Humanism ja Renesanss Mõiste "Renessanss" tähendab taassündi (sõna tuleb pr. keelest renaissance; ka it. rinascita tähendab taassünd). Üldajaloo tänapäevasesse käsitlusse tõi mõiste `renessanss' prantsuse ajaloolane Jules Michelet (1855) ning kultuurihistoriograafiasse juurutas selle Jacob Burckhardt (1860). kultuuriloolased loobusid ajastu tähistamisel ajaloolisest itaalia mõistest `rinascimento' ning võtsid kasutusele prantsusekeelse sõna `renaissance', ajaloolise järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus
Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø Petras ja Petrasse viival teel saab liikuda vaid jalgsi või kaameli, hobuse ja eesliga. Ø HINNA ÜLE VÕIB KAUBELDA! Kasutatud kirjandus: http://www.seljakotirandur
Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st.
Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer. Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige. 3 Looming Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu ,,Stepihunt", ,,Siddhartha" ja ,,Klaaspärlimäng", tagas Hesse omale kindla koha kirjanduse ajaloos. 1946
saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Linnani läheb tee läbi kilomeetripikkuse kitsa lookleva mäekuru, kuni avaneb hingemattev vaatepilt punaka valguse kumas joonistatud kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmapaistev El-Khazneh templifassaad. Peale seda, kilomeeter kilomeetri järel avanevad kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, hauakambrid, templid, kaljureljeefid, võlvitud väravad ja kaljuseintesse tahutud veetrassid,
ehitusmaterjalidega, mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Petra kaljulinn Jordaanias Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri, sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad.
Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru. 3) Lunastaja Kristuse kuju. Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Jeesuse kuju on üks tuntumaid ja külastatumaid monumente maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Jalamile on
Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga
Honsuga. Kord aastas, üleujutuse ajal korraldatavate Opeti pidustustega tähistati kuninga taassündi Amoni pojana. Pööraste pidustuste käigus kandisid preestrid jumaluse ja tema pere kujusid kaunistatud paatidel Niiluseni ja siis Luxori templisse. Abu-simbeli tempel Kaljusse rajutud Abu-Simbeli Suur tempel ja väiksem Hathori tempel pakuvad rabavat vaatepilti. Sajandeid liiva all olnud templi fassaadi avasta 1813. aastal maadeuurija J. L. Burckhardt. Ehkki Suur tempel on pühendatud Egiptuse suuremate linnade kaitsejumalatele- Teeba Amonile, Memphise Ptahile ja Heliopolise Ra-Harathele, ehitati see tegelikult Ramses ll austamiseks. Väiksema, jumalanna Hathorile pühendatud templi lasi Ramses ll ehitada oma lemmiknaise Nefertari auks. Templid on saanud nime Abu Sunbuli linna järgi. 33 m kõrgune fassaad nelja troonil istuva Ramses II kujuga, peas Ülem- ja Alam-Egiptuse topeltkroon, pidi avaldama muljet ja hirmutama
☼ noor Herder: kultuur ei allu progressi mudelile ☼ hiline Herder: kõik kultuurid pürgivad (=püüdlevad) täiuse poole ☼ kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal frivoolne = kergemeelne, inetu Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil: 1. Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne 2. Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne → domineerib siiamaani Jacob Burckhardt (1818–1897) – šoti ajalooline Berlin - ajalooline keskus ☼ kunstiajalugu ☼ pessimist “Kõik hea on juba olnud” ☼inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna. ☼ “Itaalia renessansikultuur” – “renessanssi leiutaja” = taassünd – märgib
Raja lõppedes avaneb vapustav vaade Petrale : punaselt kumav Nabatea tempel. Petra oli strateegiliselt iidsete kaubateede ristumiskohas kihades kaupmeestest, kes tõid kaupu Vahemeremaadest, Egiptusest, Damaskusest ja Araabiast. Nabatealased kontrollisid kaubandustegevust ja kogusid rikkusi Petra jäi paljude sajandite vältel läänemaailma jaoks tundmatuks, seda külastasid ainult beduiinid. Kuid 1812.a. jõudis linna noor inglise-sveitsi maadeuurija Ludwig Burckhardt maskeerudes beduiiniks. Hoolimata 100 aastat väldanud väljakaevamistest on arheoloogide hinnangul seni linnast ainult 1 % uuritud. TADZ MAHAL AGRAS INDIAS Tadz Mahal asub Delhist 190 km kaugusel Agras Yamuna jõe kaldal. 16. sajandil, mil Põhja-India oli mogulite riigi koosseisus, laskis sahh Dzahan püstitada oma lemmiknaise Mumtaz Mahali hauale mausoleumi. Naine suri 1631.a. oma neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Seda loetakse maailma kauneimaks
on kitsas, järskude seintega kanjon. Piirkonna tunneb ära roosa värvi poolest, seetõttu Petra linna kutsutakse ka roosaks linnaks. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad
loorberipärja. See autasustamise viis oli mitu sajandit unustusehõlmas olnud. Humansim ja humanistid. Itaalias iga renessansi sajand omaette ajajärk: trecento -14. saj (alates 1300. a) quattrocento -15. saj cinquecento -16. saj. · Humansimi ajalugu Itaalias renessansilku mõtte sünniga seotud parimate lootuste täitumine ja järgnenud pettumus. · Esimene renessansi uurija Sveitsi filosoof ja kunstiteadlane Jacob Burckhardt, raamatu ,,Itaalia renessansikultuur"(1860) autor. renessanss kui vabanemine kristlikust dogmatismist. ! Uus ajastu algas humanismist (renessansi filosoofia). · Esimesena kasutas sõna ,,humanism" Leonardo Bruni (1374-1444) ühendas ettekujutuse õpetatusest inimese harituse ja kõlbelise väärikusega. · Humanistid pühendusid teadmisele maiste asjade ja inimese kohta, mida nimetati studia humanitatis
ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos; vaatusi pidi olema 5; valitsev värsivorm oli aleksandriin; tegelased pidid Levinuim seisukoht - renessanss sai alguse 1300-1350a vahel. Sel ajal lõppes kultuuriloos keskaeg ja algas R. It sai alguse. Burckhardt- Rajastu algas kui tunnistati inimese võimet olla kunstnik ja looja. R- inimene kui isiksus, in individuaalsus, humanism, antiikkultuuri taasavastamine, trükikunsti avast, raamatute laiem levik, reformatsioon, Am avastamine, moraalikriis. Rkirjanduse zanrid: novell (Giovanni Boccaccio); sonett (Petrarca, Shakespeare); romaan (François Rabelais, Cervantes). F.Petrarca (1304-74) Trubaduuride järeltulija ja uusaegse lüürika isa; 1esimesi uusaegseid humaniste
Kohalike volikogude valimistel osaleb alla poole valijaskonnast. Samuti ei hääleta mitte kõik sama informeerituse alusel. Paljud inimesed teevad valimistel oma valiku täiesti juhuslikult, mingite eelteadmisteta. Enamik inimesi ei loe enne valimisi läbi parteiprogramme ega kohtu kandidaatidega valimiskoosolekutel. Demokraatia on põhimõtteliselt ebapüsiv, see on pidev ülesalla liikumine, igavene vaheldumine. Sveitsi kultuuriloolane Jacob Burckhardt kirjutas 1878: ,,Sestsaadik kui poliitika tugineb rahvaste sisemisele käärimisele, on igasugune julgeolek otsas." Inglise filosoof John Stuart Mill ütles, et parlamentaarne demokraatia ei toimi etnilise mitmekesisuse puhul. Ajalugu kinnitab seda väidet; erandiks on üsna väikesed riigid, kus üleriigiline patriotism on tugevam kui puhtalt etniline rahvuslus, näiteks Sveits. Demokraatia annab poliitikutele tihti paremad võimalused valituks saada kui riigimeestel.
meeldivalt, kuid kaduvalt avaldub.Igal inimteadmiste liigil on oma ring, s.t. oma loomus, aeg, koht ning eluperiood. (...) Aga see on kõigile inimliku valgustuse liikidele ühine, et igaüks püüdleb täiuslikkuse poole, ja kui see on tänu asjaolude õnnelikule seosele siin või seal saavutatud, siis pole võimalik sellele haripunktile igavesti püsima jääda ega uuesti tagasi pöörduda, vaid peab alustama langusteed." 3) Kultuuri ''ajaloolise uurimise'' sünd (BURCKHARDT) ehk kutselise kultuuriajaloo sünd Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms
Petra kaljulinn Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad
antiikkunstile ja eriti kõrgerenessanssi-ajal oli antiikkunsti elustamise püüd kaunis intensiivne. Orjalikust antiigi jälgimisest, täielikust antiikse ehituskunsti uuestielustamisest ei võinud olla muidugi mingit juttu; olid ju praktilise elu nõuded hoopis teised ning virgunud itaalia kunstigeeniuse tung uue ja iseseisva poole küllalt tugev. "Renessanss pole antiiki kunagi teisiti käsitlenud, kui väljendusabinõuna oma iseseisvate ehitusideede jaoks" (Burckhardt). Siiski oli üksikuid meistreid, kes lähenesid antiikehituskunsti vaimule kaunis tunduvalt; sarnastest on tähtsaim kuulus hilisrenessanssi meister Andrea Palladio (1518-1580), tuntud oma ehitiste kui ka teoreetiliste kirjutistega. Kui nüüd pinnast, millele aluse pani Michelangelo oma vägivaldselt-omapärase loominguga, välja arenes rooma barokk, ei suutnud see ennast igal pool läbi lüüa ja selle üldiselt valitsema pääsnud barokk-voolu kõrval oli pea igal maal mingisugune
sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad
Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil • Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860) Jacob Buckhardt • Üldised vaated ajaloole: ◦ Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. ◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub.
esilekerkimisega muutusid kaubateed ja Petra vajus unustuse hõlma. Sajandeid teadsid Petrat ainult kohalikud hõimud ega olnud erilisi raskusi siit soovimatuid võõraid eemale hoida. Petra taasavastati 1812 .aastal soravalt araabia keelt kõneleva ja moslemina riietunud sveitsi maadeavastaja J. Burckhardti poolt, kes veenis kohalikku teejuhti end viima hauakambrisse, kus ta soovis ohverdada kitse. Eelnevalt oli rändaja kuulnud räägitavat, et hauakambri juures on peidus iidne linn. Burckhardt viidi Petrasse mööda kitsast ja sügavat Siqi mäelõhet, mida mööda saabuvad ka tänapäeval külastajad, ja ta jõudis 27 meetri laiuse ja 40 meetri kõrguse fassaadi ette. See oli ,,Varakamber" ehk el-Kasneh, Petra kõige kuulsam ehitis, kuigi ta on enam antiikarhitektuuri saavutus kui nabatealaste kohalikel traditsioonidel baseeruva ehituskunsti esindaja. Arvatakse, et fassaadi tipus asuvas urnis hoiti vaaraole kuulunud aaret.
of rich Florentine merchants, Alberti enjoyed extraordinary intellectual and athletic aptitudes. He painted, composed music, and was regarded as one of the best organists of his day. Writings poured from his pen. His De Re Aedificatoria, the first printed book on architecture, written while Gothic churches were still being built, helped shape the thoughts of those who built such utterly non-Gothic structures as St. Peter's Basilica in Rome. Jacob Burckhardt, author of the classic The Civilization of the Renaissaance in Italy, singled out Alberti as one of the truly all-sided men who tower above their numerous many-sided contemporaries. And another great Renaissance scholar, John Symonds, declared that "He presents the spirit of the 15th century at its very best." Among his friends was the pontifical secretary, Leonardo Dato, one of the learned men of his age, who during that memorable stroll in the
annaabi.ee 
