parv. Siegfried haarab relva ning jookseb järve äärde. Teine vaatus algab luikede ilmumisega metsajärve kaldale. Luikedeks osutuvas nõiutud tütarlapsed, kes öösiti inimesteks muutuvad. Võlur Robert noiab neid nõiduse vangis ning ainult tõeline armastus saab nad uuesti inimesteks muuta. Prints jõuab järve äärde ning märgates valget lindu tõmbab vibu vinna. Lind muutub ootamatult tütarlapseks, kes on luikede kuninganna Odette. Prints armub temasse. Odette näeb Siegfried´is tema võimalikku päästjat ning too vannub talle igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline
Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette
tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armast aja võib luiged taas inimesteks muuta. P r i n t s S i e g f r i e d j õ u a b j ä r v e ä ä r d e . Ta m ä r k a b v a l g e t l i n d u j a t õ m b a b v i b u v i n n a . O o t a m a t u l t m u u t u b lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette. Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. III vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja v a l i m a . K u i d p r i n t s i m õ t t e d o n i m e k a u n i O d e t t e ´ i j u u r e s
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama
äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda.
"Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele.
Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole. Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada. Ballile ilmus siis kurb ja ahastav valge luik Odette ja sellega näis printsile, et tema unistusteriik muutus talle jäädavalt kättesaamatuks.
selle teose temaatikast lugenud, kuid ma sain suurepäraselt aru, mida on tahetud edasi anda. Vaheaja ajal lugesin ma läbi lühitutvustuse balletist ning siis oli mul veel parem seda vaadata, kuna teadsin täpselt mis hetke ja emotsiooni on tahetud muusikaga, kostüümiga, tantsuga edasi anda. „Luikede järve“ ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve äärde läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda.
Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. II vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu
• Isaias • Ida • Hosephine • Joaquin • Kyle • Kate • Laura • Larry • Marco • Mindy • Nana • Nicholas • Omar • Odette • Paukette • Peter • Rene • Rose • Sally • Sam • Teddy • Teresa • Vicky • Victor • Wilfred • Wanda Hagupit (Ruby) • 6. detsember kell 21:15
ja lihtsalt nautisin. Lugematul arvul kordi tundsin, kuidas judinad jooksevad mööda selga ning kananahk tekib ihule. Tegemist polnud aga ebaõnnega õhukonditsioonis, vaid ootamatult tugev lummus ,,Luikede järve" visuaalse ning veel enam musikaalse ilu vastu. Kealan McLaughlin, kes oli esimest korda prints Siegfriedi rollis, mängis oma osa väga meisterlikult välja, tema solo-tantsunumbrid olid kihvtid ja hästi teostatud. Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik. Oleksin võib olla rohkem soovinud mustale luigele isepärast võrgutamist ja müstilisust,
eri osad omavahel sidusaks, et pargist saaks ühtne tervik. Vabaduse park jaguneb neljaks osaks kunagine kiigemägi ehk Vabadussõja ausamba ümbrus, mis on rahvasuus viimasel ajal rohkem tuntud kui Ausambamägi (joonisel all paremal)5, II maailmasõjas nõukogude poolel sõdinute ausamba ümbrus (ülal vasakul), endine liuväli (all vasakul) ja nn. ,,pätipark" ülal paremal. 1 Vt ka lisa 1 - artiklid 2 Odette Kirss, Rakvere lood ja legendid. SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2004, lk 37 3 Odette Kirss, Jalutaja teejuht. Rakvere. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2008, lk 117, 119 4 www.rakvere.ee Mõtetes ja teoksil Vabaduse pargi rekonstrueerimine 02.03.2007 5 Vt lisa 2 fotod Vabaduse park Vabadussõja mälestussammas Sammas valmis 1925. aastal Amandus Adamsoni kavandi põhjal. Tegu on maakonna keskse mälestussambaga. Tsementbetoonist samba valmistas kohalik ehitusmeister
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter;
ning põimisin neid teksti. Uurisin ka Rakvere linna inimeste teadmisi Arvo Pärdist ning sain teada, et Arvo Pärti tunnevad väga paljud ning suurem osa inimestest on teadlikud ka tema elust Rakveres. Ka meedia kajastab tema tegemisi küllalt paljun ning korraldatakse Arvo Pärdi nimelisi festivale. Teda on premeeritud paljude autasudega. Töö koostamisel olid mulle abiks palju inimesed. Eelkõige tahaksin tänada enda juhendajat Kira Tormilindu ning Rakvere Muuseumit ja Odette Kirssi, kes aitasid mind seoses uurimistööga väga palju. Selle tööga sain teada, milline oli Arvo kooliajal ning milline on ta praegu ja seda kõike kui tavaline inimene mitte kui maailmakuulus helilooja. Selle tööga suurenes ka silmaring ning kindlasti võtan nendest teadmistes edasisesse ellu palju kaasa. 15 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. JAADLA, A. Virumaa Teataja: "Pisike poiss Jalgrattal
balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna Anna (Nixoni ,,Kolm musketäri"), solistipartiid Raveli ,,Boléros" ja Scholzi ,,Teises sümfoonias". Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012. Denis Klimuk Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 20032013 oli ta
Samal ajal Pariisis esietendub tuntud ballett ,,Coppelia". 1877. aastal esietendus Moskvas tänapäeval kõikidele teada ballett ,,Luikede järv". See kahjuks ei läinud rahvale peale ehk polnud menukas ja tehti 1895. aastal Peterburis uus lavastus. 1. ja 3. vaatuse koreograafiks on Marius Petipa ning 2. ja 4. vaatuse loojaks on Lev Ivanov. Muusika autoriks on Pjotr Tsaikovski. Etendus räägib prints Siegfriedist ja tema lubadusest armastada luike, kes on tegelikult printsess Odette. Lõpuks armastus võidab kurja nõia. Pjotr Tsaikovski muusikale etendub 1890. aastal M. Petipa poolt ballett ,,Uinuv kaunitar". Petipa kasutab samasugust mudelit nagu muudeski süzeelistes ballettides ehk siis seal on nii situatsioone, kus esitatakse lugu selgelt näitlemise ja pantomiimi abil kui ka olukordi, milles kasutatakse tantsu, et edasi anda tegelaste tundeid. Loo arengut katkestavad divertismendid, mis on tantsud tantsu enese pärast ja ei ole süzee osad. 1892
annaabi.ee 
