Üldajaloo kursus, 10. klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B
• teaduslikkus oma kehast! • vanemate suhtumise olulisus! 3. koolieelik • pikkus : +5-8 cm aastas 6.aaastane 116 cm pikk • kaal : +1.8-2.7 kg aastas 6. aastane umb 21-22 kg raske • lihastiku ja luustiku areng – tugevus ja jõud ( süda ja kopsumaht) • tasakaal ja koordinatsioon' • peenmotoorika !! • hammaste vahetuse algus • harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • fundamentaalsed baasoskused - küpsemine • spetsiifilised erioskused - harjutamine ( rattaga sõitmine, ujumine) • füüsiline välimus ja osavus – sotsiaalsed suhted 4. kainik • latentsusperiood - suhteliselt aeglasema ja vähemmärgatava füüsilise arengu periood • oluline enesekontseptsiooni aspekt • võdlemine teistega • variatiivsuse tõus (lapsed on erinevad füüsilise arengu mõttes) • sõltuvus elustiilist suureneb
end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi, korrigeerida oma tegevust. Õpioskuste liigitus Alusõpioskused (baasoskused) Tunnetuslikud õpioskused Organisatsioonilised õpioskused Sotsiaalsed õpioskused Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte
Koostöö internetis Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebikoostöö ja pilveteenuste põhimõisted ~ Kasutajakontode loomine veebipõhiseks koostööks ~ Pilve ja veebipõhiste vahendite kasutamine kasutamine koostöö eesmärgil Veebipõhiste kalendrite kasutamine ~ Koostöö ja suhtlus läbi sotsiaalvõrgustike, blogide ja wikide + Veebipõhiste koosolekute planeerimine ja läbiviimine, e- õppekeskkondade kasutamin - Mobiilitarkvara baasoskused - e-post, rakendused ja sünkroniseerimine + IT turvalisus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: mõistab tähtsamaid info turvamise, andmete füüsilise turvalisuse ja andmete füüsilise turvalisuse, privaatsuse ja identiteedi vargusega seotud põhimõisteid + suudab kaitsta arvutit, seadet või võrku õelvara ja loata juurdepääsu eest + tunneb võrkude tüüpe, ühenduste tüüpe ja võrguspetsiifilisi probleeme, sealhulgas tulemüüre ~
küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste esitamine, juhtnööride jälgimine, pingutamine raskuste puhul, vestlusesse sekkumine) 18 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Toimetulek tunnetega - (oma tunnetest arusaamine, tunnetega toimetulek, abi otsimine, teiste tunnetest arusaamine,
Seega mõistetakse õpioskuste all konkreetse eesmärgiga oskusi, mida õppija peab omandama selleks, et edukalt õppida. (Kadajas, 2005, 8 - 11) Õppimisel kasutab õppija omale omast õpistrateegiat. Õpioskuste ja õpistrateegiate klassifikaatoreid ja määratlusi on palju ja sageli on kasutatud neid mõisteid sünonüümidena. Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmärkidega. Siia kuuluvad baasoskused (lugemine, kirjutamine, vaatlemine jne), tunnetuslikud, organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8
3 suhtlemisel mängida omaette. Suhtleb vastasugupoolega; teistega vahel harva. ülekohtule reageerimine. Prosotsiaalsed oskused Sotsiaalse käitumise baasoskused Oskab paluda, tänada ja Oskab küsida luba asjade Meie rühmas on kombeks Kuulamisoskus; tervitada, siiski enamasti kasutamiseks. hommikuti tervitada ja vestlemise oskus; meeldetuletamise peale. Areng võimaldab söögiajal tänada. Sellega kehtestav käitumine; arusaamatusi lahendada saavad hakkama enamus
2. ÕPIVALMIDUSE OLEMUS Sotsiaalministri 27. Märtsi 2001. A. määrus nr. 36 “Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele” ütleb, et õpivalmidus on õpilase hoiakuline ja tunnetuslik valmisolek õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid
Liitpuue ei ole haigus. Igat liitpuudega last on võimalik arendada nii spetsiaalse koolituse, arendava tegvuse kui ka abivahendite abil (liikumispuude korral). Liitpuudega lapsed on täpselt samasugused lapsed kui tavalised lapsed: omaette isiksused koos oma iseloomu ja nõrkustega, soovide ja rõõmudega. Liitpuudega laps lasteaias ja koolis Liitpuudega lapsed on väga erinevate võimetega. On nii tavakoolis edukalt hakkama saavaid lapsi, kui ka neid, kellel vaid baasoskused eluks. Enamus liitpuudega lapsi on võimelised oma individuaalsel tasemel õppima. Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele
mõjutab. Läbirääkija roll on juhile väga tähtis, sest ainult temal on täielikud volitused teha oma võimupiiride ulatuses vajalikke otsuseid. Tippjuhid täidavad esindaja rolli rohkem kui esmatasandi juhid. Sidepidaja rollis tegutsevad samuti tipp- ja kesktasandi juhid. Informatsiooni kogumise ja levitamisega tegelevad kõik juhid vastavalt oma juhtimistasemele. Kuigi ajakulu on rollidele erinev, täidavad neid rolle kõik juhid. 7 Juhi baasoskused Juhtidele on edukaks tööks vajalik teatud kompetentsus, oskused, mis varieeruvad sõltuvalt organisatsiooni tegevusalast ja juhtimistasemest. Baasoskuste valdkondi on kolm: tehnilised, sotsiaalsed ja kontseptuaalsed. Tehniline kompetentsus on oskus kasutada teatud alal seadmeid, protsesse või tehnoloogiaid. Tehnilised oskused võimaldavad teatud tehnilise valdkonna teabest aru saada ja seda kasutada.
valmistata ette piisaval arvul sobiliku kvalifikatsiooniga oskustöötajaid. 11. Üleminek massilisele kõrgharidusele on kaasa toonud nõudlikkuse vähenemise. Kõrgharidusega Eesti noorte probleemilahendusoskused on madalamad, võrreldes teiste riikidega. Üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus on madal. 12. Vene õppekeelega põhikoolid ei kindlusta kõigile head eesti keele oskust ning õppijate baasoskused on põhikooli lõpuks nõrgemad kui eesti õppekeelega koolides. 13. Õppijate ligipääs digitaristule ja digitaalne õppevara on puudulik ja ebaühtlane. 14. Eesti tööealisest elanikkonnast pea kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud IKT oskused on ebapiisavad. 15. Ühiskonnas mõistetakse hariduse ja koolide kvaliteeti liiga riigieksamite tulemuste kesksena. 16. Tõenduspõhine otsustamine ning hariduspoliitikate toimimise hindamine ei ole muutunud
ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud). Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks ei ole ka väheviljakad maad. Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid välisriikide Oksjonikeskustega, kust on võimalik taotleda ka ettemaksu loomade lõplikuks üleskasvatamiseks. Vajalikud baasoskused ja -teadmised: Karusloomakasvatajad vajavad loomapidamisega seotud algteadmisi ja oskusi, samuti teavet karusloomade erisuste kohta. Tootmiskulud: Karusloomakasvatuse rajamisega seotud investeeringumahud on suured, kuid juba sissetöötatud farmis on võimalik kulutusi reguleerida. Kasum: Pärast kasvanduse valmisehitamist ja töödega alustamist võib soodsa turuseisu korral kasumit saama hakata juba alates kolmandast aastast. Kasum on küllalt suur 200-300 %.
Initsiatiiv 9% Koostöö 6% Info hankimine 6% Suhtlemistundlikkus 6% Direktiivsus 5% Äriline oreintatsioon 4% Analüütiline mõtlemine 4% Organisatsiooniteadlikkus 4% Eneseusk 3% Juhtimisoskused on tihedalt seotud juhi baasoskustega, mis omavahel koostoimes kujundavadki juhi kompetentsuse. Juhi baasoskused on juhtimis tehnika valdamine, võime mõista inimesi ning ettevõtte kui terviku funktsioneerimise mõistmist. Uuringus kontrolliti ka üldlevinud arvamust, et edukas juht peab olema teistest targem ning kõrge võimekusega. Tulemused ei kinnitanud arvamust, et edu saavutamiseks on kõrge võimekus vältimatuks eelduseks. Küll aga leidis kinnistust arvamus, et edukate juhtide võimekuse tase on keskmisest oluliselt kõrgem.
Seega on intelligentsus vaimsete võimete kogum, mille kõrge tase tagab vaimse tegevuse kerguse ja produktiivsuse. 5.2. Oskused Oskused on töövõtja isiksuse tähtsaim aspekt, sest tööandja enda edukus jääb neist sõltuma. Oskused võib jagada kolmeks funktsionaalsed oskused, eneseohjamise oskused ja tehnilised oskused. Eneseohjamise oskused on inimlikud omadused või iseloomujooned. Funktsionaalsed oskused on paljudel tegevusaladel vajalikud üldhariduslikud baasoskused. Tehnilised oskused on seotud konkreetse tööga ning on piiratud kasutusvõimalustega.13 13 Saksakulm, T. Kuidas otsida tööd. OÜ Ellervo 1998. lk 13 Tänapäeval töötegemiseks vajalikud oskused: · Suutlikkus vastu võtta otsuseid ja kanda vastutust. · Loov lähenemine oma tööülesannete täitmisele. · Valmisolek seada endale ise tööalaseid eesmärke ja neid ellu viia.
4. kuuletumine: reeglite järgimine, töövahendite ja mänguasjade koristamine, ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne 5. kehtestamisoskused: initsiatiivi ülesnäitamine suhtlemisel, komplimentide tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine, enesekindlus, sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2. kooliga seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste puhul pingutamine, vestlusesse sekkumine 3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte verbaalse kommunikatsiooni mõistmine, kaaslaste tegevusse lülitumine, oma järjekorra ootamine, enda
koolieelses eas Lugemine on kompleksne ja väga keerukas nähtus. Lugemisse on kaasuatud Bioloogiline, kognitiiv-käitumuslik ning sotsiaalne ja keskkonnast tulenev tasand. Lugemisoskuse kohta ühest mudelit esitada on peaaegu võimatu. Lugemisoskus koosneb paljudest alamoskustest, mis omakorda kujunevad lugemiseelduste baasil. Lugemiseks vajalikud eeldused ja vastavad oskused võib jagada kognitiivsete võimete järgi: · Keelelised · Sensoorsed · Lugemise baasoskused, mida võiks nimetada ka eeldusoskusteks (nt foneemi ja grafeemi vastavus jmt) · Motoorsed ja toimingulised oskused Lisaks saab vaadelda ka arengu laiemaid aspekte nagu õpetamine ja perekondlik taust. (Lukanenok, 2008, 15) Lugemiseks vajalikud eeldusoskused kujunevad eakohase arenguga lastel välja tavaliselt koolieelses eas. Kõrvalekaldeid eakohasest arengust on oluline märgata nende ilmnemisel varase sekkumise ja hilisemate sügavamate mahajäämuste ära hoidmiseks ning
Kirjutusmasinate massilise tootmise algus. Sõrmistiku ühtlustamine 1898.aastal Toronto konverentsil. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjutusmasinate liigitus: mehaanilised, elektrilised, elektroonilised. Klaviatuurid. Sõrmiste paigutus QWERTY-süsteemis ja Dvoraki süsteemis. Kümnesõrme pimesüsteem 4.1 Masinkirja eesmärgid Masinkirja õppimise eesmärk on: 1. Omandada 10-sõrme pimesüsteem; 2. luua baasoskused edasiseks õppeks; 3. saavutada tööde vormistamisel aja märkimisväärne kokkuhoid; 4. arendada täpsust, korrektsust ja keskendumisvõimet. Masinkirja õppimise kasu: 1. Kokkuhoitud aega saad kasutada muuks otstarbeks. 2. Kuna sõrmed liiguvad sama kiirelt kui mõtted, siis jõuad head ideed üles kirjutada enne, kui need ununeda jõuavad. 3. Igapäevane töö arvutiga on sujuvam, pingevabam ning tootlikum, kuna seda ei
(koopia neid asju ei võimalda) · Kasuta märkmete tegemiseks/haldamiseks vabavara: · Evernote http://evernote.com/ või Zoho Notebook https://notebook.zoho.com/ YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 15 5 16.10.2016 Baasoskused akadeemiliste tekstide kasutamisel REFEREERIMINE, TSITEERIMINE JA PLAGIAAT YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 16 Refereerimine & tsiteerimine · Refereerimine mõtte edasiandmine oma sõnadega (Cottrell, 2011) Viita nii Lause on põhjalikult ümber kujundatud, säilitades refereeritava autori sõnumi adekvaatselt + viide "Oma sõnadega" ei ole see, kui vaid sõnade
MURDEIGA – Kiired ja põhjalikud füüsilised muutused – Suguküpsus Imik – kaal, pikkus, rinnaümbermõõt, aju füüsiline kasv. Maimik – kaal, pikkus, hambad, kõndimisoskus, teadlikkus oma kehast, vanemate suhtumise olulisus. Koolieelik – lihastiku ja luustiku areng (tugevus ja jõud), tasakaal ja koordinatsioon, peenmotoorika, hammaste vahetumise algus. • Harjutamise ja praktiseerimisvõimaluste olulisus • Fundamentaalsed baasoskused => küpsemine • Spetsiifilised erioskused => harjutamine • Füüsiline välimus ja osavus => sotsiaalsed suhted. Kainik – Latentsusperiood................, • Oluline enesekontseptsiooni aspekt • Võrdlemine teistega • Variatiivsuse tõus • Sõltuvus elustiilist suureneb • Ülekaalulisuse probleem. Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga
enda kohta positiivse väljatoomine; enesekindlus; sõbrunemine; ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine); enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta sotsiaalsete oskuste õppekava koostamisel lasteaias. PROSOTSIAALSED OSKUSED 1.Sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus; vestlemise oskus; kehtestav käitumine; tänamine; enese tunnustamine; abi küsimine; teene palumine; segavate mõjutuste ignoreerimine. 2. Kooliga (lasteaiaga ) seotud oskused: küsimuste esitamine juhtnööride, instruktsioonide järgimine; raskuste puhul pingutamine; vestlusesse sekkumine. 3. Sõprussuhete loomise oskused: tervitamine; mitteverbaalse kommunikatsiooni mõistmine;
etapile jõuavad lapsed ligikaudu kahe aasta vanuses. Selle etapi tunnuseks on sõnavormide kasutuselevõtt. Sõnalõpud ja teised gramatilised morfeemid omandatakse varem kui astmevahelduslik tüvemuutus. Lapsnagu otsiks grammatiliste vormide piire ja katsetaks nende kasutamist: omandatakse mingi grammatilise kategooria variant ja kasutatakse ainukese võiamlusena( mängin-> mängida, loeda, jooda), omandatakse paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid. Kasutattakse baaslauseid, laiendatud lihtalauseid, ilmuvad esimesed liit- ja koondlaused. Areneb aktiivselt sõnavara. Järgmisel paaril aastal omandatakse uued liitlausete tõõbid ja harvem kasutusel olevad sõnavormid, aktiivselt areneb
Oskus õppida: eeldused ja komponendid Õpimotivatsioon - huvid, hoiakud, soovid Sisemine tuleb õppija isiklikust huvist ja rahulolust Välimine väljastpoolt saame kinnitust, näiteks ema kiidab Õpioskused ja strateegiad Metakognitsioon Õpiharjumused Enesehinnang Õpistiil Õpioskused Õpioskuste (study skills) all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Baasoskused kuulamine, rääkimine, lugemine, arvutamine tunnetuslikud oskused organisatsioonilised oskused sotsiaalsed oskused Õppimisoskuste põhiliigid: C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust
Müügiga puutume oma töös kokku igapäevaselt, aga ka eraelus. Me kõik müüme midagi: tööjõudu, tooteid, teenuseid, ideid, oskusi, kultuuri, heaolu. Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust. Suhtluse müüjapoolne eesmärk on toote esitlemine ja mahamüümine. Olenemata sellest, kui kaua keegi meist on müüki teinud, leidub alati ruumi arenguks ning võimalusi enda täiendamiseks. Kõige tähtsam on omandada baasoskused, millega 90% müükidest ka ära tehakse. Ülejäänud 10% alla kuulub improvisatsioon ja isikupära. Müügi puhul on ka tähtis katsetada erinevaid variante, otsi pidevalt väikeseid asju, mis aitavad sul oma tööd paremini teha. ,,Üks asi on teadmine, teine asi on tegemine." Ainult teadmisest pole eriti kasu, kui neid ei rakendata. Seda, kas ja kui palju me ka reaalselt enda võimeid rakendame, sõltub meie suhtumisest. Öeldakse, et müügitöös määrab inimese edukuse 80%
Selle etapi põhiliseks tunnuseks on sõnavormide kasutusele võtmine. Lõpud lisatakse analoogia alusel. Eelduseks on vastavate suhete mõistmine keskkonnas ning morfeemide ebateadlik eristamine. Grammatiliste kategooriate omandamise järjekord sõltub kahest asjaolust. Esmatähtis on vastava suhte mõistmine (objekt, koht, aeg jne.), teiseks suhet väljendava konstruktsiooni keerukus. Grammatilised baasoskused omandab tavaarenguga laps kolmandal eluaastal. Kolmeaastane laps valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, samuti tegevusnimesid. Kõik see omandatakse süntaksi kaudu: kasutatakse baaslauseid ja laiendatud lihtlauseid (tegusõnal 2-3 laiendit), ilmuvad esimesed koond- ja liitlaused. Samal ajal areneb aktiivselt sõnavara (3 aasta vanuses on täheldatud üldse kõige
annaabi.ee 
