Autori isiklikud õigused Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele); õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele); õigus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (õigus teose lisadele); õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või ebatäpsusi teoses, selle pealkirjas või
avalikustatud teostele Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist Varalisedõigused Õigus teose reprodutseerimisele Õigus teose levitamisele Õigus teost avalikult esitada Õigus teost tõlkida 1 Õigus teha teosest kohandusi Õigus teost üldsusele edastada Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks Õigus koostada ja välja anda teostekogumikke
isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel; 2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel (kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta anonüümselt); 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses endas, teose pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi; 4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms); 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime
tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid; 5. õigus autori au- ja väärikuse kaitsele; 6. õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks; 7. õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada; 8. õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist; 9. õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. (Hanson jt 2015: 21) Tuleb vahet teha autoriõigustel ja omandiõigustel. Näiteks kui teatud teos kuulub raaamatukogule või muuseumile, siis viimasel on küll omandiõigus, kuid autoriõigused on autoril. (Autor...). 4 1.1. Autoriõiguste rikkumine ,,Autoriõiguste rikkumine tähendab eespool mainitud autori isiklike või varaliste õiguste rikkumist." (Hanson jt 2015: 25)
(õigus autorsusele); 2) õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); 3) õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 4) õigus teose lisadele ehk võimalus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele); 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi
teoseid, tuleb ise teada autoriõigusi ning autoriõiguse seadus on aluseks ka kokkulepete ja lepingute sõlmimisel (Samas). Järgnevalt loetlen, millised on isiklikud õigused, tuginedes autoriõiguse seadusele §12: 1) õigus autorlusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt (Autoriõiguse 2019). Samuti ütleb autoriõiguse seadus, et autori isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid ei saa tehinguga loovutada, vaid on võimalus teose kasutajale anda litsents isiklike autoriõiguste kasutamiseks. Viimase puhul tuleb teose avaliku kasutamisega alati mainida ka autori nime. Autoriõiguse seaduse §13 järgi on autoril ainuõigus kasutada oma teost ning lubada ja keelata oma teose kasutamist kolmandate isikute poolt
teenuse omadusi st nii käibes oleva kaubaartikli, tööettevõtuga tehtava töö kui ka käsundiga sooritatavate toimingute omadusi Autoriõigused Autorsus ja autori isiklikud õigused Varalised õigused Isiklikud õigused Õigus 1. autorlusele 2. autorinimele 3. teose puutumatusele 4. teose lisadele 5. autori au ja väärikuse kaitsele 6. teose avalikustamisele 7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega) 8. tagasi võtmisele 9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt Varalised õigused õigus keelata piiramatu õigus ise teha täielik volitus lubada 4 põhitegevust oma loodud teose suhtes: ◦ reprodutseerida ◦ töödelda ja teha tuletisi ◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis
nimega teose mis tahes viisil kasutamisel; · Õigus autorinimele, st autoril on õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega või ilma nimeta; · Õigus teose puutumatusele, st autoril on õigus ise teha või ise lubada teha teistel isikutel teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi; · Õigus teose lisadele, st autoril on õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid, sealhulgas illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jne; · Õigus autori au ja väärikuse kaitsele, st autoril on õigus vaidlustada mis tahes
kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või ilma nimeta ehk anonüümselt. Enamus laiatarbe programmide autoriõigusi omavad tarkvara tootjafirmad, s. t. autorinimena on märgitud tootjafirma nimi. · Õigus teose puutumatusele - õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. · Õigus teose lisadele - õigus lubada oma teosele lisada teiste autorite teoseid, järelsõnasid, kommentaare. · Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või
kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta; 33 Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 39. 34 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 35. 19 3. autoril on õigus teose puutumatusele õigus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses või teose pealkirjas või autorinime tähistuses mingeid muudatusi; 4. autoril on õigus teose lisadele ehk autoril on õigus lubada oma teosele illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid jms; 5. autoril on õigus au ja väärikuse kaitsele vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust; 6
kasutamisel (õigus autorsusele); Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt) (õigus autorinimele); Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele); 35 5.05.2016 Isiklikud õigused Teose autoril on õigus: 4) lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele);
Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. Mittevaralised õigused: Teose autoril on: 1) õigus autorsusele; 2) õigus autorinimele; 3) õigus teose puutumatusele; 4) õigus teose lisadele; 5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele; 6) õigus teose avalikustamisele; 7) õigus teose täiendamisele; 8) õigus teos tagasi võtta; 9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused: Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata: 1) õigus teose reprodutseerimisele. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel 2. Õigus autorinimele - otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt). 3. Õigus teose puutumatusele - teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. 6 4. Õigus teose lisadele - lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5. Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi
õigus autorsusele; õigus autorinimele; õigus teose puutumatusele; õigus teose lisadele; õigus autori au ja väärikuse kaitsele; õigus teose avalikustamisele; õigus teose täiendamisele; NB! Autori kulul. õigus teos tagasi võtta; autori kulul nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. NB! Ainult autori kulul! 10. Varalised õigused 13 õigus teose reprodutseerimisele; Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil; õigus teose levitamisele; õigus teose tõlkimisele;
tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Isiklikud õigused on: õigus autorsusele, õigus autorinimele, õigus teose puutumatusele, õigus teose lisadele, õigus autori au ja väärikuse kaitsele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose täiendamisele, õigus teos tagasi võtta, õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Varalised õigused sisalduvad autori ainuõiguses (exclusive right) igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Need õigused on õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose töötlemisele, õigus teoste kogumikele, õigus avalikule
tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust. Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt). Autori varalised õigused On üleantavad: Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse). AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
Esile tõusis selline kirjanik nagu Jöns Budde e Jöns Raek. Tema tuntuim ja algupäraseim säilinud teos on nimega "Jöns Budde raamat", seal leidub ka katkendeid oma aja müstikast, pühakutelegende ja muinasjutte. Kõige kuulsam ja tähtsam keskaegne teos Soomes on Jacobus Finno koostatud ladinakeelne lauludekogu "Piae Cantiones" (Vagad laulud). Ilmus 1582 ja sisaldab ligi 100 laulu. Selle kogumiku luuletajatest ei ole palju teada. Kümmekond võimalikku autorinime on säilinud akrostihhoni tüüpi luuletustes ( luuletus, kus värsside või stroofide algustähtedest moodustub autori nimi või luuletuse ainele viitav lause). Laulud on rühmitatud vastavalt ainevallale. Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli-
v�hima, mis neil on. Teos oli tolles ajas julgelt �hiskonnakriitiline. K�esolev maal kuulus mitu sajandit Veil-Picardi perekonnale ning h�mmastab vaatajat oma suurep�rase seisukorraga. Selle perekonna liige Arthur-Georges Veil-Picard (1854 � 1944), kes oli suur vanade meistrite joonistuste ja maalide austaja, annetas oma elu jooksul arvukalt teoseid mitmetele Prantsuse muuseumitele ja kollektsioonidele. ******* Esimesena mainis seda autorinime �1518. aasta meister� Madalmaade kunstiekspert M. J. Friedl�nder, inspireerituna kuup�evast, mis oli graveeritud neitsi Maarja elust jutustavale puitnikerdustega altarimaalile Marienkirches L�beckis. Selle nime alla on aegade jooksul r�hmitatud palju t�id, kuigi on selgunud, et antud m��ratlust ei saa k�sitleda �heainsa meistrina. See h�lmab tervet kunstnike gruppi, mis oli tegev Antwerpenis 16. sajandi esimesel poolel ja mida arvatavasti juhtis Jan Mertens van
Kuna ülestõusmispühad olid kirikukalendris kesksed, siis seostus vaimulik näitemäng eelkõige sellega. Esimesi näidendeid kandsid ette preestrid ja kooripoisid, hiljem lubati kaasa mängida ka tavakodanikel. Mänguplatsi keskkoha moodustas altar, sellest paremal asetses Taevas ja vasakul Põrgu. Muud tegevuskohad paiknesid kiriku külglöövides. Vanimas säilinud müsteeriumis "Aadama mäng" (12. sajand) kujutatakse Aadama ja Eva pattulangemist. müstifikatsioon väära autorinime, väljamõeldud kirjaniku, stilisatsiooni vms abil teostatud kirjanduslik lavastus eesmärgiga lugejaid alt vedada. Näiteks Friedebert Tuglase (18861971) müstifikatsioon olematust varasurnud andekast kirjanikust Arthur Valdesest. müstika usk salapäraste üleloomulike jõudude olemasollu (näiteks vaimud) ja nendega suhtlemise võimalikkusesse. müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,
annaabi.ee 
