Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social engineering: psühholoogiliselt inimese mõjutamine et ta salastatud infot väljastaks 3. Nädal. Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee, selle keskus, inimeste identiteedi haldamine, Transisor: 1947, Bell Telephone Laboratories, William Shockley Samuel: 1952, esimene AI programm(kabe) Shockley semiconductor: 1955, William Shockley -----> Fairchild Semiconductors 1957 Fortran: 1957, FORmula TRANslator, proge keel mis kasutab loope Sage: 1958, sõjaväe radarivõrk
1956 esimene transistorarvuti (TX-O) 1989 inteli 80486 1957 FORTRAN, FAIRCHAILD semiconductors 1990 HTML, Windows 3.0 1958 esimene integraalskeem 1991 Linux 1960 COBOL, LISP 1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad Eestis, wolfenstein 3d 1961 Space War, esimene arvutimäng, PDP1 1993 Mosaic 1.0 esimene avalikult saadaval brauser 1963 Douglas Engelbart leiutab hiire, ASCII
Võimalik on sisendi-väljundi kirjeldamine. Ning saab erinevate objektide omadusi esitada kasutades erinevaid andmetüüpe (arvud, massiivid, hulgad, kirjed, puud, graafid jne). (V.Viies)Neid võib klassifitseerida: Kasutusala järgi, struktuuri järgi (semantiline lähenemine). Praktiliselt jaotati 5-ks rühmaks. o Teadus tehnika PASCAL o Modelleerimiskeeled MODULA o Majndusinfo COBOL o Nimistutöötlus LISP o Universaalkeeled PL/1 6. Mis on makro(MS Office) - Makro on tööriist toimingute automatiseerimiseks ja funktsionaalsuse lisamiseks vormidele, aruannetele ja juhtelementidele. Näiteks vormile nupu lisamisel seostatakse nupu sündmus Klõpsamisel makroga ja makro sisaldab käske, mille täitmist nupu igal klõpsamisel te soovite.
.., Kotli;BCPL derivative of ALGOL (Strachey);B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson);C derivative of B (Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga. 1953 - IBMi first electronic computer, the 701, Speedcoding: John Backus. 1956 - IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305(math 5mb). 1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog.1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas.1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor -
(if (= 0 n) VAR sum,i:INTEGER; 0 BEGIN (+ n (sumto (- n 1))) )) sum:=0; FOR i:=0 TO n DO COBOL sum:=sum+i PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. END; Begin. RETURN sum PERFORM VARYING LoopCount FROM 0 BY 1 END sumto; UNTIL LoopCount GREATER THAN N
tootmisest Logic Theorist is a computer program written in 1955 and 1956 by Allen Newell, Herbert Simon and J. C. Shaw.Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 1955 William Shockley leiutab Shockley pooljuhi 1956 IBM leiutab esimese kõvaketta RAMAC 305 5 MB 1956 valmib esimene transistorpõhine arvuti 1957 Fortran (Formula Translator) 1960 IBM avab masstootmishoone; AT&T esimene avalikult müüdav modem; COBOL üks vanimatest programmeerimiskeetestl Grace Hopper; LISP vanuselt teine programmeerimiskeel Fortrani järel -John McCarthy; 1960 esimene arvuti PDP-1, maailma esimene arvutimäng Space War 1963; Hiir, Douglas Engelbart; ASCII American Standard Code for Information Interchange 1964 Gordon Moore-Moore seadus; 1968 Moore, Noyce and Grove left Fairchild ja lõid Intel Corp. 1968-1997 Moore Inteli president Moore seadus: "Each new chip
1960 - IBM develops the first automatic mass-production facility for 1993 - First publicly available popular browser NCSA Mosaic v1.0 is transistors, AT&T designed its Dataphone, the first commercial modem released 1960 - A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon Silicon Graphics co-founder James Clark leaves to start Mosaic developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Communications. Mosaic soon renamed to Netscape. Mosaic Grace Hopper. Communications releases Netscape Navigator 1.0, a world-wide web 1960 - LISP made its debut as the first computer language designed for browser. Asutajad: Clark ja Andreessen writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy
m.a.) : kasutas pikki ja canadas. sumto = isum loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) RETURN - apooriad/paradoksid;Sofistid - Sokrates (470-399 1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END . e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide näited:1. eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2. COBOL on imetaja.2
poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas. diskreet - Pidevad ehk analoog-asjad: Komaga Windows version,Eri versioonid töökoha ja kui muud UNIX-id. Samas ei ole muutunud desktopil arvud, murrud jms; Trigonomeetria; Matemaatiline serverirakendusteks,Virtual PC (Microsoft), 1960 – COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- Windowsile tõsiseks konkurendiks. 3D analüüs;Klassikaline füüsika;Mõõtmised, tugevus Parallels (MacOS)). 2. Linuxipõhised graafikaprotsessorid muutuvad oluliseks standard- jms klassikaline insenerivärk. Katkevad ehk virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ,
1956 IBM- esimene kõvakettas 5mb, esimene arvuti transistoritel FORTRAN on vanim assemblerist kõrgema taseme kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks, mida loodi 1957.aastal. 1958 Sage- esimene suur arvutite sidevõrk 1960 – AT&T – esimene kommertsiline modem läbi analog.telefonivõrgu. Modem muudab digitaalse signaali analoogisse. 1960 Grace Hopper – programmeerimise keel majanduseks COBOL. John McCarthy: LISP loogiliste programmidele 1963 ASCII-andmete vahetus arvutite vahel 1964 John Kemeny and Thomas Kurtz- Basic. 1965 DEC- PDP-8 esimene kommertsiline edukas miniarvuti 1967 IBM-esimene floppy. 1967 Seymour Papert- esimene arvuti keel lastele. 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant 1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix 1969 Intel - 1kb ram. 1969 Gary Starkweather – laserprinter
END hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kohlrollsumma vea puhul unstatakse datagramir, I ltl5- I 9 I lJ elas. Hulgateooria: Gcorg Cilntor. r coBoL Rakendused: DNS, NFS, TFTP. PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. TCP - Uhendusorisieeritud, Usaldatav 1935-1937 Turingi rlasinl g36: Clurchi laurbda-amtus 8egin
aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N. Wirth - Euroopa · C, 1974, D. Ritchie · Ada, 1979 - USA · Funktsionaalsetest keeltest esimene on Lisp, 1962, J. McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ. · OOP alused Simula, 1967 · Smalltalk - "puhas" OOP · C++ , 1986, B
keeled (algoritmilised keeled) > rakendusvaldkondade keeled (probleemvaldkonna keeled) > Tehisintellekti ja interfeissi keeled > Neuronvõrgud Operatsioonisüsteem on programm, mis käitub vahendajana arvutikasutaja ja riistvara vahel. Eesmärkideks on korraldada kasutaja programmide tööd, teha arvutisüsteemi kasutamine mugavaks, organiseerida efektiivne riistvara töö Programmeerimiskeeled: ADA, Java, C, C++, Pascal, PHP, COBOL, Basic CAD tootemudelid võimsuse kasvamise järjekorras: 2D mudel, 2,5D mudel, 3D traatmudel, 3D pinnamudel, 3D tahkekehamudel, funktsionaalne mudel, tolerantsi mudel, füüsilised mudelid Pideva teise tuletisega splainid: Selline kõver tagab, et etteantud sõlmpunktides on pidevad nii funktsioon ise kui ka tema esimene ja teine tuletis. Annab sileda pinna ja ja on sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel NURBS Non-uniform rational vasis spline
company was then sold to Siemens. Saksa krüptomasinad : mehaanilised, krüpteerisid tekste 2 MS ajal Enigma: alates 1920 aastatest. Lorenz SZ 40 and SZ 42 Geheimfernschreiber: Saksa lennu- ja merevägi Colossus: Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika: olulises osas Alan Turing 2. nädal • Eksamiks: transistor, Samuel, Shockley semiconductor, Fortran, Fairchild, Sage, Texas instruments, integraalskeem, cobol, lisp, pdp-1, system 360, moore's law, intel, amd, Engelbart, Unix, esimene mikroprotsessor. E-riigist: mis on xtee. TRANSISTOR – 1947. a kolm meest Bell Telephone Laboratories’ : William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen, leiutasid transistori, said hiljem ka Nobeli preemia selle eest, transistori tööpõhimõte on analoogiline raadiolambile: elekter tahab vahekihist (metallisulamitest, kus
(numbrite) tuvastamiseks. 1960. aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefonid andmefonid, mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog-signaalideks, mida sai siis telefoni liini pidi saata kaugete maade taha. DEC's PDP-1 arvutile lõid häkkerid mängu Tähesõdalased, mida kasutati hiljem ka teiste arvutite võimaluste tutvustamisel. Loodi COBOL tavaärile suunatud arvutikeel arvutitootjate ja Pentagoni poolt (USA sõjaline org), samuti loodi sellel aastal LISP John McCarthy poolt. Imelaste Joe Engelbergeri ja George Devoli poolt loodi 1961. aastal tööstusrobot UNIMATE, et luua TV-le pilte. 1963. aastal loodi keel ASII Ameerika Standard kood. See on kahendikkoodis. Samamoodi töötab ka tänapäeva arvuti
on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas. Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys, otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda. Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud
´st Integreeritud vooluring 1958, Kilby Texas Instruments´ist Integreeritud vooluring 1959, Robert Noyce Fairchild´ist konstrueeris, Fairchild Semiconductor kuulutab integreeritud vooluringi nn ainuavastamise SAGE 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool-automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi Automatic Ground Environment) Esimene kommerts modem - 1960, AT&T COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel Esimene kommerts integreeritud vooluring 1961, Fairchild Semi Spacewar 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le Ivan Sutherlandi Sketchpad 1962, graafika süsteem Arvuti hiire patent 1963, Douglas Engelbart ASCII 1963, American Standard Code for Information Interchange Moore´i seadus 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
transistorite Eksamtootmise Eksamplaani, ehitasid Eksamesimese EksamintegraalskeemiGPL SAGE Eksam– EksamSemi-Automatic Ground Environment – süsteem mis sidus sadu radarijaoskondi Ameerikas, esimene Eksamsuur Eksamarvutite Eksamsidenetwork Texas_instruments Eksam– Eksamleiutati integraalskeem – silikoonplaadil vooluringis terve seade, kalkulaatorid jms COBOL Eksam– EksamCommon Business Oriented Language LISP Eksam– Eksamesimene AI kirjutamise keel pdp-1 – Programmed Data Processor 1 – esimene minicomputer, esimese mänguga Space War! System Eksam360 Eksam– EksamIBM’i 6 ühilduvat arvutit ja 40 lisaseadet Moore's Eksamlaw Eksam– Eksamintegraalskeemid lähevad iga aastaga 2x keerulisemaks
integratsiooni(cross language integration) versioonihalduse automaatse mäluhalduse isekirjelduvad objektid(IDL-i pole vaja) "Compileonce, runverywhere" CLR (2) -metaandmed ·Kompilaatorid loovad koos koodiga ka metaandmed, mis: kirjeldavad komponente, objekte ja käitustingimusi(klassideasukohtja laadimine, koodigenereerimine, käituskontekst, ...) tagavad automaatse objektide eluea(garbagecollection) ·CLRitoetavad: Visual Basic, C#, Visual C++, Perl (¬MS), COBOL (¬MS) Common Language Specification(CLS) CLR (3) -käitusehaldus ·MSIL (Microsoft Intermediate language) ·JIT (Just In Time) kompileerimine ·Käitus(Execution) ·Assemblies ·Rakendusdoomenid(ApplicationDomains) ·Käitusajahostid(RuntimeHosts) CLR (4) -JIT ·Osa programmi ei täideta konkreetses käituses MSIL-kood konverteeritakse masinakoodiks ja laaditakse mällu vaid siis, kui vaja ·Laadur loob igale meetodile vahendaja(stub)
piece of germanium half an inch long and thinner than a toothpick. 1960 IBM develops the first automatic mass-production facility for transistors, in New York. AT&T designed its Dataphone, the first commercial modem, specifically for converting digital computer data to analog signals for transmission across its long distance Network A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1961 Fairchild Semiconductor releases the first commercial integrated circuit. 1962 Teletype ships its Model 33 keyboard and punched-tape terminal, used for input and output on many early microcomputers. Ivan Sutherland creates a graphics system called Sketchpad 1963
name for what is now known as Cable TV) CAU Controlled Access Unit CAV Constant Angular Velocity CAVE Computer Automatic Virtual Environment CBC Cipher Block Chaining CBCR Channel Byte Count Register CBDS Connectionless Broadband Data Service CBEMA Computer and Business Equipment Manufacturers Association CBGA Ceramic Ball Grid Array CBI Computer Based InstructionInstrumentation CBL Computer Based Learning .CBL COBOL source code (file name extension) CBMS Computer-Based Mail System CBN Community Based Networks CBR Case Based Reasoning + Constant Bit Rate CBT Computer Based Training CBW Convert Byte to Word CBX Computer-Controlled Branch Exchange CC Cluster Controller CC: Carbon Copy CCD Charged-Coupled Device CCFT Cold Cathode Fluorescent Tube CCI Common Client Interface + Copy Control Information CCIE Cisco Certified Internetwork Expert [Cisco]
Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. Spetsialiseeritud keel on tavaliselt otseselt seotud kindla rakendusprogrammiga või -süsteemiga ning selle keele abil saab luua ja käsutada tarkvara ainult antud süsteemi jaoks. Enamiku nüüdisaegsete rakendusprogrammide juurde kuuluvad arendusvahendid, milles käsutatakse ühte või mitut spetsialiseeritud keelt. Programmeerimiskeeled on formaalsed keeled, mis on ette nähtud arvutiprogrammide koostamiseks
- Rakenduste programmeerijad - Kôikvôimalikud lôppkasutajad 3. Ühtne keel - Päringute esitamiseks - Andmete lisamiseks, kustutamiseks, uuendamiseks - Objektide (tabelid, indeksid...) loomiseks, eemaldamiseks, muutmiseks - Juurdepääsuôiguste kontrollimiseks 7 - Andembaasi terviklikkuse tagamiseks. 4. Vôimalik kasutada teiste protseduursete keelte sees (Embedded SQL), nagu Ada, C, COBOL, Fortran, Pascal, PL/1, Visual Basic, Java nimed SQL - is: 1-18 märki Ei eristata suur- ja väiketähti Nimi peab algama tähega Vôib sisaldada tähti ja numbreid (mônikord ka _, $, #) Ei tohi olla reserveeritud sôna, näit AND, CREATE, DECIMAL, TABLE jne. KONSTANDID: Tekst - 'Hello', 'John''s pen', '01.05.95', '' Täisarv - 0, 123 (max. 15 numbrit, ainult pos.) Arv - 25, +4.68, 0.5, 20e-02, -7 (Täpsusele max. 15 kohta, aste -130 ja 125 vahel) tehted, avaldistehted, funktsioonid:
konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass. Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis
aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada · QBasic · C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
Fairchild Semiconductor announces their independent discovery of the integrated circuit. 1960 IBM develops the first automatic mass-production facility for transistors, in New York. AT&T designed its Dataphone, the first commercial modem, specifically for converting digital computer data to analog signals for transmission across its long distance network A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1960 The PDP-1 sold for $120,000. MIT wrote the first video game, Space War! for it. A total of 50 were built. Each had a cathode ray tube graphic display. No real commercial success 1961
mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: • Fortran I (1954) • Algol 60 • Cobol 60 • Fortran IV • Basic (1963) • PL/1 • Simula (1967) • Algol 68 • Pascal (1970) • SmallTalk (1972) • C (1972) • Forth • Cobol 74 • Fortran 77 • Modula 2 • Ada • QBasic • C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled
Fairchild Semiconductor announces their independent discovery of the integrated circuit. 1960 IBM develops the first automatic mass-production facility for transistors, in New York. AT&T designed its Dataphone, the first commercial modem, specifically for converting digital computer data to analog signals for transmission across its long distance network. A team drawn from several computer manufacturers and the Pentagon developed COBOL, Common Business Oriented Language. Project leader: Grace Hopper. LISP made its debut as the first computer language designed for writing artificial intelligence programs. Inventor: John McCarthy. 1961 Fairchild Semiconductor releases the first commercial integrated circuit. According to Datamation magazine, IBM had an 81.2-percent share of the computer market in 1961, the year in which it introduced the 1400 Series. 1962
annaabi.ee 
