Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Brasiilia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amazonas, pikkuselt, maismaapiir, jõed, nafta, brasilia, brasiilial, andid, territoorium, troopiline, madalik, janeiro, lipp, vapp, rahaühik, reaal, tšiili, mitmekesisus, paradiis, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, paiguti, variatsioon, voolavad, jõgi, maantee, kolmes, 3014, 2810, pikimad, paranà, 4700, francisco, 2900, rahvaarvuga, paulo· Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult. Joonis Brasiilia lipp Loodus Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna- Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik
Miina Härma Gümnaasium BRASIILIA Richard Bossenko Uurimistöö Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase
Rahvaarvult on ta samuti 5. kohal pärast Hiinat, Indiat, USA-t ja Indoneesiat. Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti
Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL) Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole tipud ei tõuse 1000 meetrinigi. Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas
kool Brasiilia Nimi Klass Õpetaja: koht Asukoht ja reisihind Sao Paulosse on kõige mõtekam minna lennukiga. Lennupiletite hinnad algavad 1100 kuni 1900. Brasiilia riigi üldinfo Pindala: 8 511 960 km2 (5. maailmas) Rahvaarv: 190 824 000 (2009. 5. maailmas) Pealinn: Brasilia (2 260 000 el.) Haldusjaotus: 26 osariiki Riigikeel: Portugali keel Rahaühik: reaal (BRL); 1 BRL - 6,6 EEK; (-2,2 EUR; -3.1 USD) Riigitähis: BRA, BR Religioon: 80% katoliiklased. Protestandid (nelipühilised). Afrobrasiilia usundid- quimbanda (macumba),candomblé ja umbanda. Brasiilia: on Lõuna-Ameerika suurim riik. Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja
Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Pealinn: Brasília Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal). Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
Sellest tulenevalt on Brasiilia ainukene Ladina-Ameerika riik, kus riigikeeleks on portugali keel. Ka kultuuriline pool on sama, mis Portugalis. (Reisiguru 2013) Joonis 1. Brasiilia asend maailmakaardil Allikas: [Vikipeedia 2013] Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.- 1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja 2
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean
..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................12 1 Asupaik Brasiilia Liitvabariik (portugali k. República Federativa do Brasil ) on suurim riik Ladina- Ameerikas hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandri ida- ja keskosast. [1] Riigi territoorium ulatub 4,395 km põhjast lõunasse (5°16'20" N kuni 33°44'32" S laiuskraadini) ja 4,319 km idast läände (34°47'30" kuni 73°59'32" W pikkuskraadini).[4] Brasiilia on suurselt viies riik maailmas, kogupindalaga 8,514,877 km2, millest maismaad 8,459,417 km2 ja vett 55,460 km2. [2] Brasiilia on põhja-lõuna suunas üks pikemaid riike maailmas, ulatudes ekvatoriaalsest kuni lähistroopika kliimavöötmeni.[3] [Lisa 1] Riigipiirid
Joonis 1. Brasiilia vapp. Joonis 2. Brasiilia lipp. Joonis 3. Brasiilia pealinna lipp. Joonis 4. Brasiilia pealinna vapp. 4 1.2. Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas, hõlmates ligi 50% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ja Brasiilial on rannajoon üle 7,367 kilomeetri. Brasiilial on maismaapiir peaaegu Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili: Venezuela, Suriname, Guyana ja Prantsuse Guyanaga lõunast, Kolumbiaga loodest, Boliivia ja Peruuga läänest, Argentiina ja Paraguayga edelast ja Uruguayga põhjast (Joonis 6). Brasiilia pealin Brasília asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel (Joonis 5). Joonis 5. Brasiilia pealinna asukoht. Joonis 6. Brasiilia asukoht. 5 1.3. Arengutase
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial
Rahvaarv: 20 750 100 elanikku Keel: inglise keel Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Pealinn: Canberra Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Manner oli inglaste käes, kes rajasid sinna kolooniaid. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise idee peale tuldi juba 1847. aastal
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
