Vene keele CV (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

115

pdf

Student World Atlas (Maailma atlas)

Malestrom  Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

Geograafia

6

doc

Mait Malmsteni elulugu

LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso ­ Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller ­ Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E

Kirjandus

56

ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessi d Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popcloc http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Op http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids. Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1  Rahvaarvu muutumine Pikka ae g a maailma rahvaarv o li muutumatu, sure mus o li umbe s s ama s uur kui s ündivus Rahvaarv hakkas kas vama, kui inime s te e luviis muutus paiks e ks 1900. aas tal e las maailmas 1,6 miljardit inime s

Geograafia

25

pdf

ICD0001 Algoritmid ja andmestruktuurid kodutöö 6 - aruanne

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond INDIVIDUAALTÖÖ AINES "ALGORITMID JA ANDMESTRUKTUURID" Tallinn 2020  Lühendite ja mõistete sõnastik Graaf Järjestatud paar mittetühjast hulgast V ja selle hulga elementide paaride hulgast E. Hulk V Lõplik tippude hulk. Hulk E Tipupaaride hulga alamhulk. Lihtgraaf Silmuste ja kordsete servadeta orienteerimata graaf. Ekstsentrilisus Suurus, mis näitab tipu lühima tee pikkust temast kõige kaugemasse punkti. Arvutatakse valemiga: e(v) = max {d(u, v)| u kuulub hulka V } , kus d(u, v) on tipu u kaugus tipust v (lühima tee pikkus tipust u tippu v). Klass Objektorienteeritud programmeerimisel keelekonstruktsioon, mille põhjal luuakse obje

Algoritmid ja andmestruktuurid

104

pdf

Konspekt

I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5

Lineaaralgebra

32

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l  e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

34

pdf

Kujutava geomeetria vihik

I *, |8 Vi Li t4ihtLLf l allinna TehnikaUlikool Insenerigraafikakeskus KUJUAVAGoMEERIA ULDKURSUS HARJUUsUlEsANDED j .//,,7 .h rkfd/*/ UfiaganeVi{l; iqi joy ppertihmt- l3 Tallinn l l ,t  o

Kujutav geomeetria

151

pdf

PM Loengud

seegi vananeb kiiresti. Tsiviil- ja tööstusehituse eriala jaoks mõeldud õpikutes on väga vähe käsitletud vee mõju pinnase käitumisele, hüdrodünaamilisi pingeid pinnases jne. Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem väga oluline. Vähesel määral leidub raamatukogudes inglise- ja saksakeelset kirjandust, seejuures ka suhteliselt uut. Keeleprobleemid (muide ka vene kirjanduse puhul) ei luba aga sedagi vähest täie efektiivsusega kasutada. Käesolevaga on püütud leevendada eestikeelse erialakirjanduse puudulikust. Raamat on mõeldud õpikuks ehituse eriala üliõpilastele, kuid võib olla kasulik ka teadmiste värskendamiseks ehitusinseneridele. 2. PINNASED 2.1 Pinnase mõiste geotehnikas Mõiste pinnas omab olenevalt erialast erinevat sisu. Geoloogid mõistavad pinnase all kõiki maakoore pindmist kihti moodustavaid kivimeid

Pinnasemehaanika, geotehnika

Kommentaarid (1)