Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. Looduslikku taimestikku on vähe säilinud, kuna Taanis leiab aset ulatuslik maaharimine. Haritavat maad on 66%, ja 16% hõlmavad metsad ja nõmmed. Lehtpuudest on levinud pöök, saar ja tamm. Alates 2007. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-
Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta maagaas kala sool lubjakivi kriit kivi kruus liiv Tuntumad vaatamisväärsused Bornholmi saar Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus. Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses. Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis. Hamleti e. Kronborgi loss Helsingöris. TÄNAN KUULAMAST!
Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98). RONDELLUS Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne.
Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti Kopenhaagenis rahu, millega Rootsi pidi tagastama Norra alad ja Bornholmi. Karoliinid. Karl X Gustavi surma järel valitses uuesti kõrgaadel, kuni ta poeg Karl XI 1672.aastal troonile astus. Rootsi ehk Karoliinide absolutism on nimetatud tema järgi. Rootsi kisti sõtta Brandeburgi, Taani ja Madalmaadega 1674-1675 aastatel. Rahu sõlmiti 1679. aastal. Selle sõja kogemused olid otsustavad Rootsi finantsasjade, sõjaväe ja riigijuhtimise ümberkorraldamisel. Kriisiolukorras sai kuningas absoluutseks monarhiks, tema kätte koondus kogu võim
Seadusandlik võim kuulub praegu kuningannale ja neljaks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile (Folketing). Kuningannal on samuti ka täidesaatev võim, ta jagab seda valitsusega, mida juhib peaminister. Praegu on Taani kuningriigi kuninganna Margarethe II, valitseb alates 1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12% riigi pindalast, selle moodustavad tänapäeval luidete kinnistamiseks kasvatatud okaspuumetsad, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena
ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne. Muusikud
Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. Taani pinnamood ei
Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 1.4 Riigikord Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele. 1972. aastast on riigipeaks olnud kuninganna Margrethe II, troonipärijaks on kroonprints Frederik. Kuningannale kuulub täidesaatev võim
1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2
Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga[2]. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg[2]. 2. Esmasektor 2.1 Põllumajandus Taani põllumajandust iseloomustab kõrge tootlikkus ja kontsentreeritus. Samas on põllumajanduses hõivatud 3,3% tööjõust. Põllumajandustooted moodustavad 12% Taani ekspordist. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab
Ühe kuni nelja aastastes kiludes oli dioksiinide keskmine sisaldus 2,1 ± 0,3 pgTEQ/g märgkaalu kohta. Soome uurijate poolt aastatel 1994 1995 uuritud 2 kuni 13 aasta vanuses kilus oli PCDD ja PCDF kontsentratsioon vastavalt 2,4 ± 0,3 ja 13 ± 1 pg/g märgkaalu kohta (Vuorinen jt., 2002). Kuigi dioksiinide sisaldus kasvab oluliselt kilu vanuse suurenedes, ei ületa keskmised tulemused EL poolt kehtestatud normi. Rootsi uurijad (Bjerselius jt., 2002) on ühes Bornholmi piirkonnast püütud kilu proovis (kolme - nelja aastased kalad, rasva 8,3%) määranud sisalduse 2,7 pgTEQ/g märgkaalu kohta. Soome lahest 2002. aasta veebruaris kogutud neljas proovis, kus kilude vanus oli üks kuni kaheksa aastat, varieerub dioksiinide sisaldus piirides 0,88 (vanus üks, rasva 8,4%) kuni 2,98 (vanus viis, rasva 9,5%) pgTEQ/g märgkaalu kohta (Hallikainen ja Kiviranta, 2002). Üldiselt ei kujuta kilus sisalduvad dioksiinid endast ohtu sööjate tervisele [1]. Lisad
Bornholm. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist. (http://www.zone.ee/uba/geo/taani) 5 Pinnamood Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Haritavat maad on 2,7 miljonit ha (62% territooriumist), mets hõlmab umbes 12% territooriumist, kus levinud on peamiselt mägimännid. Pöögid ja tammed on säilinud vaid saludena. (http://www.zone
Taani regioon, Kesk-Jüütimaa regioon ja Põhja-Jüütimaa regioon. Regioonid jagunevad omakorda 98 kommuuniks. Kommuunide ja regioonide volikogud valitakse uuesti igal 4. aastal. Gröönimaa ja Fääri Saared kuuluvad Taani Kuningriigi koosseisu kui autonoomsed piirkonnad ning kumbki piirkond on Taani parlamendis esindatud kahe kohaga. Taani Kuningriigi pealinnaks on Kopenhaagen, mille elanike arv koos pealinna regiooni kuuluvate Sjællandi saare põhjaosa linnade ja asulatega ning Bornholmi saarega on 1,6 miljonit. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Kopenhaageni järel on suurimad linnad Århus, Odense, Aalborg, Frederiksberg ja Esbjerg. 4 2. POLIITILINE KESKKOND 2.1. Riigipea Alates 1849. aastast kehtib Taanis riigikorrana konstitutsiooniline monarhia. Troon pärandatakse kuningapaari esimesele pojale ja meesliini puudumisel vanimale tütrele
sotsiaaltoetustega. Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon, mille ajal Taani säilitas suure autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning taani vangide tagasitoomise saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis- aprillis. Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marsalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel. Aastal 1945 tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseeseisvaks aasta varem. Aastal 1949 sai Taanist NATO asutajaliige ning 1973 Euroopa Liidu liige. 10 Taani loodus Kliima ja taimestik
naiteks mügrile. Tema kuivanud varsi on traditsiooniliselt kasutanuds rannaelanikud katusematerjalina, noori pilliroo taimi aga loomasöödaks. Ulatuslikud roostikud, näiteks Matssalu looduskaitsealal, on lindudele asendamatuks pesitsus- ja varjepaigakas. 15. LÄÄNEMERE SAARED Läänemeres leidub palju saari, kusjuures mõned neist on küllaltki suured. Nii paikneb mere lõunaosas Saksamaale kuuluv Rügeni saar, mille pindala on 926 ruutmeetrit ja Taanile kuuluv Bornholmi saar, mille pindala on 588 ruutmeetrit. Mere keskosas on Öland, mille pindala 1346 ruutkilomeetrit ja Gotland ehk Ojamaa, mille pindala on 2960 ruutkilomeetrit, mis mõlemad kuuluvad Rootsile, ning Saaremaa, mille pindala on 2714 ruutkilomeetrit ja Hiiumaa, mille pindala on 965 ruutkilomeetrit, mis mõlemad kuuluvad Eestile. Põhjalahe suudmes paikneb Soomele kuuluv Ahvenamaa saarestik koosneb ligi 6500 saarest, mill üldpindala on 1505 ruutkilomeetrit. KOKKUVÕTE
B. Vene sõda (1656-1661): - Venemaa taotles väljapääsu Läänemerele ja ründas - lahingud Laadoga-Karjalas, Ingerimaal ja Liivimaal - Tartu venelaste käes (1656-1661) - vaherahu 1658 - Kärde (Kardis) rahu (1661): kinnitati 1617.a piirid ja venelased vabastasid okupeeritud piirkonnad C. Taani sõjad (1657-58 ja 1658-60): - 1658 Rootsi sai endale Lõuna-Rootsi alad (4 maakonda), Norra Trondheimi ja Bornholmi saare - 1660 Rootsi kaotas Trondheimi ja Bornholmi saare Rahvastiku areng 1558-1629 · Hinnang: elanike arv vähenes üle poole võrra: · Sõjad, haigused (nt katkuepideemiad), näljahädad ja venelaste korraldatud küüditamised (maapiirkondades ja Tartus) - armeede ja ulatuslik rahvastiku rändamine soodustasid epideemiate levikut · Vähem kannatasid saared ja Tallinn, kauem kannatas Liivimaa, eriti laastati Rootsi-
Kirpvähilised: rohkem kui 20 liiki. Kakandilised Sõrgkakandilised Lõhkjalalised ehk müsiidid Põnguskilbilised Vääneljalalised Karpvähilised USSID Keraskärssed Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Kärssussid ESINDAJAD MUUDEST LOOMARÜHMADEST Merituped Okasnahksed Sammalloomad Merilestlased Ainuõõssed Käsnad PÕHJALOOMASTIKU ELUKOOSLUSED Balti lamekarbi kooslus Balti lamekarp, söödav südakarp, kirpvähi liigid. Suure roostekarbi kooslus (Bornholmi nõos suure roostekarbi-balti lamekarbi- lubilamekarbi kooslus)hulkharjasussid punane süstlõpuslane ja tavaline kombitsmühklane, keraskärssloomad harilik silinderkärslane ja lõpussaba- keraskärslane, koorikloomad merikilk, tavaline harjaslabalane ja suur hulklõpuslane ning limustest söödav rannakarp jt. Hulkharjasusside ja koorikloomade vaesunud kooslus. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK LIIGILINE KOOSTIS Rohevetikad Mändvetikad Pruunvetikad Punavetikad
Karl X Gustav (1654-1660) 1658. 30. jaanuar algab retk üle Belti Jüütimaalt Själlandile eesmärgiga vallutada Kopenhaagen. Mehed, kuningas, kahurid, moon ehk Rootsi suurriik kõik sõltus jää kandevõimest. 1658. a. 11. veebruar rootsi vägede koondumine. Taanlaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) v ROSKILDE RAHU 1658. a. 26 veebruar. Rootsi saab omale: Skåne, Hallandi, Blekinge, Bornholmi, Bohusläni, Trondheimi. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) Võidujoovastuses soovib KARL X GUSTAV vallutada kogu Taani, pealegi oli Taani edaspidistes sõdades oluline tegur ja nö pehme kõhualune. 1658. a. august - alustab uue sõja Taani vastu. Taaniga liituvad Holland ja Inglismaa. Kopenhaagenit ei suudeta 1659. a. vallutada, Taani iseseisvus säilis. Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718
Peaaegu märkamatud on siin ka tõus ja mõõn, looded jäävad alla 10 cm. Hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool vastupidi kellaosuti liikumisele ehk Eestis rannikut pidi ida suunas. Veetaset tõstavad läänekaarte tuuled. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett kui sealt auruda jõuab. Läänemerd jagatakse mitmeks merepiirkonnaks. Lääneosas on Taani väinade piirkond. Ava- Läänemere alla kuuluvad Bornholmi meri ja Gotlandi meri. Ahvenamaa saartest põhja poole jäävat ja Rootsi ning Soomega piirnevat Läänemere osa nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht piirab Eestit põhjast ja Soomet lõunast ning ühendab Läänemerd Peterburiga. Läti ja Saaremaa vahel asub Liivi laht. Läänemere suuremad saared on Rootsile kuuluvad Gotland ehk Ojamaa, Soomele kuuluv Ahvenamaa ja Eesti suuremad saared Saaremaa ja Hiiumaa.
Rootsi kuningas Karl X alustas sõda, et saavutada kontroll Poola üle. Sõja esimesel kahel aastal saavutasid rootslased edu. Kuid Rootsis edu pööras Poola vastu nii Venemaa, Taani kui Austria. Taani kuulutas 1657 Rootsile sõja. Rünnak (päris) Rootsi vastu sundis Karl X suunama tähelepanu võitlusele Taaniga. Karl saavutas edu ja jõudis 1658 Kopenhageni alla. Taanlased olid sunnitud sõlmima Roskilde rahu ja loovutama Skane ning Bornholmi saare. Edust kannustatud Karl X taotles Taani riigi liitmist Rootsiga ning tungis varsti taas Kopenhaageni alla, kuid selle 33 eesmärgi realiseerimist takistas Hollandi (kes kartis Rootsi absoluutset ülemvõimu Läänemerel) laevastiku saabumine appi Taanile, samuti Austria toetus Taanile. 1660 suri Karl X ning 1660 sõlmiti Prantsusmaa vahendusel Kopenhageni rahu, mis pani piiri Rootis ekspansioonile
inglise) eeskujudest. Taani varaseim romaani stiilis sakraalehitis Ribe toomkirik (12.saj.) on mõjustatud saksa romaanikast, samal sajandil ehitatud Roskilde toomkiriku ehitajad on aga lähtunud belgia (prantsuse) ehituskunstist. Alates 12.saj- hakkas Taanis Saksamaa mõjul jõudsalt arenema. Telliskiviarhitektuur. Pikiehitiste kõrval võib Taanis leida ka tsentraalehitisi (Kalendborgi kirik, 12.saj.). Ümara põhiplaaniga kirikud (nt. Bornholmi saarel) olid enamasti kaitseotstarbelised. Norra arhitektuur arenes sõltuvuses Inglismaast. Varasemad säilinud kivikirikud (Tingelstad, u.1100) olid väikesed, ühelöövilise pikihoone ning sellest kitsama ja madalama kooriga. Viilkatusel madal haritorn. Esimene kolmelöövilne kirik ehitati Oslosse (Gamle Akeri kirik, u.1150). Tähtsaimaks ehituseks 12.saj. II poolel kujunes Trondheimi katedraal, mille transept on ehitatud romaani, ülejäänud osad aga juba gooti stiilis
annaabi.ee 
