3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DNA molekul Aminohape DNA ja RNA molekulid Geen DNA molekul Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused
*Pärilikuse aluseks on kolm protsessi: 1.DNA replikatsiooni 2.Transkriptsioon-> m,t,r-RNA 3.Translatsioon e. valgusüntees geen->mRNA->valgusüntees->tunnus/omadus *DNA ühik on geen *Interfaasis toimub DNA replikatsioon *valgu molekulis on peptriidside *DNA polüperaasi tagajärjel vesiniksidemed katkevad ja kujunevad välja kaks identset DNA molekuli. T AGT T A GC | | | | | | | | ATCA A T C G TAGT T A GC | | | | | | | | AT CAA T CG *Matriidsüntees-ühe biomolekuli monomeerie järjestuse alusel teise bimolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkirptsioon ja trantslatsioon N: DNA-replikatsioon, mRNA molekuli süntees. *Trantskriptsioon toimub rakutuumas, osaleb mRNA plümeraas *Geen on DNA teatud lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi ja see omakorda ühe valgu molekuli sünteesi --> Geen->mRNA->valk *inimesel on 32 000 geeni *Geeni ehitus: promootor|ACCGATTACCGATTA(transkriptsioon)|terminaator
Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koossesinemise kaudu Biomolekulid on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil Biomolekuli esinemine on üks elu tunnus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on veel kõik elu omadused.Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad kõik elu tunnused Loomad saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus oleva orgaanilise aine lagundamisel Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Püsisoojased organismid on ainult imetajad ja linnud
valgusünteesi KOMBINATIIVNE MUUTLIKUS geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkomnineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus KOODON mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis KROMOSOOMID pärilikkuse kandjad (päristuumsetel rakutuumas) MATRIITSREAKTSIOONID ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees (matriitsreaktsioonid on raplikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) MATRIITSSÜNTEESID DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevatte molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse (sel teel tagatakse geneetilise info ülekanne) MODIFIKATSIOONILINE MUUTLIKKUS e MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine MOLEKULAARGENEETIKA teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi
vereringet · K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse · Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine · Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö · Fe hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses · Zn valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine · I jood- kilpnäärme hormoonide süntees Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited. · Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). · Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest
nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi.
nukleotiidist 16. Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon terminaator- ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon 17. GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse. Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi.
Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Biomolekul - molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Humoraalne regulatsioon - organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon Homöostaas - organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. 3. Nimeta kõik eluslooduse organiseerituse tasandid ja too näited. · molekulaarne tasand (näiteks biomolekulid sahhariidid)
· S - aminohapetes ja vitamiinides · Nimeta vee neli suuremat rolli inimorganismis. Hoiab ära ülekuumenemise, ainete transport organismis, kaitsefunktsioon, hoiab keha püsivat temperatuuri. · Kirjuta fotosünteesi põhivõrrand. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O · Millised kolm põhitunnust on iseloomulikud biomolekulile? Sisaldab süsinikku, moodustub organismis, sisaldab rakkudele kättesaadavat energiat · Nimeta neli põhilist biomolekuli. Süsivesikud, valgud, lipiidi, nukleiinhapped · Nimeta kaks mono-, kaks oligo- ja kaks polüsahhariidi. Mono -Glükoos, fruktoos ; Oligo - Laktoos, Sahharoos. Polü - Tärklis, tselluloos · Nimeta kolm süsivesikute põhifunktsiooni. Energeetiline, Struktuurne, Varuaine · Millistesse kolme suuremasse rühma jagunevad lipiidid? Lihtlipiidi, Liitlipiidid, Steroidid · Nimeta kaks steroidi. Teststeroon, Östrogeen · Nimeta kolm lipiidide põhifunktsiooni
Transkriptsioon- DNA 1 geeni materjali mahakirjutamine RNA molekuli peale(toimub raku tuumas) Transkriptsioon- RNA pealt loetakse maha, kuidas valmistada 1 valk(toimub tsütoplasma ribosoomides) mRNA- infoRNA tRNA- transpordiRNA rRNA- ribosoomiRNA DNA kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist (kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist) Matriitsüntees on kahe biomolekuli vaheline süntees protsess. Replikatisoon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest. Komplementaarsus printsiip: Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Replikatsiooni komplementaarsus A=T G=C A- adeniin G- guaniin T- tümidiin C- tsütosiin Replikatsioon toimub seal kus on DNA-d (rakutuum; tuumapiirkonnad; kloroplastid; mitokondrid) DNA kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks.
( maltoos ehk linnasesuhkur,- sahharoos ehk roosuhkur,- laktoos ehk piimasuhkur) Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel. ( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese ) Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad ) Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest
Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt leida teaduslik probleem. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu biomolekuli tasemel. Teadusliku hüpoteesi paikapidavust saab kontrollida katse ja vaatluse abil. Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma: eksperimentaal ja kontroll rühmaks. Loomade käitumist uurivat teadusharu nimetatakse etoloogiaks.Organismi elundkondade talitluste kooskõlastamisel on suur osa närvisüsteemil ja hormoonide regulatsioonil. Oletatavat vastust püstitatud teaduslikule probleemile nimetatakse hüpoteesiks. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu.
mis säilitab selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. Rangelt võttes ei hõlma molekulid definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuurühikud, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Lisaks: Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolisimi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. Makromolekul on keemias väga suure molekulmassiga molekulid. Enamasti kasutatakse mõistet biokeemias. Traditsiooniliselt arvatakse siia biopolümeeridest nukleiinhapped, valgud (näiteks hemoglobiin), süsivesikud ja lipiidid, ning mitte polümeersetest molekulidest mitmed tsüklilised molekulid.
element Saab jälle toidust, kuid ka toidulisanditest FOSFOR Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jne Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest) VÄÄVEL Naha, juuste, küünte valkudes Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla 4 põhilist biomolekuli: 1. Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad 2. Lipiidid (=rasvad) – kõik ei ole rasvad 3. Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest 4. Nukleiinhapped (DNA, RNA) Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil. Makromolekulid – väga suured molekulid (süsivesik, valk, nukleiinhape)
Eluslooduse organiseeritus, teaduslik uurimismeetod. Organismide keemiline koostis - anorgaanika. 1. Mis on biomolekulid? (nimetused ja kus on tekkinud) Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida. 2. Milles avaldub elusorganismide ehituse organiseerituse keerukus? Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitme astmeline organiseeritus. See väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav
-hea lahusti (toitained veres) -suure soojusmahutavusega (soojeneb ja jahtub aeglasemalt võrreldes enamiku teiste looduses esinevate vedelate ja tahkete ainetega) H ja OH kontsentratsioonist sõltub pH. -aluseline üle pH 7 -neutraalne pH = 7 -happeline alla pH 7 keemiliste reaktsioonide toimuminseks peab olema kudedes kindel pH tase (veri ~pH=7,4 . magu ~pH=1, nahk ~pH= 5) ORGAANILISED AINED Bioaktiivsed ained: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, mõrgid, antibiootikumid Biomolekuli moodustavad organismide elutegevuse tulemusena Koostis: Riboosi ja desoksüriboosi leidumine: Glükogeeni e loomse tärklise talletatakse maksas (natuke ka lihastes) SAHHARIIDID (süsivesikud) Fruktoos C 6H12O6 puuviljasuhkur Tähtsus: energiaallikas Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur Nimetus: -leidub: roheliste taimede fotosünteesi tulemusena
Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 16 Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina k. katabol
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Leukoplast membraanidest koosnev taimeraku reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub GTP, CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt. plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Matriitsreaktsioon ühe biomolekuli Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli amüloplastiks. süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, Lihtlipiid (rasv) vees mittelahustuv orgaaniline transkriptsioon ja translatsioon. aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad
K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö Fe – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Zn – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine I jood- kilpnäärme hormoonide süntees 2.4. Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete
5. organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid. Metabolismi regulatsioon: Biomolekulide lammutamine ja biosüntees on reguleeritud nii, et tagada organismi elutegevuseks vajalikke sisetingimusi (homöostaasi). Kataboolsed ja anaboolsed protsessid on kõrgelt koordineeritud ja saavad toimuda vaid üheskoos: biomolekule saadakse nii lammutamise kui biosünteesi abil; ühe biomolekuli lammutamisel saadud energia kulutatakse teise sünteesiks jne. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud M. Kolga Biokeemia Anabolism ja katabolism pole teineteise lihtsad pöördprotsessid. Protsessid toimuvad raku erinevates komponentides, nende regulatsioon on erinev. Sellega garanteeritakse
väljasuremine. Makrofossiil - kivistunud organismid või nende osad, mis on vaadeldavad palja silmaga. Mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon. Mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel. Mandunud elund (vestigiaalne elund e. Vestiigium ka rudimendid) - evolutsioonilis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Matriitsreaktsioon - ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Meeleelund - spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. selle käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Melaniin - tume pigment, mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest ja annab nahale,
ühendite konts on 1M, pH on 7 ja temp 25° (vajalik reaktsiooni bsuuna ja võimalikkuse hindamiseks) Makroergilised ühendid on väike arv ühendeid, mile (makroergilise)sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25kJ/mol. Põhiline esindaja on ATP, ühtlasi ka universaalseim esindaja(-30kJ/mol). ATP lõhustamisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi(energiapaketi) ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biomolekuli aktiveerumise. Sel viisil töötavadki ATP ja makroergilised ühendid energia ülekande/doonorvormidena. Inimkeha põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid – ATP, GTP, UTP, CTP, ADP jne. Nende vaba energia muuton küll suur, kuid nad on enamasti stabiilsed. ATP paikneb supermakroergiliste ja mittemakroergiliste ühendite vahele e universaalsel positsioonil. See laseb supermakroühenditel fosfaatide fosforüülgrupi üle
Makroergilised ühendid on väike arv ühendeid, mile (makroergilise)sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25kJ/mol. Põhiline esindaja on ATP, ühtlasi ka universaalseim esindaja (-30kJ/mol). 8 ATP lõhustamisega ADP-ks kaasuv terminaalse fosforüülgrupi (energiapaketi) ülekanne biomolekulile tagab suure energiamuudu tõttu biomolekuli aktiveerumise. Sel viisil töötavadki ATP ja makroergilised ühendid energia ülekande/doonorvormidena. Inimkeha põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid ATP, GTP, UTP, CTP, ADP jne. Nende vaba energia muuton küll suur, kuid nad on enamasti stabiilsed. ATP paikneb supermakroergiliste ja mittemakroergiliste ühendite vahele e universaalsel positsioonil. See laseb supermakroühenditel fosfaatide fosforüülgrupi üle kanda ADP-le tekitamaks ATP-d. 34
Ainevahetuse põhiradade vahelised seosed. Ainevahetuse moodustavad metaboolsed rajad. Metaboolne rada on reaktsioonide jada( nt glükoneogenees on üksikreaktsioonide jada, mille tulemusena piimhappest sünteesitakse glükoos). Raja iga üksikreaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm. Metaboolse raja ensüümid on tihti organiseerunud multiensüümsüsteeemideks nii, et ühe reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat. Metaboolse raja astmelisus võimaldab: - kataboliseeritava biomolekuli energia järk- järgulist ja kontrollitud konversiooni maksimaalseks arvuks ATP molekulidesks; - anabolismi puhul vajaliku koguse energia ajastatud kasutamist biomolekulide sünteesiks( suurt energiakogust pole võimalik korraga inkorporeerida!!); - lammutamise ja biosünteesi peenregulatsioon( reguleerida saab iga astet) Põhirajad( nt Krebsi tsükkel jt) on erinevates organismides praktiliselt ühesugused.
metaboliidid. Metaboolne rada on reaktsioonide jada (nt glükoneogeenees on üksikreaktsioonide jada, mille tulemusena piimhappest sünteesitakse glükoos). Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm. Metaboolse raja ensüümid on tihti organiseerunud multiensüümsüsteemideks nii, et ühe reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat. Metaboolse raja astmelisus võimaldab: · Kataboliseerutava biomolekuli energia järk-järgulist ja kontrollitud konversiooni maksimaalseks arvuks ATP molekulideks · Sobiva energiakoguse ajastatud kasutamist (suurt energiakogust pole võimalik korraga inkorporeerida!) biomolekulide sünteesiks anabolismi käigus · Lammutamise ja biosünteesi peenregulatsioon (reguleerida saab igat astet!) Põhirajad (krebsi tsükkel jt) on erinevates organismides praktiliselt ühesugused. Spetsrajad täidavad
y analüüsib teadusliku meetodi rakendamisega seostuvaid tekste ning annab neile hinnan- guid; y võrdleb elus ja eluta looduse keemilist koostist; y seostab vee molekulide struktuursed omadused vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega; y seostab vee omadused organismide elutalitlustega; y selgitab anorgaaniliste ainete osa rakkude ja organismide ehituses ja talitluses; y võrdleb biomolekulide ehitust teiste orgaaniliste ainetega ning teeb järeldusi biomolekuli- de ehituslikust ja talitluslikust eripärast; y seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehituse ja omadused nende ülesannetega; y selgitab ensüümide osa biokeemilistes reaktsioonides ja toob näiteid; y võrdleb DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid; 18 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y põhjendab nukleiinhapete struktuuri sobivust päriliku info säilitamises ja edastamises;
kasutada biomolekulide (glükoos, rasvhapped jt.) energiat. Teatud osa (2...5%) molekulaarsest hapnikust kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide (s.h. ka vabade radikaalide tekkeks). Hapniku vabad radikaalid leiavad kasutamist fagotsütoosis, prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesis jne. Lämmastik Esineb põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastikuühendites. Biomolekulides on lämmastik süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja biomolekuli reaktiivsust tõstev element, mis oluliselt suurendab biomolekulide varieeruvust. Eeltoodud neli põhilist bioelementi sisalduvad enam-vähem ühesugustes kogustes kõikides toiduainetes. Tavaliselt toiduainete elemntaaranalüüsis nende sisaldust eraldi esile ei tõsteta. Fosfor Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides
annaabi.ee 
