Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid.
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See paikneb termopausi kohal kõrgusel üle 4501000 km. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailma ruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel. Seal tekivad virmalised. Gaasi molekule on seal vähe ja nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Mesopaus on kõige külmem
Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km. Õhk peaaegu puudub eksosfäär Kõrgus 800-3000 km. Õhk praktiliselt puudub 1. Tropopaus-11 2. Stratopaus- 51 3. Mesopaus- 86 4. Termopaus- Vahekihid km km km 800 km (Tabel 1). Troposfäär paikneb vahetult maapinna kohal, mistõttu kogu inimtegevus toimub troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese soojendab maapinda, mille tõttu õhukihid soojenevad ja tõusevad üles, tekitades vertikaalseid õhuvoole, mille tõttu omakorda segunevad õhumassid. Õhumasside
avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Kuna osakesed põrkuvad harva, siis selles ruumis atmosfäär ei käitu enam nagu voolis. • Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversioonipõhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 ° C (1773,15K), kuigi ka siin on osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris
Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termosfäär Mesopausist termopausini temperatuur termosfääris tõuseb, seejärel jääb kõrguse suhtes konstantseks. Termosfääri inversiooni põhjustab väikene molekulide tihedus. Temperatuur võib siin kihis tõusta kuni 1500 oC . Mesosfäär Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 8085 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamikmeteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub.
Troposfäär ulatub 8 km-ni suurtel laiustel ja 18 km-ni ekvaatoril; kõrgeim on suvel ja madalaim talvel. 99% planeedi veeaurust paikneb troposfääris. Veeauru sisaldus on kõrgeim troopikas (kuni 3%) ja väheneb pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad valdavalt troposfääris. Tropopaus eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär - on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 1345 (1050) km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv.
soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud. 1. Troposfäär Troposfääris toimuvad
Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Troposfäär See on 0 - 11 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb keskmiselt 6,5 kraadi ühe kilomeetri kohta. Stratosfäär See paikneb 50-55 kilomeetri kõrgusel, alaosa on külmem, temperatuur tõuseb
kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on
- Atmosfäär jaguneb temperatuuri muutuse järgi kihtideks. - Atmosfääri alumiseks piiriks on maapind*. - Maapinna soojenemine toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. - Atmosfääri ja maapinna piiri temperatuur sõltub soojusülekande protsessidest. Need omakorda sõltuvad maapinna lähedasest tuulest, temperatuurist ja niiskusest, päikesekiirguse intensiivsusest ning pinna omadustest; - Troposfäär 0-12 km (u. 9 km poolustel, 20 km ekvaatoril) 80% atmosfääri massist Temperatuur langeb 6.5°/km Enamus ilmastikunähtustest (pilved, sademed, õhu liikumine) Peaaegu kogu veeaur ja tolm on troposfääris Soojendatakse alt päike soojendab maapinda, mis soojendab omakorda õhku maapinnakohal. Soe õhk tõuseb kõrgemale kihid segunevad - Tropopaus - Stratosfäär ülapiir 50 km kõrgusel
geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside iseärasused: atmosfäär on ruumiliselt mittehomogeenne ja ajas muutlik, veeauru olemasolu õhus, protsessid on sageli globaalsed ja mastaabid on väga erinevad. Meteoroloogilisteks suurusteks (elementideks) on: õhutemperatuur, õhu rõhk, õhu niiskus, tuule suund ja kiirus. Nähtused atmosfääris: virmalised, udu, äike, jäide, tuisk, kaste, härm. Meteoroloogilised vaatlused meteoroloogiliste suuruste mõõtmine ja hinnang. Meteovõrk koosneb observatooriumitest, jaamadest ja vaatlus punktidest. Vaatluste tähtsaim tingimus sünkroonsus, nende kestvus ja pidevus. Meteojaamas teostatakse mõõtmised iga 3 tunni järel Greenwichi aja järgi, siis mõõdetakse:
eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Meteoorkeha (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib meteoor ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) Võib meteoriidina Maale langeda Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. 5. Kepleri seadused.
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv
raadiusega, 6 370 km, same 212-kordse erinevuse. Seega paikneb enamus atmosfaari massist suhteliselt õhukeses kihis. Lugedes atmosfaari ülemiseks piiriks korgust, kus ioonide tihedus langeb maailmaruumi omale, 100 iooni/cm3, saaksime atmosfaari kõrguseks umbes 20 000 km. Sellisel korgusel ei esine aga ühtki tuntud atmosfäärinähtust. Moned virmalised ulatuvad 1200 km kõrguseni. Seda kõrgust loeti pikka aega atmosfääri kõrguseks. Praegu loetakse atmosfääri välimist kihti, eksosfääri, ulatuvat kõrguseni 3000 km Atmosfäär ei ole ühtlane keskkond, tema koostis ja omadused muutuvad vertikaalsuunas, voimaldades jaotamist kihtidesse. Kihtideks jaotamisel on tähtsaim parameeter temperatuur.. Troposfäär Atmosfääri kõige alumine osa, ulatub aluspinnast umbes 10 km kõrguseni Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise
pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil
annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine.
.....................................................................................................39 Atmosfäär........................................................................................................................40 Atmosfääri koostis........................................................................................................40 Atmosfääri kihid...........................................................................................................41 Troposfäär.................................................................................................................41 Tropopaus..................................................................................................................41 Stratosfäär.................................................................................................................41 Mesosfäär ja mesopaus............................................................................................
keha kiirgus) Kui juurdetulev energia ületab lahkuvat 0,00006% 0,000001 ppm Tähede vilkumine – valgus läbib palju Kesnoon CFC energiat, siis õhutemperatuur tõuseb erineva tihedusega õhukihte Maksimaalse energia lainepikkused 0,000009% 0,00000002 ppm Roheline kiir – päikeseloojangul/tõusul (Päike, Maa). Inversioon.
soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär – kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti
Asteroidide liigitus koostise alusel C tüüpi asteroidid Koosnevad karbonaatsetest kivimitest S tüüpi asteroidid - Ni, Fe, magneesiumsilikaadid M tüüpi asteroidid Ni+Fe Komeedid - Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad Meteoorid (kr. meteoros - õhus hõljuv) *METEOORKEHA (meteoroid) planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha *Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR (väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) *Võib METEORIIDINA Maale langeda 5. Kepleri seadused. Kepleri I seadus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike. periheel - päikeselähis. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele lähim punkt. 2011 - 3. jaanuar kell 19 afeel - päikesekaug. Ümber Päikese tiirleva keha orbiidi Päikesele kaugeim punkt. 2011 - 4
need õhku lenduvad ning eraldub ka biomassist vastavate baterite elutegevuse tulemusena. 3. Atmosfääri ehitus Atmosfäär jaguneb vastavalt õhutemperatuuri vertikaalsuunalistele muutustele kihtideks. · Troposfäär- kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafiliselt laiusest ning aastaajast. Kõige kõrgem on see ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris
päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua. Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht)
Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides, kõrgemates on seda ainet vähe. Kuni 10 km kõrgusel maapinnast on 70% atmosfääri kogumassist. Kogumassiks peetakse 5,3 x 10 18 kg. Kuni 36km kõrguseni on 99% kogumassist. Ning ülespoole jääb massist väga vähe. Atmosfääri kihid (vastavalt temperatuuri muutumisele): · Troposfäär - algab maapinnalt või ookeanilt. Iseloomulik on tõustes kõrgemale temperatuur langeb 6 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir varieerub vastavalt aastaajale ja geograafilisele laiusele, 12-18 km. Üldiselt on talvel ülemine piir madalamal ja suvel kõrgemal. Ekvaatori lähedal on ta kõige kõrgem, põhja või lõuna poole minnes ülemine piir väheneb. · Tropopaus 1-3 km üleminekukiht. · Isosfäär on olemas vaid pooluste lähedal
Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, eraldub vulkaanipursetel ja kuumaveeallikatest, fossiilsete kütuste põletamisel, hingamisel. 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem vett aurub aluspinnalt. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, startosfääris tõuseb, mesosfääris langeb kiiresti, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, moodustab u. 80% õhu massist, temp. langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d
Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht)
See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.) Osoon on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas.Ta neelab päikese ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda. Soojuskiirguse lahkumisel atmosfäärist langeks õhutemperatuur ligikaudu 7kraadi võrra. Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam
meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. Koosnevad peamiselt veest ja vähesel määral süsinikust, hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba. Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses 2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur, seda enam on veeauru õhus. 3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, b. stratosfääri, c. mesosfääri, d. termosfääri a. troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, põhiosa õhkkonna massist, enamus hapnikust ja veeaurust, temperatuur langeb kõrguse kasvades ühtlaselt b. stratosfäär-ulatub ligi 50 km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri massist, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, neelab UV kiirgust c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
