Ühel juhul sekkub armee poliitikasse sihiga lõpetada poliitiline kriis, teisel juhul kutsuvad tsiviilvalitsejad sõjaväelasi kaitsma põhiseaduslikku valitsust või muutma reziimi. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne kui totalitaarses reziimis.Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud printsiipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks. Autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes.
Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst · Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat riigikorda. · Neid, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist. Sport · Diktaatorid mõistsid spordivõitude tähtsust. · Eriti see ilmnes 1936. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Berliinis. · Hitler lootis, et saksa sportlaste võidud tõestavad aaria rassi
Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis. Sellele jäi veidi alla Prantsusmaa, kus oli samuti kehtinud pikka aega demokraatlik kord, kuid teda ohustas siseriiklik diktatuur. Tänapäeval pooldatakse demokraatiat rohkem ning see kehtib ka enamustes Euroopa riikides.
sest selle abil püüavad valitsejad oma tegevust õigustada. Fasistlikku Itaaliat ei saa nimetada tõeliselt totalitaarseks riigiks, sest monarhia ja roomakatoliku kiriku mõju tõkestas sealse liikumise puhta totalitarismi poole. Ka autoritaarses reziimis võib olla ainupartei, kuid see ei ole nii monoliitne. Enamik autoritaarseid reziime püüab end õigustada, toetudes teatud print siipidele või siis peetakse kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Autoritaarsetes riikides on terror kõige suurem võimu ülevõtmise ajal, totalitaarsetes riikides suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides
Prantsusmaal kehtis alates 1870-ndast aastast vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii oli see Venemaal kui Saksamaal. Kõigis riikides oli ainuvalitsejaks üks partei, kelle eesotsas oli ainujuht diktaator, kes kontrollis kõiki eluvaldkondi ning otsustas kõiki küsimusi. Kõigis neis riikides oli juhikultus levinud. Valitsevale
omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud kahjust tulenevat ühiskonna rahulolematust ravida uue valitsuse valimistega ilma et asenduks valitsussüsteem kui selline. Siis autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides, kus reziim on tihtipeale võimule tulnud kriiside tõttu või tulemusena, olles saavutanud oma eesmärgid (majanduskriisist ülesaamine, korra taastamine jne), ei suuda ta enam oma edaspidist võimule jäämist piisavalt legitiimselt põhjendada ja seega uute kriiside vms korral toimub uus valitsuskorra vahetumine, kus ei pruugi vahetuda ainult valitsev ladvik vaid kogu süsteem.
5. Assambleevalitsus:eri rühmade kompromiss. RIIGIPEA Otseselt või kaudselt valitud riigipea: Isikuline:president, riigivanem,kuningas Kollektiivne:presidentuur Piiratud ajaks või eluaegselt Suurem või väiksem võim Pärilik riigipea: Piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh) Piiratud, põhiseaduslik valitseja Poolpärilik riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. KOHTUVÕIM Ülesanded: Lahendab vaidlusi mängureeglite üle Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism .
Demokraatlikud riigid lähtuvad juurdepääsupiirangute seadmisel rohkem üksikisiku huvidest. Kategooriaid on raske võrrelda, kuid autorid on laias laastus jaganud need neljaks kategooriaks: 1. Isiku privaatsuse kaitse. Probleemiks on siin ,,privaatsuse" mõiste erinev defineeritus sh Euroopa Liidu maades. 2. Riigi ja avalikkuse julgeoleku huvide kaitse. Probleemiks suhteliselt ebaselged viisid kaitsmiseks. Demokraatlikes maades kaitstakse seades ajaline juurdepääs 30-60 aastat. Autoritaarsetes riikide isikute grupiti. 3. Ettevõtete ja isikute majanduslike huvide kaitse. Demokraatiamaades kaitstakse arhiiviseaduse või eriseadusega suhteliselt jäigalt, kehtestatakse 30-60 aastane juurdepääsupiirang. 4. Autoriõiguse kaitse. On kõigis demokraatiamaades ja enamuses ebademokraatlikes maades üldjuhul täpselt defineeritud subjektid ning levinuim piirang on kuni 70 aastat dokumendi tekkest. Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidus valdav seisukoht, et neid seadusi ei ole võimalik
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28
Kunstnike ja kirjanike seas muutus väga populaarseks sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja varasemat kunstitraditsiooni. Ka 1930. aastate looming kujunes tolle aja sündmustest, kui oli peale tulnud suus majanduskriis, diktatuurid pressisid ennast igalt poolt peale ja oli ka suur sõjakartus, mis valitses nii kunstnike kui ka kirjanike loominguis. Autoritaarsetes riisides sunniti kunstnikke ja kirjanikke tegema teoseid, mis ülistaksid riiki ja riigipead. Paljud kunstnikud ja kirjanikud allusid sellisele survele aga need kes ei teeninud võimude käske karistati või saadeti riigist välja. Need kultuuritegelased, kes riigist välja aeti, paljud läksid elama Ameerikasse ning enamus neist New Yorki, aga kuna nad soovisid siiski on loomingut edasi arendada ja ka teistele elanikele pakkuda, siis sai New Yorgist maailma kultuurikeskus.
Mida vanem on inimene, seda raskem on ilma kõrvalise abita + märki kätte saada. Õpetaja ei tohi oma õpilasi vihata. Indiviidi suhtumine oma tulevikku. Julian Rotter (1968). Konrollikeskne teooria. Inimesed jagunevad kahte: 1) Internaarne isiksus - see mis minust saab sõltub minust enesest. Ma vastutan enda eest ise. 2) Eksternaalne isiksus - minust ei sõltu midagi, kõik on ette määratud. See levib rohkem autoritaarsetes gruppides, totalitaarsetes süsteemides. Inimene ei saa otsustada, valida. Et lapsest ei saaks seda, tuleb talle anda valikuid. Ei tohi segada introvertsust ja ekstravertsust! Ei ole sama asi. Küsimus: Kui inimene on teiste arvamuse suhtes väga tundlik (ei kannata üldse kriitikat), siis mida võib öelda selle inimese eneseväärikuse kohta? Need, kes solvuvad – probleemid enese minaga. On probleeme esesearmastusega. Kui sa oled
(välis)kaubanduses ja riigikaitses Erinevaid riigipäid n Otseselt või kaudselt valitud riigipea: n isikuline: president, riigivanem, kuningas vms n kollektiivne: presidentuur n piiratud ajaks või eluaegselt n suurem või väiksem võim n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone ® Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile ® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus Parlamentarism Tänapäevane: § parlamendi rolli vähenemine § usaldushääletuse piiramine
hakkavad võitma ja stalin tegi ka pöörde ja hakkas maod usaldama, aga mitte lõputult. 1. okt. 1949, detsembris oli stalini sünnipäev ja mingi moskvasse suurt juhti õnnitlema, k.a. mao zedung, kellel oli esimene sõit sinna. teda hoiti moskvas 3 kuud kinni. Ta pääses küll õnnitlema ja siis pidi veel 2 kuud olema kuniks stalin suvatseb temaga rääkida. 1949-1950 maailmapoliitika reaalsus ka tänapäeval autoritaarsetes ühiskondades, tehakse, mida tahetakse. Tema pikk istumine lõppeb selelga, et 14. veebe. 1950 kirjutatakse alla hiina ja NSVL sõpruse ja koostöö lepingu 30-ks aastaks, mille alusel nsvl saadab oma nõunikud kohale ja abistab hiinat industrialiseerimise protsessis ja samas nsvl annab tagasi vahepeal enda kätte võetud raudtee. see suur k augida raudtee, tema alguspunkt oli paldiski linna 1897- 1903 ehitati. Kui venemaal vaja, ehitatakse kõik kähku valmis. Raudtee oli venemaa omand,
90. Tutvusta riigipea erinevaid tüüpe. Otseselt või kaudselt valitud riigipea: a. isikuline: president, riigivanem, kuningas vms b. kollektiivne: presidentuur c. piiratud ajaks või eluaegselt d. suurem või väiksem võim Pärilik riigipea: e. piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) f. piiratud, põhiseaduslik valitseja ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. 91. Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga? Valitsuse laienemine seisneb ülesannete, vahendite ja personali laienemises, kabinettide hüppelises suurenemises ning valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumises. See kõik toimub seetõttu, et valitsus domineerib parlamendi üle, sest valitsuses toimib kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess. 92
Kesksel kohal on üksikisik. Parem viis realiseerida inimõigusi on läbi demokraatliku ühiskonna. o Nõukogude Liidu lähenemine lähtutakse riigist, riik peab olema kesksel kohal ning inimeste õigused ja huvid lähtuvad riigi tahtest. Nõukogude Liidus oli veel see, et inimõiguste rakendamine oli seotud riigi sotsiaal-majandusliku olukorraga. Selline lähenemine on tänapäeval mitmetes autoritaarsetes riikides, nt Kuuba, Põhja-Korea. Nõukogudes eelistati majanduslike, sotsiaalseid ja kultuurialaseid õigusi poliitiliste ja kodanike õigustele. o Kolmanda maailma lähenemine võtab mõlemast eelnevast midagi. Ent lähenemine on pigem sarnane Nõukogude Liidu lähenemisele. Kolmandas maailmas pööratakse rohkem tähelepanu majanduslikele, sotsiaalsetele õigustele, sest need riigid on vaesed ja tegelevad just majanduslike, sotsiaalsete probleemidega
ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub 31 igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Praegu nt Hiinas, Põhja-Koreas ja Kuubas. Neid leidub ka tugeva presidendivõimuga riikides. Kaheparteisüsteemiga riikides võib olla rohkem erakondi, kuid riikliku võimu teostamise nimel konkureerivaid erakondi on kaks. Partei võimulesaamine sõltub valijaskonna toetusest, üks partei on võimul ja teine opositsioonis. Nt USA, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Malta.
Räägitakse ka tri- või multipolaarsest maailmast. Kõige stabiilsem unipolaarne, kõige ebastabiilsem aga multipolaarne maailm. Kriitika – realistid arvestavad ainult riikidega. Lisaks on võimude tasakaalu idee tõlgendamine erinev. Realistid ei näe ette muutusi. Pilet 12. Autoritaarne režiim Autoritaarsed režiimid on tekkinud riikides, kus on kõrge ühiskonna ja riigi vaheline ebakõla. Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja 25 sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõu du – autokraatia, türannia, diktatuur, absoluutne
suuremad kui uute tuumaelektrijaamade ehitamise peatamine, samuti on väheusutav, et selle grupi tegevus algataks riikide desarmeerimise. 3. Poliitiline keskkond. Huvigruppide nõudmiste ulatus sõltub riigis valitsevast poliitilisest keskkonnast. Oluline nähtus demokraatlikes süsteemides on see, et huvigruppidel on küllaltki suured õigused poliitiliste nõudmiste tegemiseks ja poliitilisse tegevusse sekkumiseks. Vastupidiselt on asi autoritaarsetes ja totalitaarsetes süsteemides. Seal rakendatakse suuremate õiguste nõudjate suhtes sanktsioone ja karistusi. Siiski vahel saavutatakse ka edu (nt Poolas saavutas edu liikumine Solidaarsus, mis sai endale suuremad poliitilised õigused ja transformeerus poolpoliitiliseks parteiks). Huvigruppide liigid Jaotus G. Almondi järgi: 1. Assotsiatiivsed huvigrupid on moodustatud spetsiaalselt grupi liikmete poliitiliste eesmärkide edasiviimiseks
Eesti ka siin 21.kohal, meie ees Iisrael ja taga Uruguay; 2) ebatäiuslikud demokraatiad (kokku 54 riiki) – nt Portugal; 3) hübriid (kokku 37 riiki) – nt Tuneesia, Egiptus; 4) autoritaarsed (kokku 51 riiki) – Põhja-Korea, Jeemen, Süüria, LAV, Togo, Guinea, Pakistan, Nigeeria, Liibüa, aga ka Venemaa. 2. Mittekonstitutsioonilised režiimid Autoritaarne režiim Autoritaarsed režiimid on tekkinud riikides, kus on kõrge ühiskonna ja riigi vaheline ebakõla. Autoritaarsetes režiimides on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ning ülejäänud kodanikud on poliitikast tõrjutud. Teisisõnu võimul olijad otsustavad valitsetavate üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. Juhid ei austa indiviidi õigusi, nende huve jne. Seos eliidi ja sotsiaalsete gruppide vahel ei toimi usaldusel ja vastutusel. Autoritaarsus on catch-all nimi kõigile poliitilistele režiimidele, mis kasutavad jõudu –
valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi. Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid. Parteide arv Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Praegu nt Hiinas, Põhja-Koreas ja Kuubas. Neid leidub ka tugeva presidendivõimuga riikides. Kaheparteisüsteemiga riikides võib olla rohkem erakondi, kuid riikliku võimu teostamise nimel konkureerivaid erakondi on kaks. Partei võimulesaamine sõltub valijaskonna toetusest, üks partei on võimul ja teine opositsioonis. Nt USA, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Malta.
annaabi.ee 
