Mehaaniline liikumine Merili Sutt Mj213 Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad, tuul puhub, jões voolab vesi, lind lendab, inimene kõnnib. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneline Kõverjooneline Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.
alusmõisteid: Klassikaline mehhaanika puhul jaotub järgmiselt: Staatika (kirjeldab jõudude jaotust paigalseisvas süsteemis) (uurib kehade tasakaalu tingimusi) Kinemaatika (kirjeldab kehade liikumist, arvestamata neile mõjuvaid jõude) (uurib kehade liikumist, aga mitte selle tekkepõhjusi) Dünaamika (kirjeldab liigutatavate kehade käitumist ja neile mõjuvaid jõude) (uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas liikumine mingite jõudude toimel muutub.) Kinemaatika (kinema - kreeka k. liigutus, liikumine) uurib kehade liikumist ruumis. Seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. Näiteks saab kinemaati kaseaduste abil arvutada, kui kaugele lendab visatud kivi. Dünaamika uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (Dynamikos - kreeka k. jõusse puutuv.) Näiteks saab
Kool Referaat Liikumine Nimi Klass Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Mehaaniline liikumine.............................................................................................................4 Pikkuse mõõtmine..................................................................................................................5 Aja mõõtmine.........................................................................................................................6 Kiirus ................................................................................................................
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus.
Järelikult tasapinnalise liikumise korral liiguvad kõik antud tasapinnaga risti olevad sirged translatoorselt ehk iseendaga paralleelselt. Piisab, kui uurida jäiga keha tasapinnalise liikumise üht ainsat lõiku, mis on paralleelselt liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella. Kui me räägime keha liikumisest, siis mõtleme selle all
1. Millist füüsika haru nimetatakse mehaanikaks? – Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. 2. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? – Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. 3. Millisteks harudeks jaguneb mehaanika ja millega need harud tegelevad? – Kolm haru. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu, st et keha on tasakaalus. 4. Mis on liikumine? – Liikumine on keha asukoha muutmine. 5. Milles seisneb liikumise suhtelisus, too näiteid? – Liikumine toimub alati millegi suhtes. Asukoha muutumine võtab aega. 6. Mis on punktmass, milleks seda mõistet vaja on, too näiteid, kus keha võib lugeda punktmassiks, kus mitte? – Punktmassiks nimetatakse keha, mille
vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mehaaniline liikumine Sissejuhatus Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2 Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1. Trajektoor. 2. Teepikkus. 3. Ajavahemik ehk aeg. 4. Kiirus. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Kõik kommentaarid