Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4
Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Tähtsaim oli Jumala sõnapühakiri Katakombides pidasid kristlased koosolekuid, jutlusi ja jumalateenistust. Maalikunst Santa Priscilla katakomb Roomas Maalingud pärinevad 3.sajandist Arhitektuur Santa Costanza mausoleumi interjöör ~350aastal Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks hiljem kasutati kirikuna Santa Costanza mausoleum Sant' Apollinare Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535549. Apsiid. Romaani kunst Romaani kirikute peaminetüüp oli basiilika. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ornamentika.
([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal Faunuse majas Pompeijs. 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike, näiteks Hadrianuse villas. Varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr, näiteks: Santa Costanza kirikus Roomas. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm) Lisad. Pildid. Seinamaal ,,Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. (http://sites.google.com/site/ad79eruption/pompeii/villas-outside-the-walls/villa-of-cicero) 1. Väga tuntud nn. ,,Poetessi portree", mis on üks võluvamaid ja siiramaid naiskujutisi üldse. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)
sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad,
transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks. Välisilme oli kirikul lihtne : torni ei olnud, mõnikord kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Aatrium sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. · Kolmelöövilised basiilikad : Santa Costanza (4 saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5 saj) · Viielööviline basiilika : Peetri kirik Roomas(4-5 saj)- kiriku ees aatrium, ja selle keskel kaev. Edasi järgnesid eeskoda, 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid, mille all asus väidetavalt esimese paavsti Peetruse haud. · Sant Apollinare in Classe kirik Ravennas (Itaalia 6 saj) · Sant Apollinare Nuovo (6 saj) · Basiilika sisekujundus: sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi
välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo. Basiilika lihtsa ja tagasihoidliku ilme muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel
Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus.
külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse. Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid
Kuigi vivaldi reisis palju, maksis lastekodu talle selle eest et ta neile kaks kontserti kuus teeks. Hiljem hakkas vivaldi ka oopereid kirjutama (kuna tol ajal oli ooper suurim tõmbenumber) ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi. Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit.
Kesklöövi seina arkaadide kohal nimetatakse valgmikuks, sest seal asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium). Suuremates basiilikates võis olla ka rohkem kui kolm löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina. Esimene viielööviline oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised nagu Sant’Apollinare in Classe ja Sant’ Apollinare Nuovo.
u. 3. sajandi Apostel ? 3. saj. keskpaik. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Iisaku ohverdamine. 4. saj. Katakombimaal. Hea Karjane. Galla Placidia mausoleum, Ravennas. u. 425 Jaakobi võitlus ingliga. Leht käsikirjast. u. 525 Basiilika - Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, miilest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. praegu Peetri kirikuga. Santa Costanza mausoleumi interjöör. u. 350. Ehitatud keiser Constantinuse tütarde jaoks, hiljem kasutusel kirikuna. Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Vasakul kellatorn - kampaniil. Sant' Apollinare in Classe basiilika Ravennas. 535-549. Apsiid.
Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15. sajandil varisemisohtlikuna, kuid samale kohale hakati rajama kohe uut Peetri kirikut. ] o Oli orienteeritud läände! o Kiriku ees oli aatrium, mille keskel asus kaev, et
Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid. 14 saj ehitati kellatorn. Rooma Santa Costanza Konstantinus I poolt oma tütrele Constantiniale ehitatud mausoleum (4. saj), mis hiljem muudeti kirikuks (Constantinia kuulutati pühakuks). Võimalik, et oli algselt ehitatud Const õele Helenale. Tegemist on tsentraalse telliskivist hoonega, läänes varikatusega (porch). Algselt hoonel oli sissekäigu ees aatrium ja välimine sammastatud ristikäik. Kiriku keskel on väike altar, mida ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga. Sissekäigu vastas on niss, milles on
Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must- valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine, Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega, Mütoloogilise sisuga seinamaalid, Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised. 8 Pildid mustafiguuriline vaas Colosseum 9 Pont du Gard Tituse triumfikaar 10
Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal oli fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis).Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj
sajandi keskpaigas algkujul. Põhikonstruktsioonilt vastasid nad varakristliku basiilika skeemile. Suurte basiilikate kõrval püstitati ristimiskabeleid ja mälestisehitisi, mis olid ümmargused või hulknurksed tsentraalehitised, mida enamasti kattis kuppel.Tsentraalehitistes on kõik üksikud osad enam-vähem võrdsel kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik. Kirikute sisemuse kaunistamiseks kasutati laialdaselt seinamaali, eriti mosaiiki. Kirikute avarad seinapinnad võimaldasid luua suuremõõtmelisi kompositsioone
Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontsert A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445 Ooperid Ottone in villa (1713) Cunegonda (1726) Orlando finoto pazzo (1714 Nerone fatto Cesare (1715) Farnonce (1726) Arsilda, regina si Ponto (1716) Ipermestra (1727) L'incoronazione di Dario (1716) La costanza trionfante segl'amori e de gl'odii Siroe, re di Persia (1727) (1716) Tietebergo (1717) Orlando furioso (1727) Il vinto trionfante del vincitore (1717) Scanderberg (1718) L' atenaide (1728) Armida al campo d'Egitto (1718) Rosina ed Oronta (1728) Artabano, re de'Parti (1718) Il Teuzzone (1719) Argippo (1730) Tito Manio (1719)
Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium. Suuremates kirikutes võis olla kolme löövi asemel ka viis löövi. Kolmelöövised kirikud: · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati hiljem varisemisohus (sellele kohale ehitati pärast uus Peetri kirik). Sisekujundus oli lihtne. Seal olid sambad, mis olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, kassettidena või üldse ilma (olid näha ainult sarikad). Sellise kiriku muutsid õdusamaks seina maalingud ja mosaiigid, mis asetsesid tavaliselt kesklöövis akende all või vahel.
sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 22. Mis on basiilika, millistest osadest see koosneb? Basiilika on rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp.(aatrium)sammaskäikudega ümbritsetud õu, eeskoda(narteks), 5-lööviline pikihoone, transept ja apsiid. 23. Millistes linnades leiduvad kõige kuulsamad varakristlikud kirikud? Nimeta neist linnadest vähemalt üks kirik. Roomas- Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Itaalias Ravennas- San't Apollinare in classe, San't Apollinare Nuovo 24. Milliste vahenditega kaunistati varakristlikke kirikuid? Roomlased olid oma mosaiikides enamasti kasutanud siledaid värvilisi marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. 25. Mille poolest erinesid roomaaegsed mosaiigid varakristlikest (nii materjali ja tehnika osas kui ka sisuliselt)?
aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e. aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4. sajand/, Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame (vahel kassettlagi), mõnikord puudus - paistsid katusesarikad. Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid paiknesid enamasti keskläävis, akende all või vahel.
Ökoloogilise jalajälje (kui surve) ja bioakumulatsiooni (kui sidumisvõime) vahe avaldub ökoloogilise defitsiidina (ÖD). Mida suurem positiivne ökoloogiline defitsiit on, seda jätkusuutlikum on riik. Ja vastupidi (http://www.panda.org). Kasutatud kirjandus Annist, A., Jüssi, M., Oja, A., Post, R. (2000). Säästva arengu sõnaseletusi. Tallinn: SEI väljaanne nr 1. Arrow, K., Bolin,B., Costanza, R., Dasgupta, P., Folke, C., Holling, C.S., Jansson, B.-O., Levin, S., Mäler, K.-G., Perrings, C., Pimentel, D. (1995). Economic Growth, Carrying Capacity, and the Environment. Science vol 268. American Association for the Advancement of Science. Baltic Environmental Forum (2000). 2nd Baltic State of the Environment Report based on environmental indicators. Riga. BEF. Bossel, H. (1999)
Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud. Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks
Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas · Lae- ja seinamaalid ning mosaiigid Mosaiigid: · Marmoritükid asendati erksavärviliste klaaskuubikutega, mis andsid valgust läbi · Temaatikas piiblilood/tegelased · Inimesed rikkalikult riietatud, ei tahetud näida paganlikuna 3 löövilised nt · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Roomas 5 lööviline nt · Esimene Peetri kirik ( varisemisohus, hävitati 15. sajandil, ehitati uus) Ravennas kristlik mõju: · San´Apollionare in Classe · Sant´Apollionare Nouvo Bütsantsi kunst 395 jagunes riik Ida ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma(Ravenna, pealinn) Ida-Rooma(Bütsants) Bütsantsi kirikud: · Tsentraalehitised
arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive,
Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus. 16. Bütsantsi arhitektuur 395. a. jagunes Rooma lõplikult kaheks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol. Bütsants
Pideva tootluse kontseptsiooni kasutatakse taastootvate loodusvarade (kalad, mets jms) juures. Näiteks metsaosa (kui seda sobivalt majandada) annab pideva, teatud suurusega puiduvoo läbi aastate. Maksimaalne pidev tootlus on see hulk toodangut /teenuseid, mida on võimalik keskkonna poolt tagada. Mõnede autorite arvates tuleks püüelda just maksimaalse võimaliku toodangu poole. Tegelikult ei pruugi selline käitumine olla sugugi optimaalne. 5. ÖKOSÜSTEEMI STABIILSUSE SÄILITAMINE Costanza et al (1991) antud säästlikkuse definistioon: sustainability is a relationship between human economic systems and larger dynamic, but normally slower-changing ecological systems in which 1) human life can continue indefinitely, 2) human individuals can flourish, and 3) human cultures can develop; but in which effects of human activities remain within bounds, so as not to destroy the diversity, complexity, and function of the ecological life support system.
annaabi.ee 
