raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega Ekspansiivne rahapoliitika- toetab majandus kasvu diskontomäära alandamisega, avaturu ostudega ja kohustusliku reservinõude alandamisega. Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vaheline seos.
ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. · Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane (otsuseid teeb kekspank). Rahapoliitika vahendid · Dikontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitalihind · Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika
kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Lafferi kõverjoon Majandusteadlane Arthur Lafferi teooria, et maksude suurenemise kasv ei ole proportsionaalne eelarve tulude kasvuga Philipsi kõverjoon Väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Avaturu operatsioonid Avaturu operatsioonid seisnevad keskpanga poolt varade ostsmises (nt langusperioodil) või müümises (nt inflatsiooni kasvades) avatud turgudel. Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Näide: Nafta Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka
kogutulu või töötus. Rahapoliitika mõjutab majandus rahapakkmise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööhõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimisesk jaüldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane. Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb,
Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika vahendeid: diskontomäär, kohustisliku reserve nõue, avaturu operatsioonid. Kitsendav rahapoliitika. Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reserve nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika. Vahendid: avaturu ostud, diskontomäära alandamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, reaalne SKP suureneb.
valitsuse laenude organiseerimine On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta (õpik ül.13, lk 114) Tarbimiskulutused C=100+0,6(Y-T); Sääst S=Y-T-C; Kogutulu Y=C+I+G; Investeerimiskulutused I=9; Avaliku sektori kulutused G=16; Maksud T=15 Leia: Tasakaalutulu Tarbimiskulutused Sääst Raha hoidmise alternatiivkulu: on kaotatud intressitulu Kitsendava rahapoliitika vahendid on: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservisuhte tõstmine Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus- ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. Õige Kuidas jaguneb elanikkond 16'ndast eluaastast pensionieani? · Tööjõud: 1. Hõivatud, 2. Töötud o Töö kaotanud inimesed o Töölt vabatahtlikult lahkunud
kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus.
kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses. M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus.
näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26. Raha on valuuta, mida kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel. 27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32
Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. 52. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Diskontomäär e pangamäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kohustuslik reservinõue on keskpanga poolt kommertspankadele kehtestatud nõue, mis sätestab miinimumi, kui suure osa hoiuste kogusummast peavad kommertspangad reservi jätma. Avaturu operatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Sarnaselt fiskaalpoliitikale võib ka monetaarpoliitika olla kas
kui 2% võrra - Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja toimimist eurosüsteemiga SKT maht ei ole määratud Maastrichti kriteeriumiga Avaturuoperatsioonide teostamine tähendab, et avaturuoperatsioonide kaudu juhitakse mitmeid intressimäärasid ja likviidust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturu operatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta. Riiklikud keskpangad annavad krediidiasutustele kindlaks määratud ajahetkel kokkulepidud
Keskpanga funktsioonid: · kommertspankade depotsiitide hoidmine; · omavaluuta pakkumine majandusele; · kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine RAHAPOLIITIKA VAHENDID Rahapoliitika kolm põhilist vahendit on: 1. diskontomäär- ehk pangamäär, on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest; 2. kohustuslik reservinõue; 3. avaturu operatsioonid- tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatu turgudel. Rahapoliitika vahendid Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Avaturu müügid Avaturu ostud Diskontomäära tõstmine Diskontomäära alandamine Kohustusliku reservnõude suurendamine Kohustusliku reservnõude alandamine
...............................................eemaletõukav 324. Offshore .........................................................riiklikule järelvalvele mittekuuluv 325. Oligopoly .......................................................oligopol 326. Ongoing usage ................................................ käimasolev kasutus 327. Opening bid ...................................................avapakkumine 328. Open-market operations ................................avaturu operatsioonid 329. Opportunity cost ............................................alternatiivkulu 330. Opportunity wage ..........................................alternatiivne palk 331. Optimal currency area ...................................optimaalne vahetuskursi piirkond 332. Ordinal utility ................................................ordinaalne kasulikkus 333. Output - .............................................................toodang 334
Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele: Rahapoliitika
M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid Püsivõimalused Kohustusliku reservimäära kehtestamine 96. Mis juhtub tarbimisega kui keskpank vähendab baasintressimäära? madalad intressimäärad kergitavad varade ja tagatiste hindu, mis koos usuga nende varade
Ettevaatusmotiiv hoian raha igaks juhuks 20.Raha loomine pankade poolt. Riik on kehtestanud reservmäära, mis ulatuses peab igalt kommertspangas hoiustatavalt summalt raha keskpangas olema 2-7% Panen panka 1000.- 15% e. 150.- läheb keskpanka 850.- laenab välja, millest jälle 15% läheb keskpanka ülejäänu laenatakse jälle välja. Algsumma x 1/0,15= 1000x1/0,15=6667 rahakordisti e muliplikaator 21.Rahapoliitika vahendid Avaturu operatsioonid- keskpank ostab/müüb riigi võlakirju kommertspankadelt/- pankadele. Võlakirjad on üks kasulikemaid rahapaigutusviise. Diskontomäär intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Diskontomäära tõstmine vähendab kommertspankade laenu võtmist ja suurendamine suurendab laenu võtmist. Kohustuslik e seaduslik reservinõue see osa pankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas.
raha ebaolulisust ehk irrelevantsust reaalsete muutujate suhtes aga raha neutraalsuseks. 23. Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt = kõik eelpoolnimetatud on õiged 24. Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist 25. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 26. Rahapakkumine suureneb, kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 27. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 28. Fisheri võrrandi kohaselt on nominaalne intressimäär reaalse intressimäära ning inflatsioonimäära summa 29. Vastavalt Fisheri efektile põhjustab kõrgem inflatsioon nominaalse intressimäära suurenemise 30. Kui inflatsioon langeb 6-lt protsendilt 4-le protsendile, ceteris paribus, siis vastavalt Fisheri efektile
reservide rahapoliitilist põhiülesannet, pole tänapäeva praktikas kuigi levinud: see meetod on liiga kohmakas ja suhteliselt vähe tõhus Keskpanga rahapoliitika eesmärgid ja instrumendid, mida keskpank saab kasutada. 17 Rasvases kirjas toodu puudutab Eesti Panka. PIKAAJALINE EESMÄRK VAHE-EESMÄRK RAHAPOLIITIKA INSTRUMENDID 1. RAHA VÄÄRTUSE 1. RAHAMASSI JUHTIMINE 1. AVATURU OPERATSIOONID KINDLUSTAM. EHK · VALUUTATURUL INFLATSIOONI 2.VALUUTAKURSI · VÕLAKIRJATURUL OHJELDAMINE JUHTIMINE 2. PÜSIVÕIMALUSED 2.MAJANDUSKASVU · LARENU JA HOIUSE TOETAMINE PÜSIVÕIMALUS
See on kehtestatud selleks, et pangal on võimalus igal hetkel hoiustajale sularaha välja maksta ja et ta seda kõike välja ei laenaks (erinevates riikides on see erinev, N.: Eestis 10%, Suurbritannias 0.45%, Hollandis puudub üldse). Kui keskpank alandab reservimäära, tekivad pankadel lisareservid, mida välja laenata ja rahapakkumine suureneb (seda tehakse langusperioodil). Reservimäära tõstmisel tõmbab ta rahapakkumist kokku (seda teeb ta inflatsiooniperioodil). 3. avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Langusperioodil ta ostab valitsuse võlakirju avatud turgudelt, see suurendab rahapakkumist. Inflatsiooniperioodil ta müüb valitsuse võlakirju, et vähendada rahapakkumist ja seeläbi kogukulutusi. 2. KOMMERTSPANK s.o. eraisikute ja ettevõtete pank, kes võtavad avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja annavad laene ning tema majanduslikuks eesmärgiks on kasum. Panga
on 4 protsenti, siis raha hoidmise (alternatiiv)kulu on: 7 protsenti Harjutus 1. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 2. Bartervahetus nõuab: vajaduste kahepoolset kokkulangemist 3. Dekreetraha: on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 4. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 5. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud: säästuhoiused 6. Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 7. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: M I B 8. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 9. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha
84. Kui kohustuslik reservimäär rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, on panga nõudehoiuste DD suurus: 750 < DD < 1500 miljonit krooni 85. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 86.Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist 87. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 88. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 89. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 90.Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 91. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: (1 I rr) 100 92.Tegelik ehk laiendatud rahamultiplikaator m a võrdub: M I B 93. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 94
annaabi.ee 
