emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Energeetiline pidevus organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Energiabilanss kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epigeneetika teadus, mis uurib DNA modifitseerimist, kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega. Erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Eugeenika Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eumelaniin melaniini must või pruun alatüüp Feomelaniin melaniini punane või kollane alatüüp Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused.
rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks. Embrüosiirdamine- embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. Embrüotehnoloogia- biotehnoloogiliste võtete süsteem, mis seisneb embrüote eraldamises või tekitamises ja siirdamises retsipientloomadele. Eribioloogia-bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Feromoon- lõhnained, mis toimivad suurte vahemaade tagant, kuid on ülimalt liigispetsiifilised. Fundamentaalteadus- teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Hübridoom- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid.
eraldamises või tekitamises in vitro (kehavälisel viljastamisel, kloonimisprotsessides) ja siirdamises retsi-pientloomadele. 14. epigeneetika - teadus, mis uurib DNA modifitseerimist (nt. metüülimist), kromatiini struktuuri ja RNA ning valkude töötluse vorme, mis kontrollivad geenide avaldumist rakkudes. 15. eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest 16. eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 17. feromoon putukate hormoonisarnased lõhnaained putukate meelitamiseks. 18. fundamentaalteadus (alusteadus) - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 19
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks.
eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 2. Bioonika bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 3. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. 4. Eribioloogia bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 5. Fundamentaalteadus (alusteadus) teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 6. Rakendusbioloogia teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja
rakkudes. Epigeneetiliste tegurite tõttu on hulkrakse organismi genotüübilt identsed rakud fenotüübilt erinevad, olenevalt nende asupaigast ja ajast. Epigeneetiline - raku selline geneetiline eriseisund, mis ei ole tingitud geenide (DNA) mutatsioonidest. Epigeneetilised muutused tulenevad geenide avaldumise regulatsioonist kromatiini struktuuri, DNA inaktiveerimise või mRNA translatsiooni tasemel. Epiteelkude - kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Eribioloogia - bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) - liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. Erituselundkond - elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Erosioon - mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm.
annaabi.ee 
