Kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimus Kvantitatiivses uurimuses otsitakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks. Näide: uuring on kvalitatiivne kui eesmärk on hinnata, kuidas tervis on seotud
Kuulus teadlane Demokritos oli atomistide koolkonna eestvedaja, kes uskus, et maailm koosneb väikestest muutumatutest osakestest ehk aatomistest. Phytagorase teoreeme täisnurksest kolmnurgast teab tänapäeval peaaegu igaüks. Phytagoras leidis, et maailm on seletatav arvude abil ning kõik on omavahel arvuliselt seoses. Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas
kriitilised. Ta on kaasa löönud väga paljudes alades, kuid siiski jäänud kirglikuks kunstiarmastajaks ja kunstnikuks. Ta läks New Yorki filosoofiat õppima just siis, kui selles linnas kerkisid esile uuenduslikud saavutused kunstimaailmas. Tuntuimad teosed Tuntuimad teosed Arthur Danto poolt on “Kunstimaailm” ja “Kunsti lõpp”. Esimene essee —”Kunstimaailm”— ilmus 1964. aastal. See kirjutis sai hiljem alustalaks kunsti defineerimisele institutsiooni poole pealt. Küsimusele “Mis on kunst?” on üritatud pidevalt vastust leida ning ka siinpuhul on need definitsioonid jagatud konvensionaalseteks ja mitte konvensionaalseteks. Esimene hülgab formaalsed, ideelised pooled, teine kasutab neid defineerimiseks. Selles essees on Danto valinud konvensionaalse poole defineerimiseks. Seal ründab Danto Socratest ja Platonit, kes nägid kunsti kui looduse imitatsiooni. Kui see on õige,
seda, millistena inimesed näevad iseennast ja oma elusid. Suur osa maailmas loodud muusikast, maalikunstist, arhitektuurist, skulptuurist, kirjandusest ja filosoofiatest on nendest inspiratsiooni ammutanud. Meditatsioon on aidanud inimmõistusel jõuda lähemale arusaamisele iseenese olemusest ja laiemast reaalsusest, mis väljendab end läbi üksikisiku teadvuse, kogetagu seda reaalsust siis kummardatava jumalana või inimmõistuse kirjeldatusele ja defineerimisele kättesaamatu kosmilise jõuna. Vaatamata kultuurilistele ja keelelistele erinevustele, lähenevad suured vaimutraditsioonid meditatsioonile paljuski sarnaselt. Erinev on rõhuasetus mitmesugustele meditatsioonitehnikatele, samuti meditatsioonist tulenevate kogemuste lahtiseletamine, kuid fakt iseenesest, et meditatiivse praktika on kõik suured vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel.
Voltaire määratles linna kui vabade kodanike kogukonda. Ta väitis, et võideldes feodaalsenjööride mõjuvõimu vastu oli Prantsuse kuningas Louis VII juba 1137/38 kehtestanud linnade põhiõigused. Kuningas olevat selles aktis andnud vabadeks linnakodanikeks saanud elanikele õiguse ise valida linnavalitsuste ja kohtute liikmeid. A. Smith defineeris linna kui alalist turgu. Nendes kahes 18. sajandi määratluses ilmneb juba kaks erinevat lähenemisviisi (keskaegse) linna kui sellise defineerimisele, mis on püsima jäänud tänaseni. Üks on linna majanduslik definitsioon, mille kohaselt linn on keskmisest tihedama rahvastikuga asula, kus vastastikune vahetus ja tööjaotus on suhteliselt hästi välja arenenud. Taolise määratluse kohaselt on linn linnaks eelkõige ümbritseva keskkonna suhtes ning siinkohal on suhteliste kriteeriumide spekter lai nii kronoloogilise kui geograafilisel teljel. Teine võimalus on (keskaegse) linna õiguslik definitsioon, mis vastandina
omadustest,lähteainetest, serveerimisest jm.. Veel näide: muusikatunnis toimub demonstreerimine, mille puhul õpetaja kasutab CD-mängijat selgitamaks õpilastele sõna "sonaat" tähendust. Sonaat on mitmest osast koosnev heliteos, mis on kirjutatud ühele või mitmele (instrumendile) muusikariistale. Seega, demonstreerimine (ühtlasi ka deskripteerimine) ei ole ainult defineerimist asendava mõiste tähenduse edastamise viis, vaid ka mõiste defineerimisele lisanduv täpsustav-täiendav võte mõiste sisu selgitamiseks. Kirjeldus on mõiste sisu edastamine vabas vormis verbaalsel viisil. Kirjelduses võivad sisalduda ka kõik teised verbaalse deskripteerimise viisid. 5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
See on oluline, et ei tekiks olukorda, kus jaatajad räägivad kanepist ja eitajad heroiinist. Tegelikus väitluses selliseid olukordi vahel siiski tekib, mida siis ette võtta, vaatame lähemalt väitlemise peatüki all. Defineerida on mõtet ainult termineid, mille puhul võib väitluses ette tulla kaksipidi mõistmist. Näiteks eelmise teema puhul pole mõtet aega raisata sõnade 'Eesti' ja 'on põhjendatud' defineerimisele. Sõna 'Legaliseerimine' võib defineerida, aga kui seda mitte teha ei juhtu ilmselt ka midagi halba. Hästi oluline on mõista, et definitsioonide mõte on mänguväljaku ausate piiride paika seadmine, mitte vastasvõistkonnale kuidagi ära tegemine. Definitsioonid peavad olema ausad ehk siis vastama järgmistele nõuetele: - olema kooskõlas sellega, kuidas mingit terminit tavaelus mõistetakse - viima sellise väitluseni, mida väitlusteema sõnastajad silmas pidasid.
organismi ebanormaalsele funktsioneerimisele. Omane meditsiinile. Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi Eeldab sageli, et haigusel on konkreetne põhjustaja Keskendub sellele, mis on valesti Keskendub liialt bioloogilistele teguritele, jättes kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid, mis võivad olla pikaajaliste krooniliste haiguste oluliseks põhjustajateks, süvendajateks. Statistiline mudel keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Inimesed, kelle näitajad on liiga kaugel keskmisest on ebanormaalsed, hälbivad. Haigus seisneb selles, mis on erinev ühiskonna keskmisest. Kui uuritakse vähemust või teist kultuuri, tuleb haigus alati uuesti defineerida. Mõlema mudeli abil saab mõjutada ühiskonda, mida nad kirjeldavad. Mida laiem on haiguse määratlus ja mida enam sümptomeid hõlmab, seda mõjuvõimsamad on raviinstitutsioonid. Arstid jt on sotsiaalse kontrolli agentideks. 28
NAND (NING-EI) lülitus. Keerulistemaks on multipleksorid, otsingutabelid jne. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 16 instituut. 8 SISSEJUHATUS FPGA-sse Loogiliste plokkide defineerimisvõimalusi on lõputu hulk. FPGA konfigureerimisel kasutatakse kahte tüüpi vahendeid: Wire segments Programmale switches Sarnaselt loogiliste plokkide defineerimisele on olemas ka ühenduste tekitamise (routing architecture) erinevaid viise, põhimõte Palju lihtsaid mooduseid Vähem mooduseid kuid olemuselt keerukamad Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 17 instituut. SISSEJUHATUS FPGA-sse. Majanduslikud näitajad FPGA omab madalat prototüübi hinda ja võimaldab kiirendada arendusprotsessi FPGA-de miinused Suhteliselt väike kiirus võrreldes MPGA-ga (Mask-Programmed
Patoloogiline mudel - kirjeldab haigust temaga kaasnevate bioloogiliste sümptomite kaudu ja keskendub organismi "ebanormaalse" funktsioneerimise paljastamisele. Levinuim tänapäeva meditsiinis kasutatav mudel. Otsib inimeses leiduvaid bioloogilisi seletusi, eeldab sagedasti, et igal haigusel on üks konkreetne põhjustaja, ja keskendub inimeses sellele, mis on valesti, mitte sellele, mis õigesti. Statistiline mudel - keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Rõhutab ühiskonna enamust ja defineerib selle normaalsena, vähemust haigena. Vähem piiratud kui patoloogiline mudel, sest patoloogilise puhul tuleb diagnoosiks näidata iga normaalsusest kõrvalekallet, statistilise mudeli puhul piisab aga haigetena defineeritava populatsioonid määratlus muutes muuta haiguse ja terve olemise määratlust. 18.6. Millised on tervishoiusüsteemide kolme erineva mudeli tunnusjooned?
[21]W-i arvates tõde pidi end ilmutama mõtteselguses. Tõe äratundmiseks ei tohtinud usaldada endiste teadlaste õpetusi ega valitsevaid arvamusi, vaid väide pidi osutuma tõeseks matemaatiliselt mõtleva mõistuse otsustuses. Tõde tõestab end vastuolude puudumisega. W. viitas pidevalt teistele definitsioonidele ja lausetele, et nii luua selgust ja arusaamist igast mõistest. Ükski lause ei seisnud omaette ega olnud üksikuna mõistetav. Muidugi tekkis täielikule defineerimisele rajatud teoorias keeleprobleem: tema õiguskeeles ei tohtinud ühelgi sõnal olla rohkem kui üks tähendus ning ühtegi mõistet ei tohtinud väljendada rohkem kui ühe sõnaga. Mõisted ja nende tuletised sisaldasid uut õigust. [sünteetilistest ja analüütilistest keeltest] Ent ka teadussüsteemi alused peavad ilmnema tõestena, enne kui nendele saab asuda rajama teaduslike mõtete süsteemi. Mis on loomulik, on ka tõene. Mis on mõistuses tõene, on seda Jumala tahtel
tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed. Rahvuskarakter on pakkunud huvi nii filosoofidele, ajaloolastele, antropoloogidele kui ka sotsiaalteadlastele. Sellest kõneles juba Thucydides Antiik-Kreekas ning hiljem Giambattista Vico, Montesquieu ja Karl-Friedrich Moser. Herderit või pidada esimeseks, kes andis sellele kontseptuaalse tähenduse, st hakkas rahvuskarakterit nägema millegi eraldiseisvana, alusena mingi rahvuse defineerimisele. Rahvuskarakteri kontseptsioon loob aluse ka rahvuskultuuri defineerimisele, andes muuhulgas tõuke ka Eesti rahvuslikule liikumisele 19. sajandil. 7 Herder lükkas tagasi väite, et inimene on ainult mõistuse abil võimeline tõde avastama. Vastupidi, inimene teab ainult seda, mida talle meelte kaudu on edastatud. Ta tunneb ainult seda, mida närvid talle edastavad, asjadest pole olemas kaasasündinud teadmisi . 1778. aastal anonüümselt avaldatud tunnetusteoreetilises teoses ,,Inimhinge
soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolise soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise. Nende mõistete sisu täpne tundmine võimaldab inimesel paremini hinnata oma situatsiooni iseloomu ja selle keerukust. Näiteks oluline on vahet teha otsesel ja kaudsel soolisel diskrimineerimisel, kuna sageli nähakse diskrimineerimise all vaid esimest ja teine, mis oma olemuselt veelgi komplitseeritum võib olla, hoopis kuhugi õhku rippuma jääb. Lisaks mõistete defineerimisele kinnitab seadus veel hulga keeldusid (seoses otsese ja kaudse soolise diskrimineerimisega, eriti töövaldkonnas) ja kohustusi era- ja avaliku sektori tööandjatele, riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele, haridus- ja teadusinstitutsioonidele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suhtes. Eelnõu 3. peatüki 8. paragrahv annab selgituse diskrimineeriva reklaami ning töö- ja koolituspakkumise kohta . Pean seda isiklikult üheks olulisemaks paragrahviks
Seega tuleb spordi sotsioloogide vaatevinklist lähtudes spordi alla kuuluvateks lugeda vaid nimetatud 7 tunnust omavaid kehalisi sportlikke tegevusi. Sellest tulenevalt tekib aga küsimus kas sellised spordialad nagu profipoks, male, bridz jne. ei kuulugi spordi alla. Loogiliselt ei kuulu siis ka profisport spordi mõiste alla selle klassikalises spordisotsioloogilises möistes. Lisaks spordi nn. klassikalisele defineerimisele kasutavad mõned spordi sotsioloogid ka nn alternatiivsed spordi defineerimist. Selleks kasutatakse kahte küsimust, millele vastuse andmine kindlas ühiskonnas võimaldab tegevust spordina kas defineerida või mitte: (1) Mida arvestatakse spordina? (2) Millised spordialad omavad suuremat tähtsust (ühiskonnas)? Nendele küsimustele vastamine nõuab kehaliste tegevuste lahtimõtestamisel sotsiaalsete ning kultuuriliste aspektide arvestamist
Voltaire määratles linna kui vabade kodanike kogukonda. Ta väitis, et võideldes feodaalsenjööride mõjuvõimu vastu oli Prantsuse kuningas Louis VII juba 1137/38 kehtestanud linnade põhiõigused. Kuningas olevat selles aktis andnud vabadeks linnakodanikeks saanud elanikele õiguse ise valida linnavalitsuste ja kohtute liikmeid. A. Smith defineeris linna kui alalist turgu. Nendes kahes 18. sajandi määratluses ilmneb juba kaks erinevat lähenemisviisi (keskaegse) linna kui sellise defineerimisele, mis on püsima jäänud tänaseni. Üks on linna majanduslik definitsioon, mille kohaselt linn on keskmisest tihedama rahvastikuga asula, kus vastastikune vahetus ja tööjaotus on suhteliselt hästi välja arenenud. Taolise määratluse kohaselt on linn linnaks eelkõige ümbritseva keskkonna suhtes ning siinkohal on suhteliste kriteeriumide spekter lai nii kronoloogilise kui geograafilisel teljel.
Eeldab sageli, et haigusel on konkreetne põhjustaja Keskendub sellele, mis on valesti 99 Keskendub liialt bioloogilistele teguritele, jättes kõrvale psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid, mis võivad olla pikaajaliste krooniliste haiguste oluliseks põhjustajateks, süvendajateks. Haige olemise ja haiguse kliinilised mudelid Statistiline mudel keskendub haiguse ja tervise defineerimisele populatsiooni keskmise kaudu. Inimesed, kelle näitajad on liiga kaugel keskmisest on ebanormaalsed, hälbivad. Haigus seisneb selles, mis on erinev ühiskonna keskmisest. Kui uuritakse vähemust või teist kultuuri, tuleb haigus alati uuesti defineerida. Mõlema mudeli abil saab mõjutada ühiskonda, mida nad kirjeldavad. Mida laiem on haiguse määratlus ja mida enam sümptomeid hõlmab, seda mõjuvõimsamad on raviinstitutsioonid. Arstid jt on sotsiaalse kontrolli agentideks. 13.1.10
Normi tekst on kindel koht lahenduskäigu alguspunkti tähenduses, kuid kaasuse lahendamiseks tuleb ikkagi jõuda lahendusnormini. Õigusnorm lahendusnormina ei sisaldu objektiivses õiguses – objektiivses õiguses sisalduv norm on vaid pide lahendusnormi leidmiseks. Väärtusjurisprudentsi puhul on mõtlemises olulised asjade loomus ja tüüpilisus. Kui abstraktsed mõisted on suletud, siis tüüp on üsna keeruliselt defineerimisele alluv ning avatud. Õiguslikus keskkonnas viitab tüüp omamoodi keskpunktile, mis on õiguse/õiguse idee ja eluliste asjaolude vahel. Ta on justkui keskpunktiks normiõigluse ja asjaolu õigluse vahel. Seadusandja peab tüüpilist kirjeldama, Mandri-Euroopa õiguse põhiolemuseks ongi abstraktsus ja tüüpilisus. Isegi sellisel juhul, kui seadusandja püüaks elulisi asjaolusid võimalikult üksikasjalikult kirjeldada, peab õiguse realiseerija või jurisprudents mõisted
Teabe eritlus toimub töö käigus, uuring võiks sisaldada ka teise astme eritlust ja kodeerimist. Kvalitatiivse uuringu tulemused ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. Sõnadega on võimalik täpsemalt ja iseloomulikumalt väljendada nähtusi ja hinnanguid. Kvalitatiivuuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele ja vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. 76. Klientide segmenteerimine turismimajanduses Sihtturg on mitmekesine, kõigil oma eelistused ja vajadused seoses pakutavate teenustega 48 Potentsiaalsed kliendid sarnaste ootuste, vajaduste, soovidega Iga toode pakub huvi teatavale (kui suurele?) rühmale Sobivad tooted spetsiifilistele turusegmentidele Levinumad segmenteerimise meetodid: Reisi eesmärk Ostja vajadused, motivatsioonid, otsitavad hüved Ostja käitumine/toote kasutusviis
Esimene mõte on tavaliselt jaotada külmikud sügav- ja kahekambri- liseks külmikuks ning näidata mõlemad tööpõhimõtted mõlema juures nagu joonisel 33.1. See pole hea, kuna tööpõhimõtted on esitatud topelt, mis pole kuidagi sõnastiku koostamise seisukohalt kasulik. Järgmisena võime tahta ühendada need kaks esinemiskohta – joonis 33.2. See ei ole hea, kuna nüüd ei ole teada, mis on (joonise mõttes) alumisel tasemel olevate mõistete ülemmõiste. Kui mõelda defineerimisele, siis tahaks absorptsioon- ja kompressioonkülmikut pidada ikka külmiku, mitte sügav- JA kahekambrilise külmiku liikideks. Hea küll, kui kõik neli on külmiku liigid, siis võiks ju nii joonistadagi – joonis 33.3. See ei ole hea, kuna samal hierarhiatasemel on segamini kasutatud eri jaotusaluseid. Lahendus, milleni tahaks jõuda (ja milleni nii mõnigi senine kursuslane on iseseisvalt jõudnud), pärineb soomlaste terminoloogia-
annaabi.ee 
