vaimsed ja füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib. Elu Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks. Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine.
Annetamine aitab parandada karmavilju selles ja järgnevas elus Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. Buddha Elu: Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2
füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib. Elu: Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks. Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3
Budism Budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budism on levinud Mongoolias, Nepaalis, Kesk ja-Lääne Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Tais, Laoses, Myanmaris jt. Riikides. Kolm põhilist õpetuse vormi on hinajaana, majajaana ja tantrism. Hinajaana õpetuses on kesksel kohal "neli üllast tõde". 1) Kõik tingitu on kannatus: sünd, vananemine, haigus, ühendus ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, soovide täitmata jäämine. 2) Kannatuse põhjuseks on ihad, mis toovad kaasa üha uued taassünnid; selleks on soovid ja kired, mis
suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on 350 miljoni toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid kristlusest, islamist ja hinduismist. Kuigi budismis on erinevad suunad, on kõigile iseloomulik 4 õilsa tõe tunnistamine, 8-osalise tee järgimine, vägivallatus, dogmade puudumine, erinevuste sallimine ja tavaliselt ka mediteerimine. Budism jaguneb kaheks
tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust ehk ettekirjutist. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, et näidata oma austust Buddha vastu.
Õpetas usklikele, et nad saavad mitu korda ümber sündida ning siinses elus heategude sooritamine annab paremaid võimalusi järgmises elus. Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajaks oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem Buddhana). Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned poisid teatud aja munkadena. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e. ettekirjutust. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlastel. Budistid usuvad, et kui inimesed suudavad oma ahnust ja isekust vältida, pääsevad nad sellest maailmast ja saavutavad täiusliku rahu. Konfutsianism On Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi
riigi pindalast. Tähtsaim toiduaine on riis. Olulised on ka puuviljad, suhkrupeed, tee ja aedviljad. 1. Usk Jaapanis Jaapanis on kaks usku: sintoism ja budism. Peale nende tunnistatakse Jaapanis ka ristiusku (umbes 4% rahvastikust) ja mitut muud usundit (18%). Riigi usku neil ei ole (mõnel riigil on oma usk). Budism- budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga uue elu vorm sõltub sellest, kuidas olend eelmises elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab
eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust: mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Meditatsioon on budisti päeva tavaline osa, mis võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne. Hiinas enam levinud usundid on taoism, konfutsianism ja budism ning rikkalike rituaalide ja kommetega rahvausund. Konfutsianism ja taoism on tekkinud Hiinas, teistest usunditest on Hiinas hästi kohanenud budism. Igapäevases elus
mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku
mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis, 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast, 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas. Arhitektuur Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid 7.-9.sajand, nt. Horyunji tempel, u. 700). Horyunji tempel Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud
Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus. Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee. Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi, halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest. Pühendumine Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks. Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast
istes · Elujumal Visnu Taastab korra ja rahu, nelja käega, valitsusatribuutidega, madu kaela ümber, 10 taaskehastust · Surmajumal Siva Sünni ja surma ühendaja, tantsivana sümboliseerib sündi, kujutati neljakäelisena ja madudest kraega Budism 500 eKr · Järgitakse Buddha õpetusi · Uskumine taassündi sõltuvalt karma seisundist · Eesmärgiks nirvaana seisundi saavutamine (hing lõpetab rände) · 330 milj budisti · Stuupa poolkerakujuline budismi tempel Arhitektuur · Sakraalarhitektuur (templid, kloostrid) ja paleed · Materjalid sõltuvalt geograafilisest asukohast · Stuupade kupli tipus on nelinurkne aedik maailmateljega. Ümbritsetud nelinurkse kiviplokkidest aiaga, mille igas ilmakaares on värav. TEMPLID · Skulptuuri ja arhitektuuri ühtsus · Meenutavad monumenti · Seinte ülesanne ei ole ruumi loomine vaid loo jutustamine · Pühamu väga väike
valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis, Kambodzas, Laoses, Vietnamis, Malaisias, Birmas, Tais ja Sri Lankal. Budism on 350 miljoni Budism jaguneb kaheks peamiseks toetajaga maailmas suuruselt neljas religioon, suunaks: theravaada ehk nn lõuna budismiks ning mahajaana ehk nn jäädes pooldajate arvu poolest maha vaid põhja budismiks. Theravaada
Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli, küünlaid või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. 4 Perekonnaelu. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e ettekirjutust. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Rituaalsed söömaajad. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlasttel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, näitamaks oma austust Buddha vastu.
3)Tõeline eksimused 3)olemus puudub 4)Meeldiv 4)ebameeldiv 1. Eluratta kese: kukk, siga, madu 2. must ja valge pool karma (tahtlik tegu) 3. Inimese olemasolu tasandid: I paar olevad ja põrguolendid II paar aurad e deemonid Eluratas, milles kõik inimesed viibivad ja iga budisti eesmärgiks on leida tee, mis viib elurattast välja. 1. Sümboliseerivad inimese 3-e loomuomadust: *kukk ahnus, iha, *siga rumalus/nõmedus, *madu viha. *iha, viha ja rumalus tingivad üksteist ja on omavahel seotud panevad pöörlema kogu maailma olemasolu protsesse. 2. Maailm jaguneb kaheks sümboliseerivad halbu ja häis tegusid. Teod on tahtlikud ning mõjutavad karmat. 3. (6 tasandit) 1)Deevade e jumalate tasand (jõutakse positiivse karma tulemusel (valge
mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused ja püüdlused. Eetikakoodeksid võivad olla ka mitmeleheküljelised mahukad ja detailsed, mis sõnastavad väärtuste ja missiooni asemel ka väga konkreetseid tegevusjuhiseid erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks Eesmärgi poolest võib eetikakoodekseid liigitada konkreetseteks käitumisjuhisteks kui ka
*kannatusel on põhjus(ihad ja soovid) *kannatusele saab teha lõpu(põhjuse kaotamisega) *selleks on kaheksa astmeline tee(märk kaheksakodaraga ratas) Budismi põhimõtted: *vaade mõistmine, õigekavatsus, kõnelemine, jutt, tegu. *eluviis toitu hangitakse õigel viisil. *püüdlemine positiivne mõtlemine püsimaks teel. *mõtlus, ärklev olev olla teadlik mõtetes ja tegudes. *keskendumine ehk staas kõik suunatud ühte, kannatuste lõpetamisele, mõistuse rahulik tasand. Budisti mungad väldivad igasugust liha, joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et elusolendeid alla ei neelaks. Judaism Uskliku juudi koguelu on allutatud usundilises -rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu, rõivaid, päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte: *Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli
riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto , budism, vähesel määral on ka muhameedlasi, kristlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto: Jaapani rahvausund
alternatiive, näiteks läbi tsiviilkonfirmatsiooni (ehk -leeri) programmi. Samuti tegeleb 12 ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele. Teised maailmausundid, eelkõige islam, on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 00065 000 moslemit, peamiselt siiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000. Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides. Norra riigikirik nõuab, et kõigis riigikoolides õpetataks kristlikku katekismust. Viimastel aastatel on aga loodud mõned vabakiriklikud ja alternatiivsetest eluvaadetest juhinduvad erakoolid. Norras on kokku ligi 1700 kirikut ja kabelit.
tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat).
Enamik budiste ja hinduiste on taimetoitlased. Hinduismi ja budismi erinevus seisneb selles, et budismi rajaja Buddha ei tunne Jumalat-loojat, pole ka ranget uskumustesüsteemi. Pigem on budisms ateistlik usund, aga ei eita, et Jumalad on olemas, nad ei ole vajalikud, kui järgida Buddha õpetusi.Hinduismis leidub aga mitmeid Jumalaid. Hinduism on veeda usund. Budism ei tunnista veedade jumalikku päritolu. Budism leiab, et maailm koosneb kannatustest ja budisti eesmärk on end vabastada kannatustest. Hindud aga usuvad 4 eluetappi, kuid budistid seda ei usu. Hinduismis on palju erinevaid viise, kuidas saavutada moksa, kuid budismis pole sellist teed. Nirvanani saab jõuda vaid munk, kuid see sõltub ka sellest, millisesse budismi suunda ta kuulub. Mõlemal usundil on keskne osa meditatsioonil, see aitab puhastada meelt. Hinduismis on perekond tähtsamal kohal, budismis on abiellumine ja lahutamine läbinisti ilmalik.
• Kahe teraga mõõk KHANDA - sikhism ei ole • Jumala hool tõe ja õiguse eest • Taaveti täht - judaism • Keskaja jutlustustes tõlgendati seda kui ühes kolmnurgas sisalduva tule, päikese ja meheliku energia põimumist teises kolmnurgas sosalduva vee, kuu ja naiseliku energiaga • Seadmusteratas - budism • Sümboliseerib Buddha õpetust ning selle kulgemist läbi aja • Seadmusteratta kaheksa kodarat sümboliseerivad budisti kaheksaosalist teed virgumisele • OM - hinduism • Tähed, mis viitavad kujuteldamatule absoluudile, brahmanile • Yin ja yang - taoism ja kunfytsialism • Hiina mõtlemise keskne printsiip, tasakaal • Torii ehk värav - Jaapan • Vähemalt üks on igal shinto pühamul • On piiriks argise ja püha vahel 14. Religiooni mõju ühiskonnale, usuvabadus, fundamentalism RELIGIOONI MÕJU ÜHISKONNALE (90 NÄITED)
mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat. Praktiliselt võib öelda, et shintoistide ja budistide koguarv on Jaapanis 2 korda suurem elanike arvust ehk teiste sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik
annaabi.ee 
