kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika Eeskujuks hispaania muusika klaveripala – “Vetemängud” Ekspressionism ja atonaalsus Täiesti uut laadi muusika Sünged, rasketeemalised teosed dodekafoonia – 12-heli tehnika, atonaalsuse edasiarendus. Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”)
John Milton Cage Jr. September 5, 1912 August 12, 1992 Elulugu John Cage sündis Los Angeleses . Oli USA avangardistlik helilooja , pianist , publitsist. Looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema
Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;) Uus-Viini koolkond- grupp heliloojaid, kes 20 sajandi alguses koondusid kokku eesmärgiga muusikat uuendada ja igaveseks muuta. Atonaalsus - dissoneeriv e. mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika.
serialismi meetodi kolm arengufaasi. Multidimensionaalne serialism Polümoduleeriv serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast: Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit. Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900-ndate aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsuse. Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks põhiperioodiks: 1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. 1950-ndad kuni 1960-ndad: multidimensionaalse serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid alates 1960-ndatest: nö "polümoduleeriv serialism",
Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga, loomingus lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika-sümfoonilised poeemid,lähtuvad wagnerlikest eeskujudest ja Liszti programmilisest sümfonismist. On helilooja, kes ooperiloominguga mõjutas 20saj. ooperimuusika arengut. Tegi ka esimesed sammud polütonaalsuse ja atonaalsuse suunas. 14 ooperit. Impressionism-muljete valamine nootidesse. 19.ja 20 saj vahetusel Prantsusmaal, Claude Monet' maal ,,impressioon. Tõusev päike". Muusika keskendub ilu nautimisele, peened nüansid, voolavus. Claude Debussy- pr. Kõige mõjukam impressionistlik helilooja. Pariisi konservatoorium, sai rooma preemia-täiendas 3a itaalias, hiljem pariisis helilooja, pianist, dirigent. Tihedad sidemed kunstnike ja luuletajatega. Klaverimuusikas tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel-
Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna.
John Cage (5. september 1912, Los Angeles 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (prepared piano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms.
Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi ilusat hetkemeeleolu või muljet, on ekspressionismis oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine. Muusikasse tulid ekspressionistlikud ilmingud juba Strauss´i ooperites ja Mahleri sümfooniates, kuid selle voolu kõige kuulsam esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 1951) oli juudipäritolu Austria helilooja. Võttis Schönberg kasutusele uue nähtuse muusikas atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõlapildi dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Helid justkui ei sobi ja kõla hästi kokku. 10a hiljem - Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. 4 loomingu perioodi: - Tonaalne(-hilisromantika); - Üleminek atonaalsusele("Kuu-Pierrot"); - Seeria tehnika periood;
"Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915- 1923 oli Frankfurdi Ooperi orkestri kontsertmeister. 19221929 mängis ta Amar-kvartetis altviiulit. 1940 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kuid tuli 1953 Saksamaale tagasi. Pärast 1957. aastat tegutses peamiselt dirigendina. Looming. Atonaalsuse kastumine, kujundas välja oma harmooniasüsteemi. Lavamuusika. ooperid: "Mõrvar, naiste lotus", "Nusch-Nuschi", ooper-skets ,,Sinna ja tagasi", ooper ,,Cardillac", "Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Sümfoonia"Maalikunstnik Mathis", "Maailma harmoonia". Klaverimuusika. Tippteos "Ludus Tonalis". Sonaadid, klaverisonaadid neljale käele, sonaadid kahele klaverile, klaverisüit" 1922" 4 sümfooniat, 9 ooperit, 3 balletti, oratoorium "Lõpmatu", missa ning palju vokaal ja
Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV" · elektrikitarrile ja klaverile- ,,Arhitektoonika V" Kammermuusikas on Tüür nii tonaalne kui atonaalne ja ta ühendab tonaalsuse ja atonaalsuse ühes ja samas teoses.Teostes on kujundeid vanemast muusikast.Teine kaasaegne kujundimaailm seostub tal puhk ja löökpillidega, tihti kasutab pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või siis tämbrite elektroonilist töötlemist. 7 Ooper ,,Wallenberg" 4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi ,,Wallenberg" esietendus Saksamaal Dortmundis.Libretto autoriks on Lutz Hübner ja lavastajaks Philipp Kochheim.Ooperi
vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931). Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta tonaalsuse mõistet nii rohkete laadiväliste dissonantside sissetoomisega kui ka mitme erineva helistiku kooskõlamise ehk polütonaalsusega. Teoses "Muusika keelpillidele. Löökpillidele ja tselestale" katsetas helilooja ka atonaalsuse ja seeriatehnikaga, kuid schönbergi laadis 12-helitehnika ehk dodekafooniani ta seda meetodit siiski ei arendanud (Bartoki seerias on siin vaid viis nooti ).
Avangardism. Avangardne muusika ei kijutanud mingit ühtset stiili vaid oli ühisnimetus mitmetele uuenduslikele kompositsioonitehnikatele, nagu serialism, aleatoorika, pointillism, elektronmuusika.John Cage (5. september 1912, Los Angeles 12. august 1992) oli USA avangardistlik helilooja, pianist, publitsist, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele.John Cage sündis Los Angeleses. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga. Ta tundis suurt huvi löökpillide vastu ja 1938. aastal organiseeris oma esimese löökpilliorkestri, millele kirjutas ka hulga teoseid. Sellest perioodist pärineb ka tema üks menukamaid ja enim järgimist leidnud leiutisi ettevalmistatud klaver (prepared piano), mis tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega, olgu need siis metallpoldid, klaasitükid, kummiribad vms
ja Mahleri sümfooniates, kuid ekspressionismi kuulsaim esindaja oli Arnold Schönberg. Arnold Schönberg (1874 - 1951) Autria helilooja. Ta tegutses Viinis, hiljem Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Schönberg oli suurim muusika uuendaja 20. sajandi esimesel poolel. Tema loometegevus jagunes kolme perioodi. Alustas hilisromantilise stiiliga, jõudis helilooja teisel loomeperioodil ekspressionistliku väljenduseni.Schönberg võttis muusikas kasutesele uue nähtuse, atonaalsuse. Atonaalses muusikas loobutakse helistikest, mis muudab teose kõla dissoneerivaks, närviliseks ja ebakindlaks. Tähtsamad teosed olid lühiooper "Ootus" (1909), melodraama "Kuu - Pierriot" (1912) Atonaalne muusika hakkas heliloojale ammenduma ja ta leidis midagi, mis atonaalsusele oma raamid seab. Peale 10 aastast pausi, tuli Schönberg välja uue komoneerimismeetodiga, milleks oli dodekafoonia ehk 12 helitehnika. Arnold Schönberg (1948)
poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu
palju löökpille. Seitsmenda sümfoonia valmimisaeg jääb aastatesse 1955-1958. Sümfoonia on varasematest teostest kammerlikum. See on kirjutatud väikesele sümfooniaorkestrile ja kaldub teiste sümfooniatega võrreldes rohkem "absoluutse" muusika valdkonda. Ka see sümfoonia on kolmeosaline. Võrreldes Kuuenda sümfooniaga on Seitsmenda helikeel suuresti lihtsam. Tubin ise on öelnud, et ta soovis kirjutada võimalikult lihtsalt, aga samal ajal tungida ka atonaalsuse võimalustesse. Kaheksandas sümfoonias, mille valmimisaeg jääb aastatesse 1965-1966, on kasutatud suurt sümfooniaorkestrit, millele on lisatud karakterpillina tselesta. See teos on Eduard Tubina monumentaalsetest sümfooniatest viimane ja samas kõige ekspressionistlikum sümfoonia Eesti muusikas. 1961. aastal, pärast kodumaa külastust, tabas heliloojat sügav hingeline kriis, millest on ,,inspireeritud" kaheksas sümfoonia. Väliseestlased valasid Tubina üle solvangute ja
poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8 Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm
(Isikud, kes modernismi ajal elasid, olid samuti universaalsed. Palju lugenud, laia silmaringiga, „kodus“ erinevate asjadega) • Püüd muusikat „korrastada“, allutada süsteemile • Vaimustus tehnilistest vahenditest • Kramplik püüd muusikat aina uuendada • Originaalsuse taotlemine • Hierarhia – paikapandud ühiskonna klassid (autoriteedile allutamine) Modernismi alla kuuluvad atonaalsuse esimesed ilmingud, dodekafoonia, serialism, elektronmuusika kuni 1970. aastateni, aleatooriline muusika, sonorism (kõlavärvi muusika). Modernsus nõudis ootuspärasest loobumist, tavade purustamist; tuleb otsida uut, eksperimenteerides nagu teadlased (nt. otsitakse uusi süsteeme helide organiseerimiseks). 1 2. Prantsuse teater 19. sajandi lõpul. Sümbolism
"cool" jazz (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Ideaaliks sai õhuline koloriit. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris), oboed vibrafon. Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente. Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Selline trend ilmnes esimesena trompetist M iles D avis'e ( 1926-1991) mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie "närvilist"stiili,eim öödunud aga
Tema lärmakusele mõjus vastukaaluks neljakümnendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "COOL JAZZ" (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris), oboed vibrafon. Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente. Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss(laidback feel). Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Miles Davise, John Lewise ja Tad Dameroniga saigi alguse "Cool Jazzi" ajastu. Selline trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davis'e ( 1926- 1991) mängus.
elemendid kokku üheks zanriks. Wagneri idee ,,lõputust meloodiast" oli juhend pidevaks muusika mängimiseks ekraanil toimuva saatmiseks. Selline stiil, kus muusika pidevalt taustaks mängis, oli kasutusel pea kakskümmend aastat. (Ibid.) Mängufilmistiili film noir (see kajastab peamiselt korrumpeerunud, kriminaalset ja vägivaldset maailma) populaarsuse kasvuga 1950. aastatel tekkis vajadus karmimale ja jäigemale muusikale. Heliloojad hakkasid katsetama jazzi, dissonantside, atonaalsuse ja elektrooniliste helidega, et uue zanriga anda vaatajale edasi müstiline, kahtlev ja ebaselge tunne. 1956. aastal kirjutasid Louis ja Bebe Barron, mõlemad klassikalise koolitusega muusikud, esimese täielikult elektroonilistest elementidest koosneva partituuri filmile ,,Keelatud planeet" (1959), kasutades transistoreid ja lüliteid, et tekitada ,,elektroonilisi tonaalsusi". Sümfoonilist muusikat kirjutati vaid suure eelarvega
annaabi.ee 
