piimatoodete tarbimisega • Diagnoosimine: laktoositoositolerantsustest • Ravi: piimatoodete piiramine kuni täieliku ärajätmiseni (sooleinfektsiooni järgselt ajutiselt) Muud seedetrakti ...II Põletikulised soolehaigused: • Haavandiline jämesoolepõletik e. ultseratiivne koliit • Crohni tõbi on sooletrakti autoimmuunsed haigused, raviks hormoon, immuunsüsteemi moduleeriv ravi Kõhukinnisus: • Iseloomulik kõva roojamass ja defekatsiooni pausid, defekatsiooni raskus, „potihirm“ • Sagedamini vanuses 2-4.a. • Põhjus: dieedi rikkumine, anatoomilised põhjused (nt. Hirschsprungi tõbi-jämesoole lõpuosas puuduvad närviganglionid ja peristaltikat ei toimu, stenoosid), kilpnäärme alatalitlus, psühhosotsiaalsed põhjused • Ravi: dieedialased soovitused, põhjuse likvideerimine (ka kirurgilisel teel), psühholoogiline abi (Autoimmuunsete) põletikuliste soolehaiguste lokalistasioon soolestikus
Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi. Nii võib päeva korral mitu korda olla, ilma et järgneks defekatsiooni. Kui venitus küllalt tugev ja inimene tahteliselt on otsustanud, et ta soovib oma pärasoolt tühjendada, siis peaaju koores järgneb vastav käsklus. See käslus jõuab seljaaju ristluupiirkonda ja sealt edasi välisele sulgurlihasele. Kui sisemine lõtvub, siis lõtvub ka välimine. Sulgurlihased lõtvuvad ja pärasool ise on ka lõtv –>
patogeneesimehhanismi. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks. 12. Mida nimetatakse rooja retensiooniks? Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja roojamist võidakse vältida. 13. Mis on enkoprees? Enkoprees avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises. Psüühika või soolefunktsiooni häire põhjusel. Soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees kõhukinnisuse tüsistusena nn ,,pükste määrimine". Sel juhul roe ,,lekib" kõva rooja ümbert väljapoole anaalsfinkterit
Punktid: 1 ja toolilt ära. Võib kasutada abi vajab liigutamisel, nihutamisel mehhaaniliste liikumisvahendite täielikku kõrvalabi. kasutamisel (ratastool) Helena Viies O13 001 KONTINENTS (1 PUNKT) Urineerimise ja (0 PUNKTI) Osaline või täielik defekatsiooni toimingud on põie või soole inkontinentsus Punktid: 0 täielikult enesekontrolli all SÖÖMINE (1 PUNKT) Saab toidu (0 PUNKTI) Vajab osalist või taldrikult suhu ilma abita. Toidu täielikku abi söömisel või vajab Punktid: 1 valmistamine võib toimuda parenteraalset toitmist. kellegi teise poolt. Punktid kokku: 4 Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu
ataksia ja värinad suurenevad. Tekib emotsionaalne ebastabiilsus ja depressioon, esinevad kontrollimatud ja juhuslikud naeruhood, ent refleksid säilivad. Kolmandas etapis pole inimene ilma abita enam võimeline istuma, areneb düsfaagia, kaob kontroll urineerimise ja defekatsiooni üle, kaob täielikult rääkimisvõime, inimene ei reageeri enam oma ümbrusele. Kuna inimene muutub sellises staadiumis haiguste suhtes väga vastuvõtlikuks, siis üldiselt surevad kuru kätte nakatunud inimesed kopsupõletikku või mõnesse muusse haigusesse. Haiguse kulg kestab peale
Näiteks linaseemneõli aitab vältida kõhukinnisust, samuti toores kõrvits (nt suhkruga magustatud) tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8- ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. Defekatsiooni korral oluline ka kõhupressi ja diafragma koostöö. Diafragma samaaegselt sigma- ja pärakulihastega kontraheerub , kõhupressilihased samuti. Eploclottis sulgub ka (epiclottis kõripealis, mis neelamise ajal sulgeb hingetoru). Defekatsioon (rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased.
ristluulüli vahekohal üle pärasooleks. Omab sigmakäärsoole kinnistit. 3. Pärasool See on u. 13 cm pikk jämesoole lõpposa, mis paikneb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees. Tema ette jääb mehel kusepõis ja eesnääre, naisel tupp ja emakas. All läbib ta vaagnapõhja ning avaneb lahklihal päraku ehk anusena. Pärasool pole sirge, vaid kahes suunas kõverdunud S-kujuline. Tervel inimesel on pärasoole vaagenmine osa tavaliselt tühi ja kokkulangenud. Defekatsiooni eel roojamassidega täitumisel laieneb käävjalt allapoole ning moodustab pärasooleampulli, läbimõõduga kuni 7,5 cm. Pärasoole ampull ei funktsioneeri roojamasside kogujana, tema seina venitus roojamasside poolt põhjustab defekatsiooni. Rooja kogujana funktsioneerib sigmasool ja osaliselt käärsoole alumine osa. Pärasoolt jaotatakse anatoomiliselt veel rektumiks ja anaalkanaliks. Pärasoolel eristatakse seesmist ja välimist sulgurlihast.
või depressiooni või hüpotüreoidismi ravi. Kirurgiline ravi on vajalik kolorektaalse kartsinoomi või Hirschsprung’i tõve korral. Kui primaarset põhjust ei leita või kaasneb valulik anorektaalne haigus (hemorroidid, fissuurid), tuleb manustada kõhulahtisteid. Kõhukinnisuse põhjuseks on sageli toitumisharjumused ja peaaegu alati on põhjuseks kiudaine vähesus toidus, mis põhjustab vähese ja kõva väljaheite. Defekatsiooni vajaduse pidev ignoreerimine võib viia atoonilise jämesoole tekkeni. Hüpotoonilist jäme soolt, s.o. peristaltika puudumist vähese lihastoonuse tõttu vastuseks roojamassile, esineb sagedamini vanematel inimestel ning see võib olla tingitud ka kroonilisest kõhulahtistite tarvitamisest. Vanematel inimestel soodustavad kõhukinnisuse teket ka vähene vedeliku tarbimine, vähene liikumine ning haigused. Voodihaigetel on eriti sageli.
köhimisel. (Gibson jt 2003; 38) Seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel esinevad ainevahetuse ja endokriinsüsteemi häired. Mõned uurimused näitavad, et selle kahjustusega patsientidel on 4 korda suurem dieabeedi tekkimise oht. Kehatemperatuuri kontroll on ka häiritud. (Gibson jt 2003; 38) On olemas kaks põhilised soole tegevusehäired seotud neuroloogiaga: tservikaal või ülemise tooraksi kahjustuse puhul patsient ei tunne defekatsiooni soovi, conus medullaris või cauda equina kahjustused põhjustavad soolestiku arefleksia, mille puhul soolestiku toonus on kadunud. (Gibson jt 2003; 38) Sõltuvalt seljaaju kahjustusest patsient võib mitte tunda, et põis on täis, mis võib põhjustada uriini retentsiooni ja põie ületäitmist. Paljud patsiendid lahendavad oma põie probleemid kateteriseerimisega. Kateteriseerimise korral on suur infektsiooni oht ja edaspidised tüsistused. (Gibson jt 2003; 38)
Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal 3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed. Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud viirus, bakter, protozoa Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse
Plüorostenoos on kaasasündinud püloruse seina hüpertroofia. Lukutiosa kitsenemise tõttu väheneb soolde minev toiduhulk. Makku kogunenud suur toiduhulk väljub oksendamise teel. Millised on sagedasemad kõhuvalu põhjused lapseeas? · Funktsionaalsed kõhuvalud; · Kõhukinnisus; · Soole parasiidid (helmintiaasid); · Urotrakti infektsioon; · Laktoosi talumatus. Mis on funktsionaalne kõhukinnisus? Sümptom, mis esineb väga erinevatel põhjustel. Kõhukinnisus on defekatsiooni sageduse langus (harvem, kui 2 korda nädalas), rooja konsistentsi ja hulga muutus. Funktsionaalne kõhukinnisus- kaebused on esinenud viimase kahe nädala jooksul. Mis on rooja retensioon? Rooja retensioon - viimased kolm-neli kuud on esinenud defekatsiooni sageduse langus (kaks või vähem korda nädalas); rooja konsistentsi muutus; defekatsiooni vältimine. Mis on enkoprees? Avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises (võib olla nii psüühika kui soolefunktsiooni häire)
● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest - mõlemad sulgurid on tavaliselt kokkutõmbunud olekus, sulgedes anaalkanali tihedalt - avanevad vaid defekatsiooni puhul ● soole submukoosas on rohkem lümfaatilist kude kui teistes seedetrakti osades. 3. Jämesoole serooskest ● katab jämesooli osi erinevalt: - umsool, risti- ja sigmasool on kaetud igast küljest - ülenev ja alanev käärsool on kaetud ainult eest ja külgedelt, tagant katab adventiitsia e õhuke sidekoekiht. Jämesoole funktsioonid: 1. imendumine - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel
kontrolli ja tekitab küllastatus- ehk täiskõhutunde. Kiudaineterohke toidu tarvitamise tõttu lüheneb rooja väljutamise aeg ning suureneb väljaheite kogus. Soolesisu kiirema väljutamise ja suurema sisaldise hulga tõttu puutub soole sein lühemat aega kokku vähkitekitavate ühenditega. Kiudained ei imendu, need annavad vaid väljaheitele mahtu, see läbib soolt kergemini, vajab väiksemat pressingut ja pingutust defekatsiooni ajal. Kiudained hoiavad sellega ära ka sooleseina laiendite tekke, kõhukinnisuse vähendajatena hoiavad ära veenilaiendeid ja hemorroide. Kiudained langetavad kolesterooli taset, viies seda kehast roojaga välja ja hoides samas ära selle tagasiimendumise soolestikust (vt. kolesterooli peatükki). Kiudainete sisalduse suurendamine toidus on ka turvaline ja odav vahend südamehaiguste riski vähendamiseks. See mõjutab vere
dentatast allpool ning on valutundlikud (kaetud anodermiga). Sisemised paiknevad anaalkanalis linea dentatast kõrgemal ning on kaetud sooleepiteeliga (pole valutundlikud). Segatüüpi hemorroidid samaaegselt esinevad mõlemat tüüpi hemorroidid. Sümptomid: Välised hemorroidid: Harva sümptomaatilised. Kui üldse põhjustavad probleeme, siis on need hügieeniprobleemid (sügelus, eritis). Seesmised hemorroidid: Valutu vereeritus defekatsiooni ajal, limaskesta prolaps, valu, mis on seotud prolapsiga, määriv eritis pärakust, kipitustunne ja sügelus, kerged pidamatuse nähud, tahtmatu gaasieritus (pärakukanal ei saa sulguda). Riskifaktorid: Kõhukinnisus, punnestamine defekatsioonil, ebaregulaarne sooletegevus, krooniline kõhulahtisus, rasedused, pärilikkus, kõrge intraabdominaalne rõhk, vananemine Seesmiste hemorroidide staadiumid: I Laienenud komud, mis ei prolabeeru.
üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde. Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu. Osalevad ka kõhupressi lihased ja hingamislihased ning soole silelihased. Keskus asub seljaaju sakraalosas ja on tahtele allumatu. Samas on see allutatud peaaju keskuse kontrollile. Kui seljaaju on vigastatud, kontroll kaob. Sigmasoole täitumine põhjustab rektumi täitumise. Sisemine pärasoole sfinkter
Lipiidide seedimise muudab keerukaks nende veeslahustumatus. Seetõttu osalevad lipiidide seedimises sapphapped, mis aitavad lipiide emulgeerida. Suured rasvatilgad lõhutakse väiksemateks ja kaasatakse mitsellide koosseisu. Sapi ülesanded: • kolesterooli väljaviimine organismist • laguproduktide elimineerimine • rasvade emulgeerimine sapphapete abil. 26. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus. Defekatsiooni mehhanism ja selle kontrollime närvisüsteemi poolt. Vaid vähene osa toidust on jämesoolde jõudes seedumata. Seda aitab lõhustada seedetrakti mikrobioom. Jämesooles toimub efektiivsem naatriumi ja vee imendumine. Jämesooles toimub ka sapphapete osaline tagasiimendumine verre. Osa sapphappest väljutatakse väljaheitega - oluline kolesteroolitaseme reguleerimise seisukohast, sest uusi sapphappeid tuleb taas kolesteroolist toota.
Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja jämesool) Neurotensiin (peensoole alumised osad) 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis. Jämesooles toimuvad protsessid, siin asuva mikrofloora tähendus. Defekatsiooni mehhanism ja selle kontrollime närvisüsteemi poolt. Pankreas (kõhunääre) • Enne, kui maost lahkunud toit saab imenduda, peab ta peensooles läbima töötluse pankreasenõre, sapi ja peensoolenõre abil • Pankreas toimib nii sisenõrenäärme (vabastab vereringesse insuliini ja glükagooni) kui seedeorganina (sekreteerib duodenumisse seedenõret) • Struktuurilt sarnane süljenäärmega. Koosneb aatsinustest, mis
imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid). Selle võiks kätte saada koos süsivesikutega 200 grammiga (nt. hernes, uba, kaalikas, puuviljad (eriti ploomid))Ülearu palju kiudaineid ei ole kasulik. Need kiudained seovad enesega kaltsiumi, mis võib põhjustada kaltsiumipuuduse. Defekatsioon(rooja väljutamine) Defekatsiooni sagedus sõltub toitumusharjumustest. Defekatsioonis olevad kõhupressilihased, hingamislihased, jämesoole enda silelihased ja päraku sulgurlihased. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele, välimine allub tahtele. Defekatsioon on reflektoorne protsess, mille tahtele mittealluv keskus asub seljaaju ristluu piirkonnas, tahteline kontroll toimub aga peaaju koore piirkonnas, mööda alanevaid juhteteid.
Keskmine ID (infektsioosne doos ) on ∼1000 tsüsti. Võib põhjustada ekstraintestinaalseid vorme, näiteks kopsu-, aju-, maksaabstsesse, peritoniiti, perikardiiti jne. Uuritav materjal Roe, jämesoole haavandite ekssudaat, limatükid, maksapunktaat (maksaabstsessi korral). Vedela iseloomuga roojast, haavandi ekssudaadist ja limatükkidest otsitakse amööbi trofosoide, formeerunud roojast aga tsüstilisi vorme.Trofosoidide leidmiseks tuleb rooja uurida hiljemalt 15 minuti jooksul peale defekatsiooni, tsüste on võimalik leida kuni 3 päeva vanusest roojast. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Kasutatakse natiivpreparaadi (füsioloogilise või joodi lahusega) mikroskoopiat, parasiitide bakterioskoopiat formaliin-eeter meetodil (algloomade tsüstid) ning raudhematoksüliiniga värvitud preparaatide valgusmikroskoopiat. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE selektiivsetel söötmetel, mis sisaldavad munakollast ja
annaabi.ee 
