Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "BIOS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
cmos, seadmed, advanced, boot, dual, core, opteron, processor
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks kuvatakse
selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i
valmistajast.
3
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises kiibis,
mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne
metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat
selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud
tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval
Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 Slot tüüpi pesa Joonis 7 Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 BIOS kiip Joonis 9 Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta. CMOS saab voolu väikesest mündisuurusest patareist, mis on piisav, et säilitada vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui
Selleks on vaja klahve "Del", "F1", "F2", "Esc", "Ctrl-Esc" või "Alt-Esc". Näiteks
kuvatakse selle jaoks tekst Press to Enter Setup.
Seadistusse (Setup) sisenemisel on näha erinevad tekstipõhised menüüd arvukate
seadistusvõimalustega. Osa neist on standardsed, teised varieeruvad, sõltuvalt BIOS-i
valmistajast.
5
BIOS paikneb ise emaplaadil asuval kiibil. Selle erinevaid valikuid hoitakse aga teises
kiibis, mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor -
komplementaarne metalloksiid-pooljuht).
Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb.
Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt
energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on
sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks.
laiendusvõimalusi. Desktop tüüpi korpusel on kõvaketas vertikaalses asendis. Toiteploki võimsus 150-230 W. Keskmisel tower tüüpi korpusel on 2 3,5" ja 3 5,25" kettaseadme kohta. Toiteploki võimsus on 200-350 W. 18. Erinevad SATA ja SAS liidesed ning nende erinevused * SATA - Serial ATA - serial version of parallel ATA - peamiselt kõvaketaste puhul kasutusel. 1999 (100MB/s) * SATAPI - Serial ATAPI - ATAPI using SATA - kasutavad CD, DVD ja lingi seadmed. SATAI-150MB/s SATAII-300MB/s, 600MB/s * SAS Serial attached SCSI, Max edastuskiirus 3,0Gb's 19. Erinevad SCSI liidesed ja nende erinevused SCSI-1: Kasutab 8-bit siini, toetab endme edastus kiirust 4 MBps. SCSI-2: Sama nagu SCSI-1, aga kasutab 50-pin ühendus pead 25-pin ühenduspea asemel, ja toetab mitut seda, et ühele kaablile. See on see mida inimesed tavaliselt pakuvad SCSI. Wide SCSI: kasutab laia kaablit (168 juhtme kiudu 68 pinni) toetab 16-bit siini.
Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer....................................................................................................................................8 1.2 Paberipurustaja......................................................................................................................9 Muud seadmed...............................................................................
6. Interrupt controllers - katkestamatud kontrollerid nagu 8259A ja/või I/O APIC. Katkestamatu kontroller pakub mehhanismi mis lubab ühendada ühendatud seadmetega protsessoriga. 7. Mass storage - massmälu kontrolleris nagu PATA ja/või SATA. See lubab süsteemile ligipääsu kõvakettastele. 8. Real-time clock - Pakub pidevat aja arvestust. 9. Voolu haldus - APM ja ACPI funktsioonid pakuvad arvuti magama panemist ja välja lülitust. 10. Nonvolatile BIOS memory - Süsteemi CMOS, abistab aku täiend voolu, loob piiratud püsimatu salvestus ruumi süsteemi konfiguratsiooni andmeteks. 11. AC'97 või Intel High Definiton Audio - Heli liides. 12. Out of band management - kontroller nagu BMC või HEC. Lõuna sild pakub tuge ka Etherneti, RAID, USB, audio koodekite ja FireWire- ile. Haruldane on see et lõuna sild pakub tuge klaviatuurile, hiirele, seeria portidele, kuigi normaalselt on need seadmed ühendatud teise seadmega Super I/O.
pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend-väljund. Ruumilise heli võimalus tuleb kasuks siis kui on 5.1 kõlarid. Enamus arvutikasutajaid ei osta kunagi arvutisse lisaseadmena helikaarti, sest integreeritud (emaplaadile ehitatud) variandist paremat nad ei vajagi.
Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. Windows 9X: Control Panel/ System/ Device Manager/ Disk Drives/ Advanced Settings=>(check/uncheck) DMA Windows 2000: Control Panel/ System/ Hardware/ Device Manager/ IDE ATA/ATAPI controllers/ Primary(Secondary)IDE Channel/ Advanced Settings=>Transfer Mode 6. Arvuti alglaadimine. POST, BIOS ja Setup-i käivitamine ning parameetrite seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel
Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USB–d kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDE–seadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID’i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID’ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks.
Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: · pihuarvutid (handheld PC): ·sülearvutid (laptop, notebook): · lauaarvutid: ·suurarvutid (mainframe): (desktop, minitower, miditower) 1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne.
1) Riskivaba paigaldus, ehk „live-CD“ kasutamine. Selleks tuleks alla laadida vastava distributsiooni .iso fail, kõrvetada see CD või DVD-le või USB-le, et sellest bootida. Selle mooduse heaks küljeks on, et juba installida operatsioonisüsteemi failid on väga väikese riski all, sest Linux laetakse üles CD/DVD pealt, jättes kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik saavutada mitut moodi, kuid neist lihtsaim on kõvaketta partitsioneerimine Linuxi paigaldamise ajal. Sel viisil on bootil alati võimalik valida 2 operatsioonisüsteemi vahel.
V: AMD Athlon 64, Intel Pentium 4 EM64T 8)Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? V: Non-Uniform Memory Access 9)Mitme tuumaga koos Hyper-Threading tehnoloogiaga protsessoril on: V:Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid 10)Firma Intel < protsessori 80386SX andmesiin on.. V: 16 bitine 4.test Protsessorid 2 1)Milline on transistori värava suurus (LGATE) protsessoris Intel Core i5 (protsessori numbriga 3350P)? V: 22nm 2)Mitu tuuma saavad kasutada Intel Coretm2 Duo protsessoris sama vahemälu? V: 2 3)Millise taktsagedusega töötab Intel Core TM2 Duo protsessor(protsessori numbriga E6700)? V: 2,66 GHz 4)Milline on protsessori Intel Core tm Duo (protsessori numbriga L2300) võimsustarve? V: 15W 5)Kuidas nim neid tehnoloogiaid, mis vähendavad energia säästmiseks protsessori taktsagedust? V: Intel SpeedStep, AMD PowerNow
Jah Kas tavaarvuti (s.t. praegu laiatarbe poest ostetava laiatarbearvuti) SATA liidese külge saab ühendada tavalist CD-ROM’i (jällegi laialitarbeseade)? Jah Mis on Cache? Vahemälu Mis on ROM? Püsimälu Millised järgmistest liidesepesadest paiknevad (tavaliselt) lauaarvuti tagaküljel? Jadavärat, hiire pesa klaviatuuri pesa USB liidese pesa rööpvärat Milline nimetatutest on patareitoitega muutmälu? CMOS Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? Central Processing Unit Mis aastal hakati tootma esimest PC-tüüpi arvutit? Aastal 1981 Milline nimetatud mäludest on kiireim? Vahemälu Mida tähendab inglise keeles lühend PC? Personal computer Millised nimetatud komponentidest on kasutusel ainult laptop arvutites (tavaliselt)? Aku, Mini PCI liides Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimesena PC-tüüpi arvuti? MS-DOS Mis on CPU? Protsessor Mida tähendab inglise keeles lühend RAM
(flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 ,,Välkmäluseadmed". Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil. 1.3.1 Konfiguratsioonimälu Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile. Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup
Õige vastus on: Intel Itanium. Küsimus 5 Mis määrab ära, mitmebitise protsessoriga on meil tegemist? Õige vastus on: Protsessori sisemiste registrite suurus, Mitme biti kaupa töötleb protsessor sisemiselt infot/andmeid. Küsimus 6 Hyper-Threading tehnoloogiat kasutaval protsessoril on: Õige vastus on: Sama palju registri komplekte kui loogilisi protsessoreid, Sama palju täiturmootoreid kui protsessori tuumasid. Küsimus 7 Mida täehndab lühend AT? Õige vastus on: Advanced Technology. Küsimus 8 Mida tähendab protsessorite juures lühend NUMA? Õige vastus on: Non-Uniform Memory Access. Küsimus 9 Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori siinide laiust? Õige vastus on: bit. Küsimus 10 Millised allpoolnimetatud ühikutest väljendavad protsessori töökiirust? Õige vastus on: kHz, MHz, GHz. Küsimus 11 Milline oli esimene 64-bitine (IA-32e tehnoloogia) protsessor? b. AMD Athlon 64 e. Intel Pentium 4 EM64T
kasutavatest välistest lisaseadmetest Emaplaadi komponendid Varasemaid siiniliike nagu ISA (Industry Standard Architecture), EISA (Enchanced ISA) ja VLB (VESA LocalBus) uutel emaplaatidel enam ei kohtagi. · Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Uute plaatide korral, mis kasutavad UDMA 100/133 seadmeid, tuleb meeles pidada, et kaabli sinine pistik peab ühenduma emaplaadile, must otsmine masterseadmega ning hall, keskmine pistik slaveseadmega. Emaplaadi komponendid Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid
1. Mida nimetatakse personaalarvutiks? Millised on personaalarvuti põhiosad? Maailmas on kasutusel umbes miljard arvutit. Enamik neist on personaalarvutid. Nii nimetatakse arvuteid, millega saab samaaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: 2. Milline on arvuti kõige väiksem mälu mahu ühik? Millised ühikud on veel olemas? Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri -- 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu mahu kõige väiksem ühik. Bitil on kaks olekut -- ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Seda võib mõista ka kui ,,õige" või ,,vale", ,,jah" või ,,ei". Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvjärgul (numbril) saab olla ainult kaks väärtust. Arvuti mäluseadmete või andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid:
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend- väljund. Ruumilise heli võimalus tuleb kasuks siis kui on 5.1 kõlarid. Enamus arvutikasutajaid ei osta kunagi arvutisse lisaseadmena helikaarti, sest integreeritud
Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljastab kuvarile soovitud pilti kandva analoogsignaali. See komponent osaleb koos kuvariga arvuti üldise kasutusmugavuse määramisel, kuid erinevalt kuvarist mõjutab ta ka süsteemi töökiirust. Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; 8 Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi
Directive). Iga arvuti peab vastama nii EMC kui LVD direktiivile ja selle kinnituseks on arvutikorpusel vastav märgistus - CE. Kolmas põhjus, miks arvuti põhikomponendid on korpuses on vajadus arvutikomponente jahutada ja selleks tekitatakse arvutikorpuses suunatud õhuvool, millega tagatakse põhikomponentide nõuetele vastav temperatuur. 1.1.3 Peamised perifeeriaseadmed ja nende funktsionaalsus Arvuti perifeeriaseadmed on seadmed, mida saab täiendavalt lisada arvuti peamistele riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur
Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USBd kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks.
, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada Tundlik magnetväljale Mitte hoida disketil andmeid, mida mujale dubleeritud pole. Mahutavus kuni 1,44 MB CD-ROM/CD-R/CD-RW Mahutab 650 - 800 MB
kohta. Normaalne prindi kvaliteet algab 300 dpi-st. Tähtsamad printerite tüübid: 1. Maatriksprinter 2. Tindiprinter 3. Laserprinter TARKVARA Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Süsteemitarkvara – on vajalik arvuti riistavara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Tähtsaim component operatsioonisüsteem. Kuuluvad seadmed: draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jne. Rakendustarkvara – Rakendustarkvara ligiid: 1. Laiatarbeprogrammid – paljudele kasutajatele ja plajude rakenduste jaoks. 2. Erialaprogrammid – paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine, meditsiin, jne.) 3. Individuaalprogrammid – üksikkasutajatele spetsiifilise ülesannete lahendamiseks. Laiatarbeprogrammide kolm vaala:
o Loogiline mudel (näiteks tsüklite tüübid siinis) Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning ühendada neid protsessori ja põhimäluga. Iga siin koosneb kahest osast: andmesiinist ja aadressisiinist, kuid need võivad olla ka kokku multipleksitud samadele füüsilistele ühendustele. PCI Express Erinevalt PCI siinist, mis kasutab andmete edastamiseks ühissiini, on PCI Express üldjuhul tähe tüüpi topoloogiaga pakettide võrgustik. PCI Express seadmed suhtlevad teineteisega vahendusel, mis on moodustatud kommutaatoritega, samas iga seade on otseselt seotud kommutaatoriga punkt-punkt tüüpi ühendusega. PCI Express siin toetab lisaks ka: o kaartide kuumvahetust; o garanteeritud ribalaiust (QoS); o energiatarbimise kontrolli; o edastatud andmete terviklikkuse kontrolli. Kiibistik Ehituselt on kiibistik emaplaadi keerukaim ja olulisim osa. Kui protsessor on arvuti "aju", siis kiibistik on tema "närvisüsteem"
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer
ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed, modemid jne. Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu.
o Siini kontroller (Bus controller) .............................................................................................. 52 o Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller) .......................................................... 52 o Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller) ..................... 52 o Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)........................................ 52 Sisend-väljund seadmed .......................................................................................................................... 52 Klaviatuur (Keyboard) ................................................................................................................ 52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick) ........................................................................................ 55 Kuvar (Display) .....................................................................
.................52 Siini kontroller (Bus controller).............................................................................................52 Mälu otsepöördus reziimi kontroller (DMA controller)........................................................52 Programmeeritav katkestuste kontroller (Programmable interrupt controller).....................52 Programmeeritav taimer (Programmable interval timer controller)......................................52 Sisend-väljund seadmed ................................................................................................................ 52 Klaviatuur (Keyboard)...............................................................................................................52 Hiir ja juhtkang (Mouse and joystick)......................................................................................55 Hiir............................................................................................................
Windows'i operatsioonisüsteemidega, sealhulgas ka Windows Vista (SP1), Windows XP (SP1, SP2, SP3), Windows Server 2003, Windows Server 2008, Windows 2000/NT. · Ta toetab IDE, SATA, SCSI, USB või Firewire(IEEE 1394) kõvaketastega kompuutreid ja samuti ka PCI PCI- EX kaarte. · Teda on väga lihtne kasutada... Kuidas teda kasutada: 1) Lae see PCLoginNow_Full_2.0.ISO ((PCLoginNow_Full_2.0(With Live boot CD)) fail SourceForge.net saidist alla ja põleta ta CD-plaadile. Klõpsa siia, seejärel keri seal natuke allapoole ja klõpsa Download, keri jälle tsipa allapoole ja klõpsa lingile PCLoginNow_Full_2.0(With Live boot CD). Selle peale ilmub tema alla uus link: PCLoginNow_Full_2.0.ISO, klõpsa ka temale ja ilmubki allalaadimise dialoogiaken; allalaetava faili kaal on 55,2 MB. (Sa võid ka siia klõpsata, siis on vähem vaeva...) (Kuidas neid ISO faile põletada, sellest oli ülevalpool ka juba
aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele) Aritmeetika - loo- Juhtseade Sisend-väljund- gikaseade seadmed Põhi- e. operatiiv- mälu Üldjoontes töötab siis arvuti järgmiselt: 1. Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad