SELETAN MÕISTED (ÕP LK 21) ANATOOMIA - Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA - Loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. FÜSIOLOOGIA - Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMOLAARNE REGULATSIOON - Organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS - Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA - Bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON - Närvisüsteemi vahendusel toimuv
Bioloogia uurib elu Mõisted Anatoomia bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon (peamiselt veres esinevate ) hormoonide vahendusel. Loodusseadus teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste
Bioloogia mõisted Histoloogia- uurimisvaldkond, mis uurib kudede ehitust jne. Süstemaatika- uurib elusolendite rühmitamist taksonitesse Viroloogia- uurib viiruseid Mikrobioloogia- uurib baktereid Mükoloogia- uurib seeni Lihhenoloogia- uurib samblikke Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldv kiht Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiline teadus Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni Humoraalne regulatsioon- organismide elundkondade talitluste regulatsiooni (peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10
Bioloogia uurib elu. 1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Bioloogia üheks uurimisobjektiks on biosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende arenemisega. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab teaduslikke fakte. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainu- ja hulkrakseteks. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. Molekulaarbioloogia uurib elu molekuli tasemel. 11. Mõisted anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid biosfäär- Maad ümbritsevat elu sisaldav kiht etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitusi ja nende regulatsiooni humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talituste regulatsioon hormoonide vahendusel loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus.
Mõisted Anatoomia- Organismi ehituse uurimine. Bioloogia- Teadus elusolendite ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Biosfäär-Elu sisaldav kiht maal. U. 40 km.(hüdrosfäär,litosfäär,atmosfäär) Etoloogia-Teadusharu, mis uurib loomade käitumist. Füsioloogia-Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regul-Toimub vere kaudu, mis kannab edasi hormoone ja teisi keemilisi ühendeid. Loodusseadus-Looduslike faktide üldistus, mis võimaldavad selgitada loodusnähtuseid. Kestivad eluta kui ka elusas looduses. Molekulaarbioloogia- Teadusharu, mis uurib biomolekule ja toimuvaid protsesse. Neutraalne regul-Närvisüsteemi kaudu. Populatsioon-Moodustavad üheloogi isendid, kes elavad samal alal ja ajal.
Bioloogia on elu uuriv teadus Bioloogia uurimisobjektid on mikroskoopilised Taimeriik koosneb sammaltaimedest, sõnajalgtaimedest, paljasseemnetaimedest ja õistaimedest Bioloogia uurib organismide ehitust ja talitlust ,,Roheline" bioloog tunneb hästi paljusid liike taime-, looma-, ja seeneriigist Geenitehnoloogia on kaasaegse bioloogia haru Rakkude ja geenide uurijaid nimetatakse ,,valgeteks" bioloogideks Bioloogiateadus uurib elu tema kõigis avaldumisvormides ja kõigil tasanditel Biosfääri uurimine on bioloogiateaduse osa Bioloogia ülesnne on seletada elu mõistet ja teket Bioloogiateadus aitab seletada ja mõista meid ümbritsevat elusmaailma Bioloogiateadus selgitab, kuidas organismid käituvad ja arenevad
· Kudede tase-Histoloogia · Organite tase- · Elundkondade tase · Füsioloogia tase · Anatoomia tase · Populatsiooni tase · Liigi tase- Etoloogia · Ökosüsteemi tase · Biosfääri tase Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Mõisted Anatoomia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- Teadus, mis uurib kõiki eluilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- Loomade käitumist uuriv bioloogia teadus. Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- Organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi.
Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot Organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Fenotüüp isendi väliste tunnuste kogum, mis kujuneb välja arendu käitus genotüübi ja keskkonna tegurite mõjul Füsioloogia- Bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geneetiline kood mRNA molekuli järjestikuse nukleotiidi vastavus aminohappejäägile valgu molekulis Genoom liigiomases ühekordes kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp e. Genoom ühe organismi kromosoomistus olev geenide kogum
Kusesüsteem - neerud, põis, kuseteed Laguproduktide eritamine, PH ja vedeliku tasakaalu regulatsioon. 10. Populatsioon samal ajal, ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Kooslus - on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. Liik üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Tsütoloogia(rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist. 12. Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende rakendamine (vt TV ülesanded)
Rakuõpetus Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks.
1.Tsütoloogia on rakuteadus ehk bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad: * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. * Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 3. Rakke uuritakse valgusmikroskoopidega. Tänapäeval kasutatakse tihti binokulaarseid mikroskoope (saab uurida kahe silmaga). Suuremate objekide uurimiseks kasutatakse stereomikroskoopi. Elektromikroskoop (lahutusvõime kuni 0.2 nm). 4.Eukarüoot (päristuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad. Prokarüoot (eeltuumne) on organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 5. Rakud on erinevad, sest nad peavad täitma erinevaid ülesandeid. 6. Rakumembraan kooseb pühiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab raku sisekeskk...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus
Tsütoloogia 1. Mis on tsütoloogia? Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus ...
Eukarüootne rakk- päristuumne rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete esinemine. Prokarüootne rakk- eeltuumne, seda iseloomustab rakutuuma ja rakumembraansete ainete puudumine. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Areng- avaldub elu organiseerituse kõigil tasemetel. Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel. Tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel. Populatsioon- organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas
aminohapelise järjestusega valke. Ribosoom- nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknv üksiks organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist Tsütolooiga- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Elektronmikroskoobid. Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasma läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Fagotsütoos- ümbritsevat keskkonnas tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi
Teaduslik fakt teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine. Teaduslik hüpotees teadusliku probleemi eeldatav vastus. Teaduslik meetod võte, mille abil jõutakse uute teaduslike faktideni. Teaduslik probleem küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teooria teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus. Tsütoloogia rakuteadus- uurib rakkude ehitust ja talitust. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Morfoloogia uurib inimese välisehitust. Histoloogia uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust. Homöostaas tähendab bioloogias organismide parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Ökosüsteem arenev ja isereguleeruv looduslik süsteem, mille moodustavad aine ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonna tingimustega. 1) ANATOOMIA:uurib inimese siseehitust
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsimide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasust 14. AIDS- immuunsüsteemi puudulikkus, mida põhjustab HIV 15. Aminohape- hape, mis koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast 16. Antikeha- kaitsevalk, mis on neljast ahelast koosnev ja moodustunud
anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad.
4)Tedusliku hüpoteesi paikapidavus saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. 5)Katse planeerimisel jagatakse uurimisobjektid kahte rühma:eksperimentaal ja kontrollgrupp. 6)Loomade käitumist uurivat teadusharu nim etoloogiaks. 7)Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel rguatsioonil. 8)Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nim teaduslikuks probleemiks. MÕISTED 1)anatoomiauurib oranismi ehitust. 2)bioloogiateadus, elusolendite ehitusest, alitusest ja suhetest keskkonnaga. 3)biosfäärkõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 4)etolooogiateadusharu, mis uurib loomade käitumist. 5)füsioloogiateadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. 6)humoraalne regulatsioonreguleerib talitusi veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. 7)loodusseadus teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnätusi
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb
seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja
Anafaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas. Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Anatoomia - bioloogiateadus mis uurib organismide ehitust. Antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikumeid. antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis. Antigeen - mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb:
paljunemisotstarbeline. Tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. Tsütoloogia- (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tsütoplasma- raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma võrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku
Bakterirakus moodustub ebasobivate elutignimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. tsentrosoom- loomaraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises. tsütoloogia- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv memraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist
alla mahub ka sellist kirjandust, mida on liigitatud ka ulmekirjanduseks(teisejärguline), laiale lugejaskonnale. Tekkis nõue osadel, et realism peabki olema fotograafiline. See peab olema kirjutis, mis tehakse elust maha. Suurimad realistid ei kirjuta elust maha, Balzac loob suure panoraami. Kuigi tema inimlik komöödia koosneb lugudest. Miks hakkas B rääkima teadusest jne? Tuletame meelde, milline oli bioloogia ja teadus tol ajal? Siis oli see veel väga noor teadus. Bioloogiateadus seisnes liikide üleskirjutamises. Maailm oli muutunud väga avaraks, oli tekkinud palju loomaliike, mida Euroopas ei tuntud. Kirjanduslikus traditsioonid on tüübid. Tüüpilised olukorrad tüüpiliste inimestega. Iseloomutüüpide häda on selles, et aetakse segi mingid jooned, mis kuuluvad elukutse juurde. B lihtsalt järgib teatud euroopa kirjanduslikku traditsiooni. Balzac esindas niisugust realismi, mis seadis endale eeskujuks koguda kõik kokku ja kirjeldada läbi. Kirjaniku püüdlus
Tõsiasjaks aga jääb, et Leonardo ideid kohtame vähemalt kolme 16. saj. suure õpetlase -Niccolõ Tartaglia (1499-1557), Gerolamo Cardano (1501-1576) ja Battista Benedetti (1530- 1590) töödes. 16. sajand oli vilka vaimse tegevuse aastasada. Füüsikud ja matemaatikud kompisid rohkelt kommenteeritud tõlgete kaudu Ar-chimedese mõttetöö sügavusi. Itaalia matemaatikas valitses hiilgeaeg, uut jõudu kogus bioloogiateadus. Ent see oli ühtlasi ka võitluse aeg kiriku autoriteedi vastu, mis läks ajalukku restauratsiooni nime all. Koperniku õpetus pööras uutele radadele kogu teadusliku mõtte, muutus filosoofia ilme, Aristotelese esimese sitke vastase Bernardino Telesio (1509-1588) ja teaduse esimese ohvri Giordano Bruno (1548-- 1600) esilekerkimise sajand. Tulirelvade ilmumine oli dünaamika ette seadnud täiesti uued probleemid. Tartaglia alustas
annaabi.ee 
