jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.)
jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.)
võitlemiseks vajalikke fuktsioone. 9 Viimane uurijate suund on emotsioonide kasutamine psühholoogilistes seisundites, mis edendavad positiivseid emotsioone, sealhulgas õnne ja vitaalsust. Tööd, mis on tehtud nii inimestevahelisi kui ka inimesesiseseid emotsiooni tasemeid uurides on arvesse võtnud suhet baasvajaduste rahuldamisest kuni emotsionaalse heaolu seisundini. Ühes uurimuses Sheldon jt (1996) uurisid igapäevaseid kõikumisi autonoomiast ja kompetentsusest saadud rahulolu kahe nädala vältel. Nad leidsid, et inimestevahelisel tasemel ennustasid autonoomia ja kompetentsus õnne ja vitaalsust, aga ka inimesesiseste emotsioonide puhul näitasid kõikumised nende kahe vajaduste täitmises, kõikumisi tulemustes ja rahulolu näitajates. Reis jt (2000) tõestas oma töös, et inimesesisesed
Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Maccoby (1980)imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavaltlapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Sigmund Freudlapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969)"söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Laps mängis koos emaga, jäeti laps võõraga üksi, ema tuli tagasi Ärev-vältiv Seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · · Ärev-resistentne seotus
elustiil Loov mina inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - sugu ei determineeri isiksust. Freud anatomy is destiny ei kehti pigem kultuuritaust. biolg kadedus. baasärevus Lapse põhivajadused (turvalisuse, bioloogilised ), laste vajaduste ignoreerimine -> baasärevuse kogemine Baaskurjus - lapse baasvajaduste eramine mis rikub lapse turvatunnet. Baasvaenulikkus - laps tunneb vanemate vastu aga maailma vastu üldiselt kui ta kogeb baaskurjust Humanistlik psühholoogia Heidegger Autentne eksisteerimine tunnistada enda surelikkust, mitte millekski muutumist aitab elada tähenduslikku elu, elu, mis võimaldab pidevat kasvu ja muutumist, saamist (becoming); kõikide tingimuste aktsepteerimine ja personaalsete valikute tegemine (st valikuvabaduse rakendamine).
kontrollivahend hirmutamise ja alandamise kaudu. 5 Emotsionaalne väärkohtlemine sisaldab tegevuse või tegevusetuse akte, mis on toime pandud indiviidide poolt (üksikult või kollektiivselt), kes oma karakteristikute (vanuse, staatuse ja teadmiste) poolest on lapsest erineval võimupositsioonil ning muudab lapse kaitsetuks. Emotsionaalne väärkohtlemine kahjustab või ohustab lapse emotsionaalset arengut ja ta baasvajaduste rahuldamist: psühholoogilist julgeolekut ja kindlustunnet tegutseda ümbritsevas keskkonnas, aktsepteerimist ja positiivset suhtumist, eale vastavat autonoomsuse vajadust, et uurida ja tundma õppida ümbrust ning luua sotsiaalseid suhteid. On ka eristatud psühholoogilist ja emotsionaalset väärkohtlemist. Emotsionaalne ehk tundeline vägivald tegevusakt, mis tekitab lapses emotsionaalse pingeseisundi, ohustades lapse eakohast emotsionaalset arengut
(mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele John Bowlby (1969): "söögilaua-armastuse" teooria vastu. Tema järgi on emotsionaalse seotuse aluseks turvalisusvajadus. Põhjendab seda sellega, et lapsel on kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti, laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist, eelistab ema häält ja lõhna, lisaks naeratamine. Põhjuseks hirm tundmatu ees, hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977)
Stress mõjutab kõrge kalorsusega toidu tarbimist XI LOENG Milleks on vaja vaimse tervise seisukohalt hormonaalse süsteemi toimimist tunda? Hormoonide toimemehhanismid; kõige põhilisemate soolise käitumisega seotud hormoonide (östrogeen, progesteroon, testosteroon, oksütotsiin) ülesanded ja tootmiskohad; vaja ka teada, mis mainitud hormoonide kõrge või madala tasemega kaasas käib; Seotuse kujunemine baasvajaduste rahuldamise teel, oksütotsiini ja prolaktiini rollid seotuse kujunemisel; sooidentiteedi ja seksuaalse orientatsiooni kujunemine; peamised bioloogilised tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad? XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud
Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!). Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe-Brown Põhiseisukohad: · Kultuuri peamine eesmärk on tagada ühiskonna kui terviku vajaduste rahuldamine. · Tähtis on sealjuures süsteemi säilimine esmased on sotsiaalse grupi vajadused. · Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit. · Välitööde olulisus · Strukturaal-funktsionalistidele on ette heidetud seda, et nad ei arvesta ajaloolisi aspekte, vaid fikseerivad hetkelise olukorra. Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest.
freudistlike ja adleriaanlike mudelitega. Vajaduste hierarhia näeb ülalt alla vaadates välja järgmine. Eneseaktualiseerimine Eneseaustus Sotsiaalne kuuluvus ja armastus Ohutustarve Füsioloogilised vajadused Maslow järgi asub inimene kõrgemaid tarbeid üldjuhul rahuldama alles pärast seda, kui alamad on rahuldatud, kuid rahuldatud tarbed lakkavad toimimast motivaatoritena. See, kelle füsioloogilised vajadused on jäägitult rahuldatud, on baasvajaduste rahuldamisest palju enam huvitatud oma kõrgematest tarvetest. Kellel on prestiizne eriala ja kindel töökoht, seda ei heiduta mõte töötuks jääda. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on Maslow järgi inimese, annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt, mille läbielamine tagab kõrge eneseaustuse, rõõmu ja rahulduse. Uurides mainitud ajaloo suurnehi mitmekügselt paljude dokumentide, intervjuude jm põhjal, tõi
o Sisemised ja välised tasud rahuldavad inimeste erinevaid vajadusi. Sisemised vajadused: edutunne, saavutusvajadus, isiklik areng Palk, preemia, edutamine, kabinet o Kui oluline on tema jaoks antud väärtus ja tasu, kui tasu ei kuulu hulka, mida ta väärtustab, tekib rahulolematus. o Edutamine toob kaasa staatuse muutus ja prestiizi suurenemise o Raha vahendab sõltumatust, turvalisust ja baasvajaduste rahuldamist jne. o Igasuguste tasude määramisel tuleb arvestada sellega, et see peaks olema piisavalt suur, et rahuldada baasvajadusi, selle määramisel lähtutakse õigluse ja võrdsuse põhimõtetest tasu liiki arvestaks individuaalseid vajadusi ja väärtusi. · VII loeng Konfliktid · Isiksusesisesed- intrapersonaalsed konfliktid · Isikutevahelised konfliktid interpersonaalsed konfliktid · Gruppidevahelised konfliktid
suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise). ( Priimägi 1989:24) 9 Reklaam manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega, mitte ei loo uusi vajadusi. Küll aga võib ta luua uusi ostusoove. See, miks reklaam ei ole suuteline looma uusi vajadusi, seletub õige lihtsalt. Inimestel on juba olemas teatud baasvajaduste komplekt, mida kaubanduspoliitikaga muuta ei ole võimalik, küll aga on võimalikära kasutada. Vajadusteks nimetame inimese psüühika ja käitumise liikumapanevaid jõude, mis panevad ta midagi tegema, panevad käituma mingis kindlas suunas ja seda eesmärgiga vähendada vajaduse tunnetamise tugevust, leevendada vajaduse rahuldamatusest tekkinud pinget. Abraham Maslow on välja pakkunud laialdast tunnustust leidnud vajaduste hierarhia: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Ohutusvajadused
(vrd Marx) Sellest ka tema soo teatri keelamiseks. Rousseau kaitseb kodanluse omandit, kainust, luksuse vastasust. Seega töölisklassi tarbimine näis justkui aristokraatide luksus - joomine, mängimine, hobused jne, mis on mõlema nii kõrg kui alamklassi lõbud. Rousseau vastandub seeda Hume'i ja Smithi liberalismile ning näeb ühiskonna ja rahuldamatute vajaduste vahelist seost. Rousseau soovib seega elu, mis on kõrgklassi luksuse ja baasvajaduste vahel, ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. 11. Milles seisneb Cliffordi (1988) ,,kunst-kultuur süsteem" ja mida see ütleb autentsuse kohta? Sellised mõisted, mis seostuvad kõrgkultuuriga nagu kunstipärasus, autentsus, singulaarsus (mäletate Appadurai-d?) on seotud kunst-kultuur süsteemiga (Clifford 1988). On leitud, et kunsti ajalugu ja popkultuuri areng on tarbekaupade tootmist ja tarbimist kõvasti mõjutanud. Eriti Kultuuritööstus (Adorno
· Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator) · Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt lapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Seotus · Sigmund Freud lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969) "söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby seotusteooria · Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti · Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist · Ema hääle ja lõhna eelistamine · Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) · Põhjuseks hirm tundmatu ees
elukuuks õpib imiteerimise kaudu õpib ära teda pidevalt ümbritseva keele häälikud, 8.elukuuni võimeline õppima ära ükskõik mis keelte ükskõik kui erinevaid häälikuid, pärast see võime kaob naeratust peeti algselt puhituste tagajärjeks, nüüd leitud, et algselt seesmine ja 3.kuust sotsiaalse eesmärgiga 8.-9. elukuu - mälu lähedaste inimeste kohta, võõristamine teiste suhtes Freud - seotust emaga põhjustab lapse baasvajaduste rahuldamine Bowlby - seotust emaga põhjustab ema pakutav turvatunne Ainsworthi seotuse süsteem: laps võib olla seotud turvaliselt, vältivalt, residentselt või desorganiseeritult, seotus sõltub suuresti kultuurist ◦ teadmine seotuse olulisusest andnud vanematele õiguse jääda haige lapsega koos haiglasse Väikelapse areng (2-a - 7-a) 20 piimahammast, täiskasvanutega sama toit titerasva kadumine, pea osakaalu vähenemine > osavamad liigutused
positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma pensioni, töökoha säilimise ja töö turvalisuse vastu (Adair 2006: 30). Maslowi teooria kohaselt ei toimi rahuldatud tarve enam käitumise motivaatorina. Tugevad vajadused, mida peetakse rahuldatuiks, on tihti vaid sedavõrd rahuldatud, kui mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209). A
ERICH FROMM (1900-1980): Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine. Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I EKSISTENTSIAALSUS: Vabadus-eraldatus ja isoleeritus. Inimeseks olemine – üksildus. Individuaalsus. Inimese loomus on olla üksi ja üksildane. Tuleb vaadelda üksildust. Inimesed kardavad surma. Üksilduse probleemi lahendus: põgenemine sõltuvusse, baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine (riik tekib selleks et põgeneda üksilduse eest. Kuna ühiskonnaga saab üksildusest lahti). Põgenemise viisid: a) Autoriteedi kultus (authoritarianims) – masohhistlik, sadistlik vorm. Mina ja välise jõu sümbioos. Hakatakse ülistama oma juhte. b) Destruktiivsus (destructiveness) – välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos.
Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S. Freudi meelest, et ema rahuldab lapse esmaseid bioloogilisi vajadusi (baasvajaduste rahuldamine). John Bowlby ei olnud Freudi ,,söögilaua-armastuse" teooriaga rahul ja ütles, et emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisuse vajadus, et ema süles tunneme end turvaliselt, hoitud ja hästi. Seega, kas vajadus ema järele tuleneb baasvajadustest? Imikud ilmutavad huvi ka nende inimeste vastu, kes ei ole neid kunagi toitnud ega nende teiste vajaduste eest hoolt kandnud. Sotsiaalne rahulolu kui tasu iseeneses. Harlow tegi katse ahvidega, et tõestada
Parendada ja küllastada objekte, mis on meie vajaduste peamised eesmärgid annab võimaluse tõusta kõiksugu kunstidel." Amour-propre on see, mis ühiskonda edasi ajab, mitte orjus nagu Rousseau jaoks. Hume'i ja Smithi jaoks on iha ilu ja naudingu järele see, mis toidab kultuuri. Teiste inimeste arvamusega arvestamine ehk staatuse näitamine oma välimuse või asjadega on Rousseau jaoks vangla. Rousseau soovib seega elu, mis on kõrgklassi luksuse ja baasvajaduste vahel, ehk keskklassi mugavuse esimene eestkõneleja. ,,Metsik mees elab endas, sotsiaalne mees elab endast väljas, ta oskab elada vaid teiste avamustes, oskab rääkida vaid nende hinnangust, mis juhivad tema enda olemist" (1755) Î Ära mõtle nii palju, mida teised sust mõtlevad, sest enamus ajast nad mõtlevad, mis küll sa neist mõtled (Sauter) Tocqueville: vajadus ja poliitiline vabadus Tarbija ühendab endas ,,tahtmise" ja ,,vabaduse" - civil (kodanlik, kodanike -
annaabi.ee 
