SISSEJUHATUS Uurimistöö sisaldab kogutud fakte liiklusõnnetuste kohta. Eesmärgiks on saada võimalikult palju tähtsat infot liiklusõnnestuste kohta, teha selge ülevaade ja näidata inimestele, kui palju tänapäeval juhtub liiklusõnnetusi. Uurisin, kus juhtub kõige rohkem liiklusõnnetusi Eestis ning millised autod selles osalevad. Tegin selle uurimistöö selleks, et autoomanikud mäletaksid, et nendest sõltub mitte ainult nende elu, vaid ka teiste autojuhtide ja jalakäijate elu. Kõik saadud info leidsin internetist, tegin ülevaate ja õnneks kõik statistika ja info näitab, et liiklusõnnetused vähenevad, autojuihd muutuvad aina tähelepanelikumaks ja viisakamaks. 5 1. LIIKLUSÕNNETUSTE STATISTIKA
-nõutud on need, mille hinnad tõusevad, sõltuvad konkurentsist KONKURENTSI VAJALIKKUS Turumajanduse tulemus:kaupa on rohkem, kui tarbida jüutakse -turg määrab kauba hinna -toota ökonoomselt, kvaliteetselt, mugavalt -hind sõltub pakkumise, nõudluse alusel -edukad tootjad, kes on efektiivsed -kaubaküllus MAKSUD TÄHTSAMAD RIIKLIKUD FONDID -sotsiaaalkindlustusfond-tuleneb sotsmaksust, läheb pensionite maksmisele -liikluskindlustusfond-teevad sissemakse ainult autoomanikud RAHA VORMID -väärmetallid(kuld,hõbe) -paberraha -plastik-nahk Ülesanded-vahetusvahend,maksuvahend,arveldusühik,kogumisvahend KULLASTANDARDID-raha seotud kullaga -raha tohtis trpkkida piiramatult -raha sai pankades kullaks vahetada(riigipangad) -18-19 sajandil ameerikas VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus
sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht); loodetavad kasud (kasud, mida saadakse kauba ostust, kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, teenindus, ökonoomia);
väljendavad oma reaktsiooniga suhtumist mingi sündmuse, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised toote, tooteomaduse või reklaami kohta. enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; Eksprimendi puhul uuritakse põhjuslikke seoseid turndusalaste muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, muutujate mõju ja tarbija käitumise vahel, säilitades ülejäänud autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, muutujad konstantsetena. Eksperimente võib teha kõigi amatöörid). turundusmeetmestiku elementide kohta, nagu tooted, pakend, Tootega seotud käitumine: reklaam, marginimi ja hind. Näiteks hinnateste korraldatakse ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele siis, kui tahetakse teada hinnamuutuse mõju läbimüügile, ning üleminek);
moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad Milliseid teenuseid tehnoloogilised tooted, põllumajtooted, pakutakse
areenil tolleaegse ÜRO peasekretäri U Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. N Liidus kehtestati esimene CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal. Standardite kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokku lepe. Selle järgi
Maarahvastik on pigem haigem – pikaajalise haiguse tõttu piiratud töövõimega on linnas 10,8% ja maal 13,9%. Maarahvastik on põlisrahva keskne – mitte-eestlasi on linnas 40,5% ja maal 8,6%. Maarahvastik elab väikeelamutes – linnas 19,8% ja maal 66,3%. Maarahvastik on elamispinna omanik – linnas omab elamispinda 80,9% ja maal 58%. Maarahvastik elab ruumikamalt – vähemalt 30 m2 kasulikku pinda liikme kohta linnas 47,7% ja maal 63,8%. Maarahvastik on autoomanikud – vähemalt ühe autoga leibkondi linnas on 52,3% ja maal 63,9%. Maaravastiku hulgas on vähem tippspetsialiste – linnas on osatähtsus 20,6% ja maal 15,7% . Maarahvastik on pigem vähemharitud – kõrgema haridusega inimesi linnas on 52% ning maal 34,7%. Maarahvastik on pigem hõivatud primaarsektoris – linnas 1,2% ja maal 11,4%. Maarahvastik käib tööle ühissõidukiga – linnas 28,1% ning maal 11,6%. Maarahvastik
Põlisrahva primaarsektoris keskne Töötab kodus Elab Vaesem väikeelamutes Elab teenustest Elamispinna kaugemal omanik Elab ruumikamalt Autoomanikud Vähem tippspetsialiste Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) KÜSIMUS LINN MAA Mida toodetakse ja Tööstuskaubad, Ressurssidel milliseid teenuseid tehnoloogilised põhinevad tooted, pakutakse ning teenused, põllumajandustooted, millistes kogustes
5. Mootori õlivahetus meilt ostetud õli ja filtriga 13,2 + filter ja õli 6. Konditsioneeride täitmine 35 7. Auto hoiulevõtt 5/24h 8. Remonditööd 22/h 9. Käigukasti õlivahetus: automaatkast koos dünaamilise läbipesuga 100 (lisaks õli ja filter); manuaalkast 50 (lisaks õli ja filter) 10. Auto diagnostika - 20/h Kliendi töökojas (mitte ooteruumis) viibimise lisatasu on 20%! Tooteid ja teenuseid vajavad autoomanikud, nii eraisikud kui ka ärikliendid selleks, et nende auto oleks sõidukõlbulik. Teenust juba pakutakse turul, kuid Ristil oleks see esimene remonditöökoda, kus töid teostavad vastava väljaõppe saanud mehaanikud, kes tagavad teie sõidukile korraliku hoolduse ja garantii. 8.2 Tootearendus Ettevõttet on plaanis arendada, lisades ajapikku juurde erinevaid remonditöid, mida algselt pole võimalik olnud teha. Uuendame pidevalt diagnosikaseadmete ja muu tehnika tarkvara.
peasekretäri U. Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. Nõukogude Liidus kehtestati esimene CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal. Standardite kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO-sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20. märtsil 1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise ja tunnustamise kokkulepe
Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele. · TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid: o DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel) o SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu) o GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum) o PSÜHHOLOOGILISED (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad) o KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised) o MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne) · SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata · TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment 21
laadimisaega. Seega kantakse sellise ühenduse kaudu 17,5 kWh energiat üle viie tunniga. Ohutuse ja tüüpilise elektrivõrguga arvestamisel on paljudel autodel laadimisvool piiratud alla 2,3 kW. Nii kulub 17,5 kWh laadimiseks juba 7,5 tundi, ehk terve öö. Üldine trend elektriautode laadimiseks ongi just kodus laadimine, kasutades eelpoolkirjeldatud tava-elektrivõrku. Kuna laadimisaeg on pikk, siis ühendavad autoomanikud auto laadima õhtul kohe pärast koju jõudmist. Elektriauto laadimisvõimsus on suhteliselt suur ning võrreldav terve maja omaga. Tänu pikale laadimisajale on sellist võimust vaja ka pika aja jooksul, nii et ühe auto laadimist võib koormuse mõttes pidada vastavaks ühe uue tarbija koormusele. Majaomaniku jaoks võib see tähendada eramu liitumiskilbis peakaitsme vahetust. 25 A peakaitse võib osutuda ebapiisavaks, kui samas faasis on näiteks pesumasin
Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22. Selgitage maksustamise kahe põhiprintsiibi: ekvivalentsusprintsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi, erinevust. Ekvivalentsusprintsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. (Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole – selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks) Maksevõimelisuse printsiip – selle kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime (sissetulek) on kõrgem. Astmelise tulumaksu aluseks. 23. Selgitage maksuobjekti, maksusubjekti ja maksumäära mõisteid. Maksuobjekt – ehk maksubaas. Selleks võib olla tulu, tegevus, rahavoog või muu toiming, millelt maksu kavatsetakse koguda
suurust, kui võib ennast ka täiendavalt kindlustusfirmades kindlustada. Kahjukindlustus- kõik kindlustusliigid, kus tekkinud kahju on võimalik rahaliselt hinnata Vastutuskindlustus-Kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega. Liikluskindlustus- Vastutuskindlustuse liik, mis kaitseb autojuhte nõuete eest, mida põhjustavad nende tekitatud autoõnnetused teistele(autoomanikud, reisijad) Ametialase tegevusega seotud kohustus sõlmida vastutuskindlustus EV seaduste alusel- notar, audiitor, advokaat. Varakindlustus- Kaitseb poliisiomanikke nende oma vara kaotuse, hävimise või kahjustamise eest. Vabatahtlik sõidukikindlustus- maksab autoomaniku kulud kinni varguse, loodusõnnetuse, tulekahju, vandalismi korral, liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi enda autole tekkinud kahju. Majaomanikud ostavad varakindlustust, et olla kaitstud tulekahjust, veeavariist,
Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ül on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 88. Mille poolest erineb maksustamine ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel? Kumma printsiibi järgimine on teie arvates õiglasem? Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. Nt autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem, kui need kellel autot pole- selle tagamiseks on kehtestatud mootorikütusele aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid makse maksma need, kelle maksevõime(sissetulek) on kõrgem. See printsiip on aluseks astmelise tulumaksu põhimõttele. 89. Mille poolest erinevad otsesed maksud ja kaudsed maksud? Otseste maksude korral on maksukohuslane (majapidamine või ettevõte tulumaksu puhul)
turundustegevusele. · TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid: o DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel) o SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu) o GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum) o PSÜHHOLOOGILISED (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad) o KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised) o MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne) · SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata
turundustegevusele. · TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid: o DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel) o SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu) o GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum) o PSÜHHOLOOGILISED (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad) o KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised) o MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne) · SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) · TURUNISS: tootjate poolt rahuldamata
turundustegevusele. TARBETURU SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid: o DEMOGRAAFILISED (vanus, sugu, keel) o SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu) o GEOGRAAFILISED (rahvus, riik, religioon, asum) o PSÜHHOLOOGILISED (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad) o KÄITUMUSLIKUD, NIMETATAKSE KA TOOTELISED (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised) o MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne) SIHTTURU valikul tuleb: o hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid) o segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele, o igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus) TURUNIŠŠ: tootjate poolt rahuldamata
kogumises eelarvesse. Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 10.6. Maksude kehtestamisel soovitatavad printsiibid Ekvivalentsuse printsiip ja maksevõimelisuse printsiip 10.7. Maksustamise erinevus ekvivalentsuse printsiibi ja maksevõimelisuse printsiibi alusel Õigem on (kumma printsiibi järgimine) Ekvivalentsuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kes tarbivad suhteliselt enam ühishüvesid. Nt. autoomanikud peaksid maksma teedeehituse eest rohkem kui need, kellel autot pole selle tagamiseks on mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks. Maksevõimelisuse printsiibi kohaselt peaksid rohkem makse maksma need, kelle maksevõime on kõrgem. See printsiip on aluseks astmelise tulumaksu põhimõttele. Õigem on ekvivalentsuse printsiibi järgimine, kuna siis maksavad rohkem makse need, kes ka tarbivad rohkem. 10.8. Otseste ja kaudsete maksude erinevus, nende positiivsed ja negatiivsed omadused
Mõnikord juhtub aga nii, et valitsemiskulutused kasvavad liiga suureks ja teised riigi funktsioonid kipuvad jääma tahaplaanile. Riigi sekkumise majandusellu teeb vajalikuks ka välismõjude olemasolu. Välismõju all mõistetakse tulu või kulu, mis saab osaks kolmandale osapoolele ja mida tulu või kulu otsesed tekitajad seepärast ignoreerivad. Välistulu võib olla näiteks uue teelõigu ehitamine, millega suunatakse transiitliiklus linnast mööda. Otsest tulu saavad siin autoomanikud, kelle sõiduaeg lüheneb aga samuti saavad kasu ka linnaelanikud kui väheneb autodest tulenevad heitgaasid ja müra. Väliskulu võib olla näiteks seotud mõne firma looduskeskkonna saastamisega, kui kulutusi tagajärgede likvideerimiseks teeb ühiskond, mitte aga firma ise. Riik saab tootjaid ja tarbijaid mõjutada subsiidiumite ja maksude abil. Maksustades näiteks keskkonna saastamisega seotud firmad suunab riik nad loodushoidlikemate tehnoloogiate kasutamisele.
annaabi.ee 
