Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "CV vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gmail, 2016, libreoffice, photoshop, solidHaapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69
o kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga&tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) 1363 artiklit; kõige vanema artikli autor on Plotkin, Mark J 2.3 e) 38,091 articles found for: ALL(Semiconductors in solar cells)[Journals(Chemical Engineering,Chemistry,Materials Science)] f) 216 articles found for: ALL(Semiconductors in solar cells) AND LIMIT-TO(cids, "271603","Thin Solid Films") AND LIMIT-TO(yearnav, "2012") 2.4. Otsing andmebaasist EBSCOhostWeb. 2.4 a) Märksõnad: chemicals (TX all text) AND environment (TX all text), plants (TX all text), dangerous (TX all text). Otsingu täpsustamised: full text, scholarly(peer reviewed) journals;. b) Lenfeld, P., Buttridge, I. (2013). Plant Revamps and Turnarounds: Some Lessons Learned. - Chemical Engineering, 120, (12), 45-50. [Online] Academic Search Complete (01.03.2014)
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2
µ ln = - ; tan = - ( ) =V , P1 R T1 T2 R p T 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine µ faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. ( solid ) p = -S solid < Kahekomp süsteemid: u=k-f+2;u=2-f-2-4-f T µliquid ( ) p = -S liquid < T µgas ( ) p = -S gas Madalaime keemilise T potentsiaaliga faas on stabiilseim. Vabadusastmete arv - v vähim sôltumatute muutujate arv , et määrata süsteemi olek. Komponentide arv - k vähim sôltumatute koostisosade arv, et kirjeldada faasi koostist. k = koostisosade arv - vôrrandite arv. f - telgedel on tegemist puhaste komponentidega
3) Et vahetada kasutaja „user“ parooli root kasutajana sisselogituna, tuleks terminali kirjutada „passwd user“ ja täita vajalikud väljad. Selle moodusega ei pea root kasutaja teadma vahetatava kasutaja parooli ning saab selle takistusteta ära muuta. Selline variant on ideaalne näiteks lapse kasutaja parooli muutmiseks või ununenud paroolide taastamiseks. 16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU Programmid LibreOffice pakett, mis kaasab endaga järgmisi osasi: LibreOffice Calc, LibreOffice Writer, LibreOffice Impress, LibreOffice Math, LibreOffice Draw. Thunderbird Mail, milles on võimalik ühendada oma olemasolevad e-maili kasutajad. VLC, mida kasutatakse videode, filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks. Rhytmbox muusikamängija, mis on Linuxi vabavaraline muusikamängija GIMP Firefox, veebibrauser, mis on igas Linuxi distributsioonis olemas.
· kitsamad märksõnad: aquatic ecosystems, arid zones, coastal plains, coral reefs, deserts, forests, grasslands, oceans, prairies, rainforests, taiga&tundra, terrestrial ecosystems, wetlands b) 1363 artiklit; kõige vanema artikli autor on: Plotkin, Mark J 2.3. Otsing andmebaasist Science Direct. e) Sain 296 artiklit f) Sain 4 artiklit g) 4 articles found for: KEYWORDS(Semiconductors) and KEYWORDS(solar cells) AND LIMIT-TO(cids, "271603","Thin Solid Films") AND LIMIT-TO(yearnav, "2012") 2.4. Otsing andmebaasist EBSCOhostWeb. a) Märksõnad: chemicals (TX all text) AND environment (TX all text), plants (TX all text), dangerous (TX all text). Otsingu täpsustamised: full text, scholarly(peer reviewed) journals; otsisin ainult artikleid. b) Marshall, M. (2013). Fracking chemical leak kills threatened fish. New Scientist, 120, (12), 45-50. [Online] Academic Search Complete (02.03.2014)
Luuakse detaili kere omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel või baas kasutades ristlõikeid ning pärsat nö. tõmmatakse kerele eksisteerib 38.Mehaaniline; optilised süsteemid; nahk ümber, mis moodustab lõppdetaili. 53. B-rep mudel ultraheliandurid; Elektromagneetilised trackingsystem 39. (Boundary Representation Model) piiravate pindade mudel. B- Solidworks, Solid Edge, AutoCAD, Autodesk inventor, NX, rep on graafidel baseeruv esitus. 3D objekti defineeritakse TurboCAD. 40. Cad mudelid kasvamise tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks: vähemalt 3 järjekorras:2dmudel,2,05 Dmudel,3D serva peavad kohtuma 1 tipus, servad peavad ühendama 2 tippu traatmudel,3Dpinnamudel,3D tahkekeha mudel,Funktsionaalne ja kuuluma 2le pinnale, pinnad ei tohi lõikuda
2.Nimeta 6 CAD süsteemi Solid Edge Solid Works Autodesk Dassault Systemes PTC UGS 3.Järjesta CAD mudelid võimsuse kasvamise järjekorras 2D mudel 2,5D mudel 3D traatmudel 3D pinnamudel 3D tahkekeha mudel Funktsionaalne mudel Tolerantsi mudel Füüsiline mudel 4.Milleks kasutatakse CAD mudeleid tootearenduses? Dokumentatsioon Tolerantsimudel Visualiseerimine Simulatsiooni mudelid Füüsiline mudel 5.Loetleda geomeetria mudelite tüübid. 2D joonised 3D traatmudel 3D pinnamudelid 3D solid mudelid Parameetrilised mudelid 6. 2d ja 2,5D mudeli erinevus 2D objektide kujutamine 2-dimensionaalsete vaadete ja lõigetega, kujutatava objekti 3 mõõtmelist mudelit tuleb 2 mõõtmeliste vaadete kaudu kujutada 2,5D objektide kujutamine 2-dimensionaalsete lõigetega ja lisaks andmed ruumilisest asukohast 7. 3D mudelite tüübid Traatmudel Pinnamudel Tahkekeha mudel 8.3D traatmudeli iseloomustus Objektide kujutamine keha servade abil
Ülesanded termodünaamikast 8. detsember 2003 Urmas Paejärv Sisekaitseakadeemia 11 Määrata gaasi absoluutne rõhk anumas, kui anumaga ühendatud elavhõbedabaromeeter näitab 650mm Hg, atmosfääri rõhk elavhõbedabaromeetri järgi on aga 750mm Hg. Õhu temperatuur mõõteriistade seadistamise kohas on 0°C. p = 650mm Hg B = 750mm Hg T = 0°C = 273,15 K pabs = ? p = pman + B p = 650 + 750 = 1400mm Hg 760mm Hg = 101325 Pa 1400mm Hg = 1400*101325/760 = 186651,3 Pa 0,187 Mpa Vastus: Absoluutne rõhk anumas on 0,187 Mpa. 13 Auruturbiini kondensaatoris hoitakse rõhku 0,004 Mpa. Milline oleks vaakummeetri näit kilopaskalites ja mm Hg, kui baromeetri näidud on 735 ja 764mm Hg? B1 = 735mm Hg B2
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
= 51,78 mm L3∗a ´ + L2∗b´ + L4∗c ´ + L1∗d ´ y= L1 + L2 + L 3 + L 4 = (94,25∗24,27)+(75∗42,34)+(160∗88,78)+(108∗100) 30467,75 = = 69,68 mm 108+75+ 94,25+160 437,25 b) Graafiline meetod: Graafilise ja analüütilise meetodi erinevused on väga väikesed ja tulevad sellest, et solid edge näitab peale koma kaks kohta. Kui panin kolm koma kohta siis numbrid klappisid, aga ma ei hakanud enda töös neid muutma kuna muidu oleks joonis ja arvutamine liiga kirjuks läinud. Graafiline skeem järgmisel lehel.
1. ( ?) , , . . , , . , ( , ), . . ((p 0 v ) . () . 2. . , . . . ? . ) - , : pV=kNT (1-10) . N - V, k - . , . µ - (moolmass) , kg/kmol (tihedus), kg/m3 , : NA = 6,0228 10 23 molekuli /mool : µ/ = v µ = const - , . 3. . . ?( - , ?) - , ( , ) 2/3 . p = 2/3 n mw2/2 , (1-6) n m w2 . mw2/2 - . (1-6) ( ) - . - 2/3mw2/2 = kT (1-8) k k= 1,38 10-23 J/K , . (1-6) (1-8) V pV = nVkT (1-9) V N= nV 4. . , . ( .) pVµ = 8314 T ( ) µ, 1 ( ), : pv = R0T (1-19) R0 () R0= 8314/ µ , J/ (kgK) µ - , kg/mol R () R= 8, 314 J/ (molK) = 8314 J/ (kmolK) v , m3/kg V - , m3 R0
siiski moodustada ainult üsna lihtsaid ruumilisi objekte. Pealegi on saadud objektid nö. alt ja pealt lahtised, st. neil on olemas vaid külgtahud. Lisaks kõigele, igale jooniseobjektile ei saagi sel teel paksust anda. 2. Pindade joonestamine Pindade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Surfaces. Pindu saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Surfaces avanevalt alammenüült. Seest värvitud pindade saamiseks tuleb käivitada käsk SOLID. Kõik saadava pinna tipud tuleb sisestada ühesuguste Z-koordinaatidega, seega tekib XY-tasapinnaga parelleelne kujund. Seest värvitud on pinnad vaid siis, kui süsteemimuutuja `FILLMODE väärtus võrdub ühega ja pinda vaadeldakse otse pealtvaates, vastasel juhul (`FILLMODE = 0 või tegemist kaldvaatega) on värvitud vaid pindade kontuurid. Süsteemimuutuja `FILLMODE väärtust saab muuta ka käsu `FILL vahendusel vastata ON või OFF (pinna värvimine
телефон 5670 8226 Адрес (улица и дом) Kаштани 20-27 Почтовый индекс 90508 Город Хаапсалу Государство Эстония Образование 2005-2014 oсновная школа Хаапсалу 2014-2017 cпортивная гимназия Аудентеc (специальность - стрельба) Опыт работы июнь-август 2016 магазин Rimi в Хаапсалу, продавец июнь-август 2015 ресторан Margot в Хаапсалу, официант июнь 2015 паб Africa в Хаапсалу, помощник повара сентябрь 2013-2014 cтуденческая фирма Haapsalu aabits в Хаапсалу, pуководитель отдела кадров
CAD süsteemide hindamine ja valik: modelleerimisvõime; ressursside kasutuse poolest; mitmeti mõistmise puudumise poolest; maksumuse poolest Virtuaalne reaalsus kirjeldatakse teatud asja omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel eksisteerib. VR on arvuti abil loodud interaktiivne kolmemõõtmeline maailm/keskkond. VR jälgimissüsteemid mehaaniline; optiline süsteem; ultraheliandurid; elektromagneetilised CAD süsteemid: Solidworks, Solid Edge, Autodesk inventor, NX, TurboCAD, CATIA, AutoCAD, Creo Elements/Pro CAD mudeleid kasutatakse tootearenduses: dokumentatsiooniks, tolerantsmudelid, visualiseerimine, simulatsiooni mudelid, füüsiline mudel Geomeetria mudelite tüübid 2D mudel; 3D traatmudel; 3D pinnamudel; 3D solid mudel; parameetrilised mudelid 2D ja 2,5D mudeli erinevus 2D-s kujutatakse 2-dimensionaalsete vaadete ja lõigetega, 2,5D-s lisaks sügavusmööde. Saab kujutada ainult lihtsaid 3D kehasid.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder Kursuseprojekt õppeaines: Laeva diiseljõuseadmed Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärt
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
Autocad, ProEngineering; SolidEdge; SolidWorks; NX; Catia 40. Järjestada CAD mudelid võimsuse kasvamise järjekorras. 2D mudel; 2 1/2D mudel; 3D traatmudel;3D pinnamudel; 3D tahkekehamudel; funktsionaalne mudel; tolerantsimudel; füüsilised mudelid 41. Milleks kasutatakse CAD mudeleid tootearenduses? Dokumentatsiooniks, tolerantsimudel, visualiseerimine, simulats.mudel, füüsiline mudel 42. Loetleda geomeetria mudelite tüübid. 2D joonised, 3D traat-karkass, 3D pinna-mudelid, 3D solid models, parameetrilised mudelid 43. 2D mudeli ja 2½D mudeli erinevus. 2 ½ D mudelil saab erinevad vaated omavahel ühendada ja luua lihtsaid 3D kehasid, aga 2D puhul ei saa 44. 3D mudelite tüübid. Traatmudel, pinnamudel, tahkekeha mudel 45. 3D traatmudeli iseloomustus. Selle mudeli abil on võimalik kujutada 3D kehasid, mis on def mitte kõverpindade abil. CAM'i, FEM'i jms siduda ei saa. Pindade ja ruumi info puudub. Saab luua mõttetuid 3D kujutisi 46. 3D pinnamudeli iseloomustus.
determine that after study and deciding the particulars about your pond. Mark the outline of the pond shape with string or garden hose on the lawn. Remove sod and start diggin ! The outside wall of the pond will have a step in it to hold potted plants just under the water. Figure 2 below shows a profile view of the step in the side wall. You create this step by leaving the original dirt in place as you dig. This will make the step as solid as possible. The depth of this step is approximately half of the depth of your pond. This depth is also determined by the potted plants you plan on placing in the pond. Figure 1 represents digging out the pond using a 2x4 board with level on top to make sure the outside edge is level all around the perimeter. You need to raise low areas so the entire perimeter is the same height. Check the depth as you dig to make sure the bottom is level as well. Figure 1
CB Map B: 18 C : A: B 8-37, Te, e-: 56234950, [email protected] O: 2000-2002 2003-2012 B O pa: 2009 B : O: U : , , - , : , :
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr 4 ÕHU ISOBAARSE ERISOOJUSE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Rühm Siim Rätsep 09 MATB-52 093632 Oliver Nuut Õppejõud Heli Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud TD I 8 9 8 3 T T PI
1., , 2.4.1 . , ( ): . , , ( ). 2.4.2 , , . . , . . . ( Si) 40 1 . 2.4.3 . . , . . . . . . 2.4.4 , . ( ). , . , . (SiO2). () (). . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : N ; * - ; . : 1) ; 2) . . 4.2.1 . . , . ( ). 4.2.2 . ( H, C, O, N) .
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
Riskide juhtimine Õppekorraldus · Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud · Arvestuse saamiseks on vaja: · Kohalkäimine vähemalt 75% · Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen) · Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine · Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine · Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani! Minu kontaktid: [email protected] Helistage 5163000 Skype janek.popell Töökohad · AS Kaubaekspress 1993- 1997 · AS Tere 1997-2000 · AS Kalev 2000-2001 · AS Magnum Medical 2001- 2003 · AS Cargo Handling 2003- 2005 Riskijuhtimine eesmärk pole kahjude ärahoidmine vaid äri kasvatamine Riskijuhtimise filosoofia Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega leppida! Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui võidurõõmu Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine! Matemaatika, mudelid ja protseduurid on ka tähtsad, kuid
1., , (2.4) . , . , , , , . . , . . . . , . ( ). , . , . . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : n=N*C*exp(-E*/kT) N ; * - ; . : 1) ; 2) . . . . , . . ( H, C, O, N) . , , . . 3. . . (J) , : J=m/s*t J=1/S*dm/dt m ; S ; t . J , . dC/dX=C/X=Ca-Cb/Xa-Xb=const . . : J=-D*dC/dX D , . J : dm = J·S·dt J : dm=- D*S*dC/dX*dt D = const; S = const; dC/dX = const, m=- D*S*dC/dX*t S = 1; dC/dX = -1; t = 1, m = D. D , , . 2/. 4. . . (5.1, 5.2) . , , . : (l = l l0) F. 0 l0, , . 0 l l0. ( ) : =F/A0 ; =l/l0 , .
KÄRT OJAVEE C. K 2019 KÄRT OJAVEE (10. APRILLIL 1982) Eesti disainer, kunstnik ja õppejõud Tegeleb oma töös tekstiili tulevikulahenduste ja interaktiivsete kangastega Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus Ojavee bränd KO/JU tegeleb katsetuslike tekstiilipõhiste toodete ja unikaalsete objektidega Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 aasta noor tekstiilikunstnik 2012 Runner-up, Core 77 2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI 2013 Eesti Kultuurkapitali 2012 teine auhind, kujutava ja rakenduskunsti Beopen Award London,
1.HÜDROSTAATIKA Tihedus on vedeliku massi ja ruumala suhe ehk ruumalaühiku mass m = , V mis laeva jaoks merevees laeva mingi massi ja mahulise veeväljasurve puhul on SW = , kus SW on merevee tihedus; laeva massveeväljasurve; laeva mahuline veeväljasurve. SI süsteemis on tiheduse ühikuks kg/m3, kuid merenduses on levinum t/m3, sest tiheduse arvväärtus tuleb kolm suurusjärku väiksem. Erinevate vedelike tihedus on erinev ja normaaltingimustel näiteks: merevesi SW = 1,025 t/m3; magevesi FW = 1,000 t/m3; diisliõli DO = 0,900 t/m3; kütteõli HO = 0,950 t/m3. Kasutatakse ka suhtelise tiheduse (relative density, rd) mõistet, mis on antud aine tiheduse suhe
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tek
#;h_èMZ-C}#v#R^#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx- #V U?y# Y#p?
AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#?
[#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@?
###?K}B#5S
aEF#@#{
## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t###M#
L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i-
m
I
*, |8
Vi Li t4ihtLLf
l
allinna TehnikaUlikool
Insenerigraafikakeskus
KUJUAVAGoMEERIA
ULDKURSUS
HARJUUsUlEsANDED
j
.//,,7
.h rkfd/*/
UfiaganeVi{l; iqi joy
ppertihmt- l3
Tallinn
l
l
,t
o
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)........................................................................................................................................ 4 7.Ideaalgaaside se
Tööõnnetused: kutsehaigused, nendest johtuvad nõuded ja kulud. Tööõnnetuste riski maandamiseks võib ettevõtte personalile pakkuda lisahüvesid: spordiklubi, spaa vm sportlik tegevus. Personal püsib terve ja aktiivne ning kutsehaiguste tekkimise risk väheneb. 15 8 FINANTSPLAAN JA FINANTSPROGNOOSID Töötajate arv 2015-2017 Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1 1 1 Raamatupidaja/assistant 1 1 2 Veebiturundusspetsialist 1 1 1 Veebidisiner 1 2 4 Värbamiskonsultant 1 2 4 5 7 12 Keskmine brutokuupalk (EUR) Töötajad 2015 2016 2017 Juhataja 1000 1100 1200