitjad peavad oskama väga hästi näidelda, tantsida ja laulda. Taustaks mängib elav ansambel. Populaarsemad numbrid kõlavad sageli raadios, TV-s ja kontsertidel. 2. Sõu vaatemängulisus, mille tagavad täna-päevased heli- ja valgustehnilised võimalused. 3. Tegevus - laul, tants ja liikumine on võrd-väärsed ja täielikult ühte sulanud. Liikumine märksa keerukam
Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb
Näiteks teine vaatus algas nii, et kõik tantsijad hüppasid korraga käed laiali ning jalad taga kõveras õhku. Kuna nad olid musta riietatud ning valgus oli kriiskav valge, siis oli see väga effektne ning lausa kutsus vaatusesse süvenema. Lavakujunduses põimusid väga kenasti nagu balletis endaski modern ja klassika. Klassikalised punased roosid, kuid samas uudsed valged lühtrid ning abstraktse kunsti maalingud. See kõik oli väga kenas harmoonias. Samuti tahaksin lisada, et lavalised dekoratsioonid vahetusid üpriski palju, lausa neli korda ning kõigis nendes oli küllaltki palju vaatamist, kuid õnneks ei domineerinud dekoratsioonid ikka balleti enda üle. Kostüümid olid väga huvitavad ning kõigil kostüümidel on läbiv asi- neil jooksid vertikaalsed jooned üle riide. Kahjuks kostüümid ei läinud kaasa selle klassikaline-moderne teemaga, need olid puhtalt utoopilised. Valgustus oli suhteliselt kriiskav valge, mis nagu enne mainitud, mängis nii mõnegi huvitava effekti
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb
orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini Kirikumuusikas · Kirikus sai populraaseks kontsertmotett solistidele (Lodovico Viadana) · Kirikumuusika jõudis Veneetsias muusikamoe etteotsa
jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati esimene ooperiteater Veneetsias. Ooperis valitseb bel canto stiil- ilus laul e laulev stiil. Primadonna- ooperi esilaulja, primo uomo-esimene armastaja-meesroll. Numbriooper-
vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri
Näitlejad olid ka väga hästi valitud, kõige rohkem meeldis mulle Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet’i. Tema näitlemine oli väga hea ja samuti super lauluhääl. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse ja orkester tegi head tööd. Juba avamäng oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Ülejäänud lavakujundus ja valgustus olid ka väga tasemel. Suur pluss oli see, et dekoratsioonid olid ehtsad (ehtne tuli ja ilutulestik). Lauludest mulle meeldis „Võiksid olla nüüdki lähedal” mida esitas Hanna-Liisa Võsa ja „Ei muud Sult soovi ma” Koit Toome ja Hanna-Liisa Võsa esituses. Hind oli küll natukene krõbe, kuid oleksin nõus teist korda veel minema. Muusikali lõppedes tõusid kõik püsti ning plaksusid pikalt. Etendus oli tõesti väga vägev ja huvitav.
Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda 13) Laudlinad, lauaseelikud, lauakaunistused jõulude teemal 14) Kuus puuvilja vaagent Minu laua kaunistamise idee: Laua kuju: ristkülikukujulised lauad Laudlina värvus: valge Lauaseeliku värvus: punane Lauakaunistused: jõulu teemalised kaunistused: NB! Pean silmas vaid keskmist kaunistust Igale lauale paigutaksin ühe sellise dekoratsiooni. Teenindajate tegevused: Laudadele asjade paigutamine (linad, seelikud, dekoratsioonid, nõud, söögid) (kohvipausid on serveerimisvalmis 15 minutit enne kohvipausi alguse kellaaega) Inimeste abistamine (vajaduse korral) kohvipausil Kogu kupatuse ära koristamine Kasutatud kirjadus: http://eope.ehte.ee/selvelauad/?Kohvipausid:Kohvi-_ja_teelaua_men%FC%FC http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/hankekutse%20majutus-toitlustus_HEV %20konverents.pdf http://www.intera.ee/index.php/lauad/konverentsilauad
Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli lihtne, kasutati pöörlevat lava, kus üleminek ühest ruumist teise oli sujuv ning dekoratsioonid peaaegu, et puudusid. Osatäitjate kostüümid olid kunstipärased, kohati ka naljakad. Muusikalugudest olid mulle tuntud hitid näiteks ,,Someone Else's Story", "I Know Him So Well" ja "One Night in Bangkok". See on muusikal, mida peab nägema, eelkõige suurepäraste oskustega nii näitlemises kui muusikas, mille vaieldamatuteks lemmikuteks olid muidugi Gerli Padar ja Koit Toome, kuid ka teised tuntud tegelased, nagu Janika Sillamaa, Lauri Liiv, Lauri Pihlap, Aivar
vahel. ✗ Pealtvaatajad ostsid ringiliikujatelt moonamüüjatelt vorsti, õlut, õuna ja pählit. ✗ Söödi ja räusati näitlemise vahel. ✗ Pilluti rahuolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega. Etendustest teatamine rahvale ✗ Etenduste päevi teatati lipuga teatri katusel. ✗ Kleebiti linnas müüridele kuulutusi. ✗ Etendused algasid kell kolm, sellest anti märku pasunapuhumisega. Teatri lavakujundus ✗ Dekoratsioonid puudusid. ✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal. ✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud vaja lavastada. ✗ Erinevate efekte ja dekoratsioone pidid pealtvaatajad ise ette kujutama. ✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip. Näitlejad ✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid. ✗ Naised näitelaval ei esinenud.
basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,madrigalikomöödiad. Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach
Ulatuslik kontsertteos sikustudele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditekga. 13. Seleta mõistet passioon? Jeesuse kannatuslugu. 14. Millised linnad kujunesid 17 sajandil Euroopa peamisteks ooperikeskusteks? Veneetsiast, 15. Iseloomusta lähemalt nende linnade ooperi koolkondi? Veneetsia-tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja tavaefektid. 16. Nimeta barokiajastu kuulsamad viiulimeistrid? Nicolo Amati, Andrea Guarner, Antonio Stradivari. 17. Mida tead nende pillide kasutuse kohta tänapäeval? Nende meistrite viiulid on kõrgelt hinnatud muusikainstrumendid ja eriliselt kauni kõlaga. 18. Nimeta barokiajastu olulisemad instrumentaalmuusikavormid. Sonaat, Kontsert, Concerto grosso, Soolokontsert.
Nad esitasid 4-5 laulu ning seejärel saabus lavale Rammsteini solist Till Lindemann läbi papist ,,seina".Kõik karjusid ja hüppasid. Algas tuleshow. Lava esine põles, inimesed olid hullud kuulama nende võimast muusikat.Bändi kuulusid veel Richard Kruspe ja Paul Heiko Landers, kes mängisid kitarri, Oliver Riedel (bass), Christoph Schneider, kes mängis trumme ning Christian Lorenz (klahvpillid). Bänd kasutas laval võimast pürotehnikat ja tuleshowd.Väga lahe lavakujundus ja dekoratsioonid, hästi palju detaile ja liikuvaid osi. Lava kujundus oli täpselt see, mis industriaalis olema peab. Juba ainult värvitoonide kasutus erinevate piltide loomisel oli omaette vaatepilt. Mina sain showd jälgida keskel fänntsoonil. Seal oli leekide ajal päris palav ja plahvatuse ajal läksid alguses kõrvad lukku. Tulevärk oli ka võimas, mitu korda käis peast läbi mõte, kui täpselt see kõik peab olema välja arvestatud, et midagi valesti ei läheks. Rammsteini
Ka Marin Mill tuli oma rolliga väga hästi toime, kes mängis vaimse puudega inimest, rääkimine ja liigutused olid väga usutavad ning polnud üle mängitud. Arne, keda mängis Arvi Mägi, lisas etendusele veelgi omapära tänu oma remarkidele, kus kõlasid tihti ingilse keelsed sõnad ning tema telefonikõned olid ka päris hea vaheldus sündmustikule. Kaklus stseenid olid väga hästi mängitud ning nii mõnegi inimese jaoks võisid need olla päris hirmutavad. Lavakujundus oli lihtne, dekoratsioonid olid minimaalsed, kuid andsid piisavalt aimu tegevuspaigast. (vanad koolilauad, kirikuõpetaja laud, klaver). Kasutati pöördlava tegevuspaikade vahetamiseks, mis toimus sujuvalt ning arusaadav. Etenduse sündmusi oli kerge jälgida, osalt ka tänu valgustusele, mis mängis suurt rolli tegevuspaikade vaheldumisel. Valgustuseffektidega anti edasi küünlavalgust või siis vastavalt keskpäeva või õhtut. Tihti
Itaalia, Hispaania Erinäoline Rabav, üllatav Arhitektuur Suurejoonelisus Pöetud puud, sirged alleed Suur tähelepanu maalidel, skulptuuridel Fassaad dekoratiivne ja dünaamiline Versailles' loss Palmse mõis Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr),
sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ning valgustus oli ka tasemel. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse. Kõige rohkem meeldis mulle aga orkester. Juba avamäng minu jaoks oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Kõige enam aga meeldisid mulle Charlice laulud. Kaire Vilgatsil oli ka väga võimas hääl.
-näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS -vaatuste vahel võib esineda INTERMEZZO orkestri vahemäng
,,La Traviata" Kolmapäeval, 30.aprill, käisin Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit "La Traviata". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega. Ja üllatuslikult väga positiivse elamusega. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles. Osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Urmas Põldma (Alfredo), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (markii d'Obigny), , Rostislav Gurjev (Violetta teener), Mart Laur (doktor Grenvil),Igor Tsenkman (komissionäär). Balletisolistid olid Galina Lau ja Andrei Mihnevit. Ballikülalisteks rahvusooperi koor ja balletiartistid. Orkestri dirigent oli Erki Pehk. Ooperi tegevus toimub Pariisis, kus tähistatakse kurtisaan Violetta Valery tervenemist raskest haigusest. Külaliste seas on ka äsja provintsist naasnud infantiilne noor aadlik Alfr...
ja lausetest oli raske aru saada, kuid kokkuvõtteks võib näitlejate oskustega rahule jääda, mis on sellise tasemega näitlejate juures üsnagi mõistetav. Mulle isiklikult muusikal meeldis, võib-olla ei olnud just kõigeparem kontserdi elamus, kuid rahule võib sellega siiski jääda. Arvan et muusikalil oleks võinud olla natuke üllatavam lõpp, sest sellel muusikalil sai vägahästi ette ennustada missugune lõpp täpselt tuleb. Lava dekoratsioonid olid küll suurepäraselt valitud, kuigi neid ei olnud küll vägapalju. Kokkuvõtteks oli nähtud muusikal üsna tasemel. Näitlejad said enda ülesandega hästi hakkama ja samamoodi orkester. Kuuldud esitused tekitasid kindlasti ka mõtteid, et mis hakkab edasi saama ja kuidas kogu see lugu laheneb. Enda varasemate kontserdielamuste põhjal oli see kindlasti üks parematest ja arvan et see jääb veel mõneks-ajaks meelde.
enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on
toimusid enamasti saksa keeles. Eestlased taidlesid põhiliselt laulu- ja mänguseltsides. 1865. aastal asutati J. V. Jannseni poolt Vanemuise Selts, mis tegeles peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega. 1870. aastal kolis ,,Vanemuine" uude majja, kus oli suur saal ja Lydia Koidula otsustas tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Ta kirjutas näitemängu ,,Saaremaa onupoeg," millele muretses ise dekoratsioonid, kostüümid, kirjutas laulud ja muusika ning saatis klaveril. Näitlejateks olid Lydia Koidula vend ja tema sõbrad, kuna tol ajal ei peetud sündsaks, et naisterahvad laval esineksid. Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
*koor kadus näidenditest *etendused olid mõeldud eelkõige *näitlejad olid mainega kodanikud *keskseks kohaks oli kõrge rahvale *näidendis etendati peamiselt lavapoodium mille ees paiknesid * olid nn"VIP"-kohad mingit konflikti ja dialoogiga tõusvad pingiread edasiantavat tegevust *lavatehnika, dekoratsioonid, *peeti dionüüsiaid butafooria ja kostüümid olid heal *Näitlejatel olid emotsioonideks tasemel ees näomaskid *publiku jaoks olid varikatused, puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju
· 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid vaid inimesed ja nende hääled, seega ei oska ma väga kusntniku tööd hinnata, kuan minu jaoks see ju puudus.
paljudel maailma suurematel balletilavadel, kuid tõsise vigastuse tõttu ise enam ei tantsi. Ka lavastuse kunstnik ning kostümeerija on kõrgelt hinnatud tegijad Ungari Riigiopperis. Nauditavaks tegi selle etenduse baleriinide väga hea näitlemisoskus. Rõhk oli pandud just näitlemisele, mitte niivõrd tantsutehnikale. Tunded jõuavad vaatajani arusaadavalt. Pöialpoiste rollid on lavastuses hästi emotsionaalsed. Kõik selles etenduses jättis erakordse mulje. Dekoratsioonid ja kostüümid olid mõlemad väga uhked ja paistsid kõigile silma. Julgen seda etendust kõigile soovitada ja te hakkate balletti armastama. Olen ka varem käinud balletti vaatamas, kuid alati on jäänud teose sisu arusaamatuks, kuna tants ei anna alati edasi kõike nii selgelt, et oleks arusaadav, kuid selles etenduses oli kõik hästi selge.
Otsas“ ja „ Üksinda autokinos“. Lugu „ Sündinud džaivma“ oli hoogne ja humoorikas. Järgmised kaks olid rahulikumad , kus tegelased väljendasid oma muret. Siis kõlas laul „ Asju hullemaid on veel“ , mida laulis Piret Krumm. Viimased kaks laulu olid „ Sinu valinud ma“ ja „ Me kokku käime“. Need olid rütmikad, lõbusad ja kaasahaaravad. Mulle meeldis antud muusikal väga. Kõik kokku moodustas ühtse terviku. Eriti silmapaistvad olid lava dekoratsioonid ja kostüümid. Kõige rohkem meeldis laul „ Sandra Dee“, kuna seda lauldi irooniliselt ja humoorikalt. Olen käinud ka 2004. a „Grease’i“ vaatamas. Seal olid peategelasteks Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Ma küll väga palju sellest etendusest ei mäleta, aga värvilisema ning rekvisiitide rohkema lavakujunduse poolest oli kindlasti huvitavam tänavune lavastus. Olen väga rahul, et käisin seda vaatamas ning põnev oli neid kahte lavastust üksteisega võrrelda
1.12 Barokk ja rokokoo Barokki iseloomustab suursugune loss. Samuti selle ümbruses aetsev aeg. Erikujulised aknad. Dekoratsioonid fassaadil. Rõhku pandi ka värvile. Joonis 13. Kadrioru loss, Tallinnas 9 1.13 Klassitsism Joonis 14. Tartu Ülikooli hoone Iseloomustab massiivsus, palju siledaid pindu. Sambad. Sümeetrilisus. Dekoorid jaotuvad väga rangelt. 10
annaabi.ee 
