· Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt
võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IT) rakendamine ettevõttes on tänapäeval vältimatu. Kui see tegevus on efektiivne, tagab see konkurentsieelise. Paraku ei suuda suur osa firmajuhtidest IT-valdkonna efektiivsust hinnata. See on probleemiks, kuna kõnealune valdkond on kulukas ning uuringud näitavad, et IT investeeringud moodustavad kõigist ettevõtte investeeringutest arenenud riikides üha suurema osa. 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonna kui tugiteenuse arenduse tulemusena võib välja tuua mitmeid innovaatilisi projekte: avalikud internetipunktid, piisavalt laialdane WIFI leviala, ID- kaart, X-tee, e-valimised, e-valitsus, e-õpe, e-kool, e-raamatukogu jpm.
......................................................................................... 23 2.2.3 Andmed moodulite kirjeldamiseks............................................................................ 24 2.2.3.1 Õpitehnoloogia standardid..................................................................................... 25 2.2.3.2 IMS Meta-Data spetsifikatsioon............................................................................ 26 2.2.3.3 IMS LOM andmemudel ........................................................................................ 26 2.2.3.4 Metaandmed XML formaadis ............................................................................... 30 2.2.3.5 IMS sisupakendus.................................................................................................. 33 2.2.3.6 Õpiobjektide metaandmete baas............................................................................ 35 2.3 Õpimeetodid
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste
rahulolu. Nende [eesmärkide] täitmisega tegeleb süsteemitöö. Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering). Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija (huvigrupi) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni/spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni. · Nõuded IT-spetsialistidele Infosüsteemi valdkonna arengu algusaegadel oli infosüsteemi puudutavate otsuste tegemine organisatsioonis nö "tehniliste juhtide" pädevus. Nüüd on suures osas ärijuhtide ja kõigi taseme töötajate vastutusalas.
Peamiseks põhjuseks on tavaliselt koostööpartneritest tulenevad asjaolud. Koostöö erinevate äriorganisatsioonide (Sako 1992; Faulkner 1995) ja avalik-õiguslike asutuste vahel (Walsh 1995) on järjest kasvanud ja räägitakse organisatsioonide võrgustikest. Kui projekt on seotud mitme organisatsiooniga ei saa projektijuht otseselt mõjutada teise organisatsiooni tegevusi, parim mida ta teha saab on pidada läbirääkimisi. Probleeme võib esineda ka mitut sama organisatsiooni osakonda hõlmavates projektides erinevate funktsioonide täitmiseks on välja kujunenud oma töökultuur ja arusaamad, mida ühise projekti eduka kulgemise jaoks võib osutuda vajalikuks muuta ning alati ei kulge sellised muutused lihtsalt 9 (projektitöö on tihti lisaülesanne, mis nõuab töötajailt aega ning pühendumist põhitöö kõrvalt). Tippjuhtkonna toetus on projekti edu kõige olulisem mõjutaja. Isegi kui tippjuhtkond ei
= JÄÄKTULU III 16 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma - OSAKONNA RUUMIDE PÜSIKULUD = JÄÄKTULU IV - RAVIASUTUSE ADMINISTRATIIVKULUD (PÜSIKULUD) = ÄRIKASUM Ettevõtte finantstulemuste ja tooterentaabluse kujunemine TOODE TOOTEGRUPP VALDKOND (allüksus) ETTEVÕTE ALLÜKSUSED A B KOKKU (VALDKONNAD) TOOTEGRUPID x y z TOOTED 1 2 3 4 5 6 KÄIVE xx xx xx xx xx xx Xxx Otsekulud: toote
8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik. Strateegiline otsus, mis mõjutab mitte ainult siseneva ja väljuva transpordi kulusid, vaid ka klienditeeninduse taset ja reageerimiskiirust. Esimene valikut määrav faktor on firma turgude paiknemine, samuti klientide vajadused, tarnijate asukoht, veokulud, maa maksumus ja ruumide rendihinnad jne. Arvesse tulevad ka klientide vajadused, tooraine ja alltarnijate asukohad jm. 9. Kauba- ja materjalikäsitlus. Kauba- ja materjalikäsitlus on lai valdkond, mis hõlmab toorainete, pooltoodete ja lõpptoodete tootmises või laos liikumiste praktiliselt kõiki aspekte. Kuna iga materjali/kaubaühiku liigutamine või käsitlemine toob kaasa kulusid, pruukimata lisada väärtust, on esmaseks eesmärgiks teostada kauba- ja materjalikäsitluse operatsioone nii vähe kui võimalik. Selleks on järgmised võimalused: Minimaalselt käsitlusoperatsioone Minimaalsed komplekteerijate/käsitlejate liikumisteekonnad Minimaalselt vaheladustamist
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine. Varustajad püüavadki sellistest kriteeriumidest lähtuvalt oma tegevust arendada. Tehnoloogiaosakond tegeleb toodete valmistamise
Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad. Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust. MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks. Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi põhimõtetes, mis võeti vastu 4. aprillil 2001, mil Euroopa Komisjoni kutsuti üles tegema koostööd liikmesriikidega, eeskätt: "... optimeerima Euroopast pärineva informatsiooni väärtust ja arendama ühiseid visioone, töötades välja kriteeriumid ja raamistiku
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas. Tänu valdkonna kasvavale populaarsusele on viimase kümnendi jooksul suurenenud ka logistika erialadel haridust pakkuvate kutseõppeasutuste arv
....................................................... 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................. 45 3.1 KOORMUSTALUVUS JA OHUTEGURID ............................................................................................................................. 45 3.2 KÜLASTUSLOENDUSE MEETODID ..........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
