4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome: 1) Parem majanduslik olukord.
Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine. Etniline ühise keele ja asulaga püsivate inimrühmadega seonduv. 5. I Milles väljendub konformsus Käitumine ja mõtlemine teiste mõjul, oma tõekspidamistest loobumine. Inimene on konformsem kui; tahab järgida grupi reegleid, ei ole kindlat seisukohta, tal on vilets roll grupis, mure heakskiidu/hukka mõistmise pärast, ebakindlus oma koha suhtes grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine
hingestatuna NIMED Pulli asula- asub Sindi lähedal Pärnu jõe ääres. On kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Pärineb 8.aastatuhande keskpaigast e.Kr (u. 7500a.e.Kr) Kunda asula- Lammasmäe asula Kunda lähedal. Pärineb 7.aastatuhande keskpaigast e.Kr. (u. 6500a.e.Kr).Lammasmägi oli sellel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Kunda kultuur-arheoloogiline kultuur, kuhu kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Need asulad on Kunda asulaga samavanused või veidi nooremad ja sealsed leiud sarnanevad Lammasmäelt avastatutega
mida kasutati töö tegemiseks. Seinad olid seest poolt viimistletud sileda krohvikihiga ning harva esines ka seinamaalinguid. Seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati panipaikade- ja kappidena. Köögid olid teistest ruumidest eraldatud. 3. Hacilari linna mudel. Cayonu Cayonu oli neoliitiline asula Lõuna Türgis, mis asustati umbes 7200 6600 a. eKr. Linn asus tauruse mäe jalamil. Tegemist on vanima seniavastatud asulaga Türgis. Asula moodustas umbes 200 m-se läbimõõduga ala. Arvatakse, et kogu elanikkond koosnes 100 200-st inimesest ning asula 25 50-st ehitisest. Asula üldise paigutuse järgi moodustus linna keskele ruudukujuline väljak, mida ümbritsesid ristkülikukujulised majad. Hooned ja ka üksikud ruumid olid iseloomulikult ümarate nurkadega. Arheoloogid on jaotanud linna erinevate arengufaaside järgi viite etappi: 1) Esimeses faasis puudusid konkreetsed honed eksisteerisid vaid nö
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre
tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda kultuuriks esimesena leitud asulakoha järgi, mis kuulus tollesse aega. Nüüdseks on teada rohkemgi asulaid (nt Siigsaare, Sindi-Lodja, Jälevere, Lepakose, Umbusi) . Mesoliitilisi kiviriistu
Ajalooürikutesse ilmub Lihula 1211.a. seoses eestlaste võitlusega Saksa-Taani- Rootsi vallutuste vastu. 1220.a. vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes ligikaudu 90% elanikest. 19 sajandi teisel poolel kujunes Lihula alev taas kohalikuks keskuseks. 20 sajandil said Lihula alev ja ümbruskond kannatada 1941.a. II maailmasõja lahingutes ning nõukogude võimu terroritegude läbi. 1945 eraldati Lihula alev halduslikult Lihula vallast
pronksiaegsete muististega segunenud. Seetõttu ei saa jälgida karjakasvatuse arengut sellel perioodil. Eelviikingi- ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma hobuseluude rohkus. Lõuna-Eestis näib olevat suur tähtsus seakasvatusel. Hilisrauaajal on hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik
Külade tekkimine toimub enamasti kas talude jagunemise teel või talude kokkukoondumise teel. Rahvasterännu ajal ilmuvad Langi andmetel Eestis ribapõllud, mis tekkisid, kui küla põldudest jagati taludele välja pikad siilud iga talu sai hulga pikki siile põllu eri osadest. Kujuneb välja küla kui ühtne administratiivne süsteem. Hilisrauaaeg. Linnus-asula süsteem lagunes 11. sajandil. Arvatakse, et linnused olid siiski ka peale seda seotud mingi kindla asulaga, see paiknes nüüd aga mõnevõrra eemal. Samas ei saa mööda vaadata ka faktist, et paljude linnuste lähikonnast on teada kunagine mõis. Taani Hindamisraamatu andmeil olid 13. sajandi alguse Põhja-Eestis mitmekümne adramaaga külad üsna harvad, keskmises külas loetleti 10-12 adramaad. Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud.
Kolkja küla Esimesed andmed Kolkja kohta pärinevad 1592. aastast. Nagu sellele piirkonnale omane on ka sealset arengut mõjutanud suuresti vanausuliste kogukond, mis vaatamata keerulistele ajaloosündmustele on suutnud säilitada oma identiteedi ja siiani käib vanas puitkirikus koos vanausuliste kogudus. Vanausuliste traditsioonidest ja eluolust aitab ülevaate saada muuseum, mis 1998. aastal Kolkja külas avati (Vene Vanausulised..., 2012). Linte küla Tegu on ühe Räpina valla suurema asulaga, mida esmakordselt mainiti 1582. aastal. Rahvapärimuses on säilinud lood kuidas küla hiietargad mäel lindude lennusuuna järgi tulevikku ennustamas käisid, mistõttu on Arumäge nimetama hakatud Lindemäeks ja küla Linde külaks. Lindemäel asusid ka pühad hiied, kus viidi läbi ohverdamisrituaale. Rituaalide läbiviiaks oli naisterahvas nimega Maarja, mistõttu hakati mäge hiljem nimetama Maarjamäeks. Põhjasõja
põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku. Samarra kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 60004800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km Bagdadist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne hierarhia. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntum mälestis onSamarra keraamika, mida iseloomustavad geomeetrilised kujundid (sh svastika) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli laialt levinud kõikjal Lähis-Idas, seega oli see kultuur varasematega võrreldes suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele.
pinnakihtidele ning ka pinna-, ja põhjavee kvaliteedile. Kalmistute keskkonnamõju Määravateks teguriteks kalmistute paiknemise valikul on olnud pigem usulised ja kultuuriga seotud aspektid. Suur osa olemasolevaid surnuaedu on rajatud arvestamata nende johtuda võivast mõjust keskkonnale ja avalikule tervisele. Kalmistud kipuvad asuma tihti tiheasustusalade sees või vahetus läheduses. Inimasulate laienedes on kalmistu asulaga sageli kokku kasvanud (nt Türi linna kaks kalmistut). Kalmistute negatiivne mõju tervisele ja keskkonnale võib tuleneda maetud jäänuste kõdunemisel pinnasesse ja põhjavette leostuvatest bakteritest, viirustest, orgaanilistest ja anorgaanilistest laguainetest, kuid ka kalmistuprahi matmisest või põletamisest tekkivast õhu-, pinnase- ja veesaastest. Erinevate haigusttekitavate bakterite ja viiruste
Heaks näiteks on Inisfalleni klooster, mis asutati 7.sajandil ja jäeti maha 14.sajandil. Ceide põllud Ceide põllud kuuluvad teadaolevalt läänemaailma kõige vanemate haritud maade hulka. Arheoloogilistel väljakaevamistel on selgunud, et need on enam kui 5000 aastat vanad.Avastatud on kiviaja inimeste elupaikade jäänuseid ning vanu matusepaiku.Tegemist oli ilmselt maailma ühe vanima rahulike maharijate asulaga,mistõttu selle avastamine ja uurimine on tähits kogu maailmale, et võimalikult tõepäraselt ette kujutada inimühiskonna arengut läbi aastatuhandete.Aastal 1993 avati seal turistide jaoks külastuskeskus, mida on praeguseks külastanud sadu tuhandeid inimesi. Blarney loss Corki linna lähedal asuv Blarney loss on sama koha peal juba kolmas.Esimene ehitati 10.sajandil ja oli puust.Praeguse lossi ehitas 1446.aastal Dermot McCarthy.Loss ise on maailmakuulus ja kõikidele
1. Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on: · hädavajalik nt kaevandused, metsandus, kalandus; · tooraine on kiiresti riknev nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; · tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
a (nälg, surmad jne)? Laiemalt vaadates on alati seostatud linnuste rajamisega (rahutud olud?) · Rahvasterännuaeg 450-600, Eelviikingiaeg 600-800 LINNUSED 17-18 linnust, millel on avastatud leide 1. at keskpaigast (5.-6.saj), aga neid leide on armetult vähe (mõnikümmend potikildu, üksikud metallesemed, söetükid). Tundub, et püsiasustusega linnused saavad alguse 8. saj (või ka 7. saj lõpu poole) uuesti kasutusele võetud kui püsiasulad? Linnus paikneb kõrvuti asulaga. Suurem osa keskmise rauaaja linnustest paikneb Ida-Eestis (eriti Kagu-Eestis) Linnus kui üliku residents? · Linnuste näited: 1. Otepää 2. Rõuge linnamägi ja 3. Alatskivi 4. Ringvalllinnused 5. Mitmeosaline linnus, asula (neemiklinnus ,,Kalevipoja säng" (Lääne-Eesti, linnus Iru sageli asula paikneb (Põhja-Tartumaal Saaremaa Pöide). linnamägi (arvati,
· Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 38. milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu? (vt tabelit) 39. linnade ökoloogia: kolm peamist mudelit. Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: a. Kontsentrilise tsooni mudel (arendas Burgess) - kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon.
1. Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on: · hädavajalik nt kaevandused, metsandus, kalandus; · tooraine on kiiresti riknev nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; · tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
1. Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on: hädavajalik – nt kaevandused, metsandus, kalandus; tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid – nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
· hädavajalik nt kaevandused, metsandus, kalandus; · tooraine on kiiresti riknev nt värske juur- ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine; · tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest nt terase, juustu ja paberi valmistamine. 2. Turgude lähedus sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga kaupluste, toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt. 3. Tööjõutegurid maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine. 4. Muud tegurid nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded. Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
Valter Lang on eestis kontekstis kirjutanud, et aolinnadena tuleks arvesse nt Varbola..., need olid võimukeskused, aga nendest ei saanud linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast. Otsustavaks saavad arheoloogilised andmed - kas meil on tegu ristisõdade eelse asulaga, mis on kvalitiivselt erinev kui küla. Ka arheoloogiliste kaevamiste tulemused võivad olla ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust. Kaartide erinevus ei peegelda mitte ainult reaalse arheoloogilise materjali erinevust, vaid ka seda, et Eesti ja Läti arusaam aolinnast on erinev, teiseks ka arheoloogilised kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille
annaabi.ee 
