Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. Ta läheb oma kodust minema, otsima tarkusi kuulsa Burtnieki käest. Ennem sinna jõudmist satub ta nõidade sabatile, saab endale kaks tülikat vaenlast: nõid Spidala ja erak Kangari, saab endale tugeva ja ustava sõbra Puukandja. Veel võitleb ta eestlaste hiiu Kalapuisiga, keda meie tunneme oma eeposekangelase Kalevipoja nime all. Karutapja võidab selle võtluse ja nad sõlmivad rahu, ning lepivad kokku, et see võitlus jääb viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel. Karutapja leiab ka oma armastuse- Burtnieki noorima tütre Laimdota
eb Kuramaa kandist Raamat ilmus Riias 1888 a Eepos koosneb 6 loost Kirjutatud värsivormis KANGELANE Eepose kangelane on Lāčplēses Lāčplēses oli emotsionaalne, armastav, õiglane ja sõbralik KARUTAPJA 6 LUGU Esimene lugu - "Saatuse-isa kutsub jumalad nõu pida ma" Teine lugu - "Karutapja kohtub Spīdalaga ja Staburad ze tütre Laimdotaga" Kolmas lugu - "Mida õppis Karutapja Burtnieki linn uses" Neljas lugu - "Karutapja rännakud mööda maailma" Viies lugu - "Karutapja nõiutud saarel" Kuues lugu - "Karutapja võitlus musta rüütliga" VIITED http://www.eesti.ca/lati-rahvuseeposest/article13258 http://annaabi.ee/Eepose-t%C3%A4htsus-rahvusele-Ka rutapja-n%C3%A4ite-alusel-m118897.html http:// et.m.wikipedia.org/wiki/L%C4%81%C4%8Dpl%C4%93 sis Täname kuulamast!
Kuradihaud) võib meteoriitset päritolu oletada vaid viimasel, kuigi ka see on kaheldav. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse ja metsaraide tõttu. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate kvaternaarisetete üsna sügavale devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. Suurima kraatri - Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m . Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini. Devoni liivakivi on plahvatuse käigus pihustatud liivaks. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on
tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab Devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline. Allikad http://www.geoeducation.info/geotur ism/devon.php http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon /maailm_devoni_ajastul.html https://et.wikipedia.org/wiki/Devon Tänan teid tähelepanu eest!
vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. HELME KOOPAD Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetst põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees. Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali. Helme koobas on kaevatud pelgupaigaks, mis rajati arvatavasti enne muistset vabadusvõitlust. Kasutatud allikas : www.wikipedia.org AITÄH!
nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse. ' Põrguhaua kraatri läbilõige (A. Aaloe järgi); a - 1 - moreen; 2 - turvas ja sapropeel; 3. Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda
hüdroelektrijaam, esimene Eestis. Kambriumi savi kuulub küll vähekvaliteetsete kergsulavate (sulamistäpp alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod). Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks
säilimine Räpina poldril.5 4 http://www.rapinapolder.envir.ee/ 5 http://www.rapinapolder.envir.ee/tegevus.html Projekti eesmärk 6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Ahja paljandid on väga fossiilivaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus6. Taevaskodadel on ka ajalooline tähendus nimelt peetakse neid ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse ja inimese tervise ning õnne heaks. Paed asuvad Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ning on seetõttu kaitsealused objektid. Ometigi on
TEHNOLOOGILINE LIIV DOLOMIIT GAUJA D2gj SAVI 440 JUURU S1jr Kesk BURTNIEKI D2br SAVI PORKUNI O3pk ORDOVIITSIUM ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg
varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat ava, mille taga on teine saal. Parempoolses seinas esineb mitu
Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE.
tõenäoliselt põhjustanud asjaolu, et kõrgustiku kõrgemast osast kagu suunas voolanud mandrijää sulamisveed olid sunnitud endale teed rajama kirde-edela-suunaliste moreen- küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m). Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine põhjaosa jääb aruküla, valdav osa kõrgustikust burtnieki ja lõunaosa osaliselt ülemdevoni gauja lademe avamusele. Aruküla lade koosneb peamiselt punastest, burtnieki ja gauja lade heledatest (valgetest, roosakatest, kollakatest, helepunastest) põimkihilistest liivakividest. Aluspõhja paljandeid esineb kõrgustiku ääreosades, peamiselt ürgorgudes. Kõrgustiku keskosas on aluspõhi kaetud paksu pinnakattega. Otepää kõrgustiku aluspõhja pealispinna kõrguse ja reljeefi iseloomu kohta on avaldatud vastukäivaid andmeid
Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud.9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes 30 meetri ulatuses. Valli tuumaosas on aluspõhjakihid kergitatud laugeks kurruks. Kõikjal on rohkesti lõhesid, osadesse neist on sisse surutud moreen. Kraatripõhja täiteks on 10 m paksuselt 8 http://muinas.struktuur.ee/projektid/ecp/kaali/html/legendid.html 8 9http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html liivakivi ja põhimoreeni segatud mass
tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit (diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi. DEVONI SAVID Lõuna-Eestis levivate Devoni terrigeensete kivimite avamusala on savivaene. Savid esinevad tavaliselt üksikute läätsedena Kesk- ja Ülem-Devoni Burtnieki ja Gauja lademe liivakivides. Nende seas on ka üsna peeneid halle/helepruune rasksulavaid (1380-1450ºC) illiitkaoliniitseid savisid. Nendes savides ulatub kaoliniidi sisaldus kuni 50% (tavaliselt 20-40%). Parimad kaoliniitsed savid esinevad läätseliste lasunditena Gauja lademes, eriti tema ülemises osas Lode kihistikus. Harvem on kõrgema kaoliniidi sisaldusega ka punasevärvilised savid. Devoni liivakivides esineb ka kirjuvärvilisi (hallist punaseni) illiitseid savisid, mis on
asulate teke. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku aluspõhi Kõrgustiku põhjaosas moodustavad aluspõhja ülaosa Kesk-Devoni Narva lademe domeriidi-, dolomiidi- ja savi- ning aleuroliidikompleksid. Keskosas on lamamiks Aruküla lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliidid koos peeneteraliste kollakate liivakividega. Viimased on vähem levinud. Lõunanõlval on ülekaalus Burtnieki lademe heledad või roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk- Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale
liustikujõe ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides · ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte
Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. a) kesk-alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogumi seirejaamad
kagusuunaliselt taanduma. Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-E (kuna sealtpoolt toimus mere pealetund) kuni 450 m. Ülemdevoni merelistes setetes on kivistisi vähe säilinud dolomiidistumise tõttu, kuid terrigeensestes setendites on olulisel kohal lõuatud kalad, rüükalad ja vihtuimsed kalad või nende soomused. Harvem võib leida kiiruimsete ja kopskalade jäänuseid. TÄHTSUS: Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla), mis sobib telliste valmistamiseks. Lisaks on devoni ladestu oluline Lõuna-Eesti inimeste põhjaveega varustamise kohalt. Aluspõhja pealispinna reljeef – juba Devoni ajastu lõpul olid olemas nõod praeguse Soome lahe, Peipsi ja Võrtsjärve kohal ning kõrgemad alad praeguste kõrgustike piirkonnas. Devoni ajastule järgnes ligikaudu 350 milj aastat kestev mandriliste kulutuste periood
Eeslinnuse mäge jõe vastaskaldaga ühendanud rippsild asub nüüd Viljandi Lossimägedes. Suislepa Asundust läbib Õhne jõgi. Uue-Suislepa mõisa (1796) õunaaiast on pärit "Suislepa" õunasort, mida siin kasvatati juba 18. sajandil. Alates 1920. aasta sügisest on Suislepa lapsed käinud koolis vanas mõisahoones. Suislepa mõisas asub mälestusmärk 1695.-1697. a. suure nälja ohvritele. Suislepa paljand on 15 m pikk ja 2 m kõrge, hele liivakivi kuulub burtnieki lademesse. Suislepa kolmekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski on arhitektuurimälestis. Kivilõppe Kaitse all on kaks suurt rändrahnu: ühe visanud siia Tarturannast Kalevipoeg, teise Vanapagan. Kalevipoja kivi on kõrgus on 3 m, ümbermõõt 15,8 m. Kivilõppel Matsimärdi talus tegutseb Märt Müüri Taluteater, kus korraldatakse vabaõhuetendusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kultuurimälestis on Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja-
Narva ea lõpul taandus meri lõuna või kagu settelünki piirkihtide läbilõigetes. suunas. Järgnevate kesk- ja ülemdevoni avamused moodustavadki kagu suunas taanduvaid Varaordoviitsiumis kuhjusid algul põhiliselt terrigeensed setted - liivad ja vöötmeid. aleuriidid, kohati ka nendega vahelduvad sapropeelmudad. Meie ordoviitsiumi ladestu 70- Aruküla ja Burtnieki lademe terrigeenseid setendeid iseloomustab põimkihiline 180 m paksusega kivimikompleksi üldiseloomu määravad karbonaatsed kivimid. tekstuur, kihtide läätseline iseloom ja punasevärvilisus. Põhjavööndis (Põhja-Eesti) on ordoviitsiumi karbonaatkivimid valdavalt halli Devoni purdsetendite kuhjumine lõppes Eestis Amata eal, kus üha suuremat osa värvusega ning sisaldavad paiguti ooiide, glaukoniiti ning kvartsiterakesi
tulidki, nendeks olid ugalased ja sakalased. Tungiti Koiva ülemjooksust lõuna pool asuvasse Trikata piirkonda, mis kuulus Talava maakonda. Võeti vange ja piirati sisse Beverini linnus. Jõust jäi aga puudu ja eestlased olid sunnitud tagasi pöörduma. Vastased aga kutsusid appi ordumeister Venno ja peale kiiret nõupidamist korraldati 5 rüüsteretk Sakalasse. Retk oli ootamatu ja seetõttu oli eestlastest palju ohvreid. Vaenlaste vägi liikus Burtnieki, kus osa väest lahkus, ülejäänud lõpetasid sõjakäigu Beverinis. Sakslasi tollal veel eriti palju seal ei olnud ja kahe vaenupoole vahel otsustati sõlmida vaherahu. See tingis aga selle, et vallutajatel oli aega oma jõude tugevdada ning neid uuteks rünnakuteks ette valmistada. 1209. aastal jõudis Saksamaalt tagasi piiskop Albert, kes oli omaga kaasa toonud hulgaliselt ristirüütleid. Vaenlase väed liikusid vürst Vjatsko poolt maha jäätud kindlusesse Koknesesse.
Jõgedel ülemjooksul suur lang · Asustus o Haja- ja sumbkülad o Haanja hõng nn Haanja miis o Puutööndus piipudest oreliteni · Meie kõrgustikud on üsnagi metsa kasvanud · Tuuljärv kõige kõrgemal asuv järv · Kliima o Kõige pikem lumikate 160-180 päeva, pigem 170 päeva. Kuu aega kauem on lumi maas Otepää kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik · Aruküla ja Burtnieki lademe liivakivid o Olemas alupõhjaline kõrgendik (90-115) o Tartu-Otepää-Valga org, põhi 60 m allpool merepinda. Selle kohal Pühjajärve vagumus o Paljandid kõrgustiku äärealal (nt lõunaosas Urvaste ürgorus) · Pinnamood o Iseloomulik on enamasti mitmesse eri tüüpi kuuluvate vormide kooseksisteerimine. Lasund on tekkinud mitme mandrijäätumise jooksul (viis erinevat moreenikihti)
Dateering: noorem Kongemose. Vedbæck Boldbaner avastati 1944. a. Üksik haud. Sama merelahe ääres ka Bøgebakkeni kalmistu, maetud asulasse. Ertebølle. Blocksbjergis vana mehe luustik. Melbys samuti üks haud. Taani mesoliitiliste matuste juures ookrit. Panusteks meestel kirved, talvad, tulekiviterad. Naistel ehted, aga ka noole- ja odaotsad, noad ja pistodad. Soome pinnases luu ei säili, haudade leidmine keeruline. Teada ookriga lohke. Lätis Zveijnieki kalmistu Burtnieki järve kaldal. 315 matust. Dateeritud hilismesoliitikumist hilisneoliitikumi. Ooker: mõnikord kogu haua ulatuses, mõnikord vaid kohati. Surnud harilikult selili, siruli, harvem külili või kõhuli. Kaasas palju panuseid (talvad, kõõvitsad, loomahammastest ripatsid). Vanim dateering 8240±70 a tagasi. Enamik mesoliitilis matuseid ajast 6775±555230±65 a tagasi. 49 Karjalas Onega järve Olennji saarel. Hilismesoliitiline
annaabi.ee 
