ballett
partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on
tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam.
Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris.
"Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja
bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele.
Prints Siegfried ja nõiutud printsess Odett head ja nõid Rothbart ning tema tütar Ottilie halvad
karakterid.
Koreograaf-lavastaja Tiit Härm loob oma "Luikede järve" versioonis uue dimensiooni:
luikede järv see on printsi kujutluste maailm, kuhu on kerge põgeneda reaalsest elust
otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi
kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja
mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus."