6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H II 7)happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud co2 8)ökoliigilisekstasakaaluks nim populatsiooni arvukuse stabiilsust pikema aja jooksul 9)Õ 10)erosiooni põhjustavaks teguriks on nt. Tuul, suurtel lagetatel maa-aladel, uhub ära mulla mineraalse osa. 11)Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse.
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroeleme...
b) toit, kaasaarvatud kuivtoit; c) ainevahetuslik vesi. Väljund: a) uriin; b) higi; c) hingamine; d) rooja koostises - iste. Täiskasvanud inimese veevajadus on 35-40 ml iga kahakaalu kilo kohta ööpäevas. Ökosüsteemi tasandil 1. Vesi kui elukeskkond - vees elavad kõigi 5 bioriigi esindajad (loomad, taimed, seened, eeltuumsed, protistid). 2. Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosösteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni - kõrb ja vihmamets. 3. Kliimat kujundav faktor nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4. Vesi kui levikukeskkond - sugurakkudele, eostele, seemnetele, viljadele, vastsetele, suguküpsetele isenditele. 5. Vesi kui viljastuskeskkond - vesi kehavälise viljastumiskeskkonnana (kahepaiksed, kalad, sõõrsuud).
suureneb sellega oht haigestuda vähki, tekib soodumus erinevateks pärilikeks haigusteks ja suurenev Maale jõudev UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone erinevates organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka
Ökosüsteem Ökosüsteem kujutab endast enamvähem ühesuguste tingimustega ala, kus elavad nende tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon. Ühe liigi isendite kogumit ökosüsteemis nimetatakse polulatsiooniks. Enamasti on sama liigi isendid ühes ökosüsteemis vabalt suhtlevad ja ristuvad. Kõik antud ökosüsteemis elavad liigid on omavahel mitmesuguste suhete kaudu vähem või rohkem seotud. Seega võime ökosüsteemi jagada elusosaks ja eluta osaks
tekib nende populatsioonide vahel konkurents. Sel juhul muutub mingi ühiskasutatav keskkonnavaru piiratuks ning üks liik võidakse kõrvale tõrjuda. Liikide siseselt võib tekkida ka geneetilisi muutusi, mille tagajärjel osa isenditest on võimelised kohanema senisest erinevate keskkonnatingimustega Stressiks ökosüsteemis peetakse mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest tingitud organismi elutegevuse hälbeid (taimedel väljendub see näiteks bioproduktsiooni langusena). Kitsamas tähenduses on stress aga üks loomorganismi kaitsereaktsioone, mis tekib psüühilise või füüsilise ülekoormuse korral. Stress mõjutab närvisüsteemi ja füsioloogiat ning tingib käitumishälbeid (ülemäärane erutuvus, agressiivsus, passiivsus, söögiisu puudumine jne.) või pikaajalise kestvuse korral ka haigestumist. Stressi tekkimine sunnib kõrgemaid selgroogseid loomi reguleerima asustustihedust.
tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , , vastsed, suguküpsed organismid. · 5. veehulk määrab ära ökosüsteemi 5 veehulk määrab ära ökosüsteemi bioproduktsiooni (taimse massi juurdekasv pindalaühiku kohta) pindalaühiku kohta)
BIOLOOGILINE MITMEKESISUS. MÕISTED. ökosüs.teem-elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. Agroökosüsteem-ökosüsteem , mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Agroökosüsteemi iseloomustavad:lühiealisus ·väike kohanemisvõime·mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle·isereguleeruvuse puudumine. neil on spetsiifiline inimese poolt määratletud funktsioon -anda saaki . Bioloogiline mitmekesisuse tase agroökosüsteemidessõltub:·Külvatavatest kultuurtaimedest·Taimkatte mitmekesisusest AÕS-i ja selle ümber ·Majandamise intensiivsusest·Isolatsiooni ulatusest looduslikest kooslustest. Agroökosüsteemi
sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton, järgneb zooplankton, väikesed kalad ja mereloomakesed, keda kasutatakse toiduks, suured kalad, kes on püügiobjektsiks. Kõige rohkem planktonit tekib atlandi põhja osas suurte jõgede suudmetes, põhjameres, külmasooja kokkupuute alal, madalvees. Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud
· Happevihmad mõjutavad otseselt veelkeskkonna elustikku. Paljud varem kalarikastena tuntud järved on muutunud elutuks. · Mõju muldadele ja taimkattele. Happelisuse tõus võib põhjustada keemiliste elementide väljapesemist muldadest, viies nende viljakuse langusele või mõnede toksiliste elementide konsentratsiooni tõusule.Happevihmad hävitavad mulla elustikku. Olulist kahju teevad happevihmad metsadele. Põhjustavad metsade bioproduktsiooni langust või isegi metsade hävimist. · Happevihmad hävitavad dolomiidist ja lubjakivist ehitisi. Põhjustavad metallist konstruktsioonide korrosiooni. Osooniaugud Osoonikiht stratosfääris kaitseb organisme ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus on tugev mutageen ja kanserogeen. Inimesel põhjustab ultraviolettkiirgus nahavähki. Osooniaukisi põhjustavad froonid, kloori- ja fluoriühendid, mida kasutakse külmutusseadmetes, aerosoolpulverisaatorites, vahustites
rohusööjad loomad. Mulla orgaanilise kao hulgas etendavad teatud juhtudel kaalukat osa lahustunud orgaanilise aine mullast väljauhtumine ning ärakanne tuule ja vee toimel. Väljauhtumise ja ärakande käigus paigutub orgaaniline aine umber, see ei lakka olemast nagu mineraliseerumisel. Tänapäeva muldade orgaanilise aine sisaldus ja jagunemine mullas on kujunenud aastatuhandete vältel. Võrreldes erinevate kasvukohtade bioproduktsiooni ja sama alade muldade orgaanilise aine sisaldust, tuleb tõdeda, et orgaanilise aine suured erinevused muldades ei ole tingitud mitte sedavõrd mulda ladestunud surnud orgaanilise aine massi erinevustest, vaid erinevustest orgaanilise aine mineraliseerumises [1 lk 27-33]. 2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast.
Tundub, et o2 isotoopkoostis on läbi aja pisut raskemaks muutunud. Karbon ja perm on suurte veavõimalustega, kambrium ja kriit kitsama võimalusega. Kui kõver viskub üles, on kaasnenud jahenemised. Vahel ka jäätumisega mesosoikumi keskne jahenemine jäätumist siiski ei toonud. Hea tahtise juures võib leida sarnanusi süsiniku graafiku puhul. Karboni, permi omad sarnanevad veidi. C graafik siiski pigem statsionaarne. Võib rääkida bioproduktsiooni intensiivsusest, settimise intensiivsusest, atmosfääri koosseisu muutustest jne, nende põhjuste seos graafikuga pole selge. Atmosfääri koostise muutused andmeid ei vaidlustata kategooriliselt. Karbonis oli alla tänapäevast c tase. Siis tõusis ja tänapäeval jälle miinimumi lähedal. Maksimum oli kambriumis(18 korda tänapäevaest), vähem oli ordoviitsiumis. Haüniku sisaldus vähem kõikunud karbonis oli maksimum. Ka lähiminevikus oli rohkem, praegu
uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli r-täht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Jõevähk on veeökosüsteemide tasakaalustaja: tema kadudes väheneb veekogude liigirikkus ja halveneb bioproduktsiooni kvaliteet. Ent pidades silmas asjaolu, et jõevähk on kadunud või kadumas suures osas tema kunagisest areaalist, vajab ta esmajoones kaitset kui ohustatud liik. Koorikuga mageveeloomake.Vähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist. Pea- ja rinnalülid on ühinenud pearindmikuks, mida katab ühine seljakilp. Lüliline tagakeha ehk lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Kasvades peab vähk pidevalt vahetama koorikut.
toimel hoitakse mullas kinni vett. 34. mittekapillaarne poorsus - tavaliselt hoiavad ainult õhku, sest vesi gravitatsioonijõul valgub minema. 35. seotud veega täidetud poorsus; • liikumatu kapillaarveega täidetud poorsus - leitakse kapillaarsidemete katkemise veemahutuvuse ja taimede närbumisniiskuse põhjal. • raskesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - taimede bioproduktsiooni seisukohalt tähtis, sest see näitab taimede poolt keskmiselt omastatavat ja suhteliselt püsivat mulla veevaru, mille esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus,
Metsakultuurid • Monokultuurid • Liigivaesus ka alus- • taimestikus (erinevused loodusliku üheliigilise puistuga) • Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel • Ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel • Selle erinevad komponendid eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. AGROÖKOSÜSTEEMI OMADUSED • Primaarne energiaallikas – päike • Aineringed ja energiaülekanne • Kliimatingimuste mõju
On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires 26. Antropogeenne häirimine: agroökosüsteem, definitsioon, iseloomustus. Agroökosüsteem on ökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Iseloomustavad lühiealisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60
6. Vesi kindlustab meeleelundite töö. a. Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked. Vee funktsioonid biosfääri tasandil. 1) Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused) 2) vesi määrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus) 3) vesi on kõikide riikide esindajate elukeskonnaks Orgaaniliste ühendite biofunktsioonid Funktsioon SÜSIVESIKUD LIPIIDID VALGUD 1. energeetiline 1 g -> 4kcal 1g -> 9kcal 1g -> 4kcal annavad palju energiat, kuna neis on palju
Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga. Floristiliselt on vähe ühist eri regioonide troopikametsade vahel (kui mõned laialt levinud üldtroopilised rühmad välja arvata). Igal mandril on kujunenud oma troopiline floora väga varakult (kriidi lõpp, paleogeeni algus) ja sisaldab kliima muutumatuse
48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on proportsionaalne diameetri ruuduga (mitte kuubiga). Seega on õige B. 50. Õhulämmastiku fikseerija võib olla: A. Loom? B. Nematood? C. Tsüanobakter? D. Seen? E. Lehtlalind?
respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab ajaühikus troofilisele tasemele ja n-1 energia, mis voolab sealt järgmisele troofilisele tasemele. Primaarsete kiskjate ökoloogiline efektiivsus: . Mõlemas valemis on kasutatud üldprojektsiooni. 16/11/10
On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires. 58. Mitmekesisuse indeksid ja nende kasutamise tingimused. 59. Antropogeenne häirimine: agroökosüsteem, definitsioon, iseloomustus. Agroökosüsteem on ökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saamiseks. Iseloomustavad lühiealisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid)
kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni 7) Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse Veebilanss: Tulem: joogid, toit, ainevahetuslik vesi Väljund: uriin, higi, hingamine, rooja koostis Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil: 1) Vesi kui elukeskkond vees elavad kõigi 5 liigi esindajad 2) Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosüsteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni 3) Vesi on kliimat kujundav faktor. Nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4) Vesi kui levikukeskkond. Vees levivad sugurakud, eosed, seemned, viljad, vastsed, suguküpsed isendid 5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C
Eluvormide jaotumise, võsude pindala, biomassi ja liigirikkuse seoseid majandamis- ja niiskusreziimiga analüüsiti kasutades ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (one way ANOVA) moodulit. Töötluste vaheliste erinevuste olulisuse mõõtmiseks kasutati Tukey testi. Tulemused loeti statistiliselt usaldusväärseks P < 0,05 juures. Nende alusel on koostatud artikli käsikiri, mis analüüsib lammirohumaade taimkatte liigirikkuse, bioproduktsiooni ja taimkatte muutuste seoseid niiskus- ja majandamistingimustega (lisa 4). 24 3. TULEMUSED 3.1. Niidu- ja metsakoosluste pindala muutused 20. sajandil "Vene 1-verstaselt" kaardilt (joonis 2) võib näha, et niiduala jaguneb oma kujult (kitsenedes läheb üle järgmiseks osaks) kolmeks terviklikuks luhakompleksiks: põhja-, kesk- ja lõunaosaks (joonis 1). 1) Põhjaosa
61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis muutub leeliselise saaste sissekandega (Paal et al 2012: 248). Ökosüsteemide leelistumine ja keemiliste ühendite sisalduse muutused keskkonnas (mullas, mullavees ja sademetes) avalduvad taimede füsioloogilis-biokeemilistes protsessides, nende morfoloogia ja bioproduktsiooni muutustes (Degtjarenko 2010: 3). Leelistumise tulemusena tõuseb näiteks rabades vee pH, mistõttu hävivad turbasamblad ja turba juurdekasv lakkab (antud olukord on juba murranguline ja iseloomustab tugevat leelissaastet) (Kaasik et al 2003). Turbasamblad ja kogu muu rabale iseloomulik taimestik taandub. Neid tulevad asendama madalsoo- ja metsataimed, isegi lubjalembesed liigid (Kaasik, Ploompuu 2005). Täielikult hävinud turbasamblaga rabades peatub omakorda süsiniku sidumine, küll aga
vee eritumist kehast ei ole head janukustutajad, nt kofeiinirikkad joogid), toit (ka täiesti kuiv toit), ainevahetuslik vesi (tekib ainete lõhustumisreaktsioonides) (täiskasvanutes 0,35-0,45 liitrit). Väljaminev on: uriin, higi, hingamine, rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus. Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused. Kliima mõjutab jällegi eluorganisme). Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast. 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.. jne). 2. Väidete õigsuse hindamine (lähtuvalt mikroelementidest). 3. Keskkonnakaitsega soetud küsimused ( Põhjenda miks ei tasu korjata seeni ja marju magistraalide äärest ja linnaparkidest- Pb. rikkad). 4. Graafiku lugemine
3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4. Perioodiliselt leiab aset vee “õitsemine” (tuule suuna muutumise korral), mis tekitab hapnikupuudust. Autvelling (outwelling) – rannapiirkonna vee ümberpaigutamine. Autvelling põhjustab biogeenide ja detriidi väljakannet ookeani (näteks limaanidest). Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist. 2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust.
See tõrjus teadlaskonna Lovelocki teooriatest eemale. Kultuurökosüsteemid Kultuurökosüsteemid inimese loodud ökosüsteemid. a) istutatud mets; b) agroökosüsteemid; c) linn; d) kaevandused; e) prügimäed jne. Kultuurkooslus (tsönoos) igasugune inimtekkene biotsönoos või fütotsönoos (sh. agrotsönoos). Kultuurbiotoop inimmõjuline elupaik Agroökosüsteemid Agroökosüsteem ökosüsteem (põld, aed, heinamaa, karjamaa), mille on loonud inimene bioproduktsiooni (saagi) saamiseks. Agroökoloogia ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. Võrreldes looduslike ökosüsteemidega on agroökosüsteemidele omased mitmed erinevused: 1) elusorganismide mitmekesisuse vähenemine; 2) kultiveeritavate liikide allutamine kunstlikule valikule seetõttu on nende iseregulatsiooni võime vähenenud, samuti on vähenenud nende ökoamplituud;
annaabi.ee 
