EV valimissüsteem 1. Valimissüsteemi alused Eesti Vabariigi Riigikogu liikmed valitakse vabal valimisel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Valimiskomisjonide süsteem · Eesti Vabariigi Riigikogu valimisi valmistavad ette ja viivad läbi järgmised valimiskomisjonid: 1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ...
15) Kuidas antakse avalikkusele teavet kinnisel istungil toimuvast? V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust. 17) Millistel juhtudel on hääletamine riigikogus salajane? V: Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine; 5) õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine; 6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine; 7) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine. 18) Mida tähendab hääletamise isiklikkus? V: See kui riigikogu liige hääletab isiklikult.
· üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 21- liikmeline · üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 31- liikmeline · üle 300 000 elanikuga omavalitsusüksuse volikogu on vähemalt 63-liikmeline Volikogu esimees Volikogu valib enamuse häältega volikogu esimehe, kes korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsusüksust. Volikogu esimehe ning aseesimeeste ametikohad võivad volikogu otsusel olla palgalised ning volikogul on õigus volikogu liikmetele maksta hüvitist põhitöökohal saamata jäänud töötasu ning volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest. Seaduse alusel kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse: · valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle otsustamine;
arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates vallavanema või linnapea valimine; valitsuse liikmete arvu ja kinnitanud valitsuse liikmeid; pole kahe kuu jooksul volikogu valitsuse struktuuri kinnitamine; valitsuse liikmete kinnitamine ja esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest
nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,
14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 6. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine 7. Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2. Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine 3. Linna või valla esindamine Valitsemise struktuur rahvas VOLIKOGU (4a) Komisjon koh.
Hierarhiline: Riigikogu juhatus poliitiline: fraktsioonid - poliitilised keskused, genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel funktsionaalne: komisjonid - analüütiline keskus. Võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku tegevust. 8. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses on ESIMEES ja 2 ASEESIMEEST ning VALIMISED toimuvad esimesel istungil. KANDIDAAT võib olla iga Riigikogu liige. ESIMEHE ja ASEESIMEESTE valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. JUHATUS vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. ESINDAB Riigikogu KINNITAB fraktsioonide/komisjonide struktuuri REGISTREERIB fraktsioonid ja nende koosseisud KOORDINEERIB õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö ADMINISTREEERIMINE KORRALDAB erakorraliste, täiendavate ja töönädala INSTUNGITE ETTEVALMISTAMIST
põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,
riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2. Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3. Eelnõu vastuvõtmine seadusena. Eelnõu vastuvõtmine (seadusena) toimub hääletamise teel. Hääletamine on avalik, v.a vabariigi presidendi valimistel, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel ning riigikogu poolt ametisse nimetatavate ametiisikute (PS § 65) puhul. 4. Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine. Kui seaduseelnõu on seadusena vastu võetud, saadab riigikogu juhatus selle presidendile väljakuulutamiseks (mitte kinnitamiseks). Presidendi välja kuulutatud seadus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas seitsme tööpäeva jooksul väljakuulutamisest. Samuti seitsme päeva jooksul avaldatakse Riigi Teatajas ka riigikogu otsused, avaldused,
Poliitiline: fraktsioonid- poliitilised keskused, genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel. Võimuhierarhi allikas. Funktsionaalne: komisjonid- analüütiline keskus. Võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku tegevust. 6. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses: esimees ja 2 aseesimeest ning valimised toimuvad esimesel istungil. Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist
riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2) Seaduseelnõu arutamine. Seaduseelnõu arutamine algab pärast selle esitamist riigikogule. Eelnõu antakse koos seletuskirjade ja muude vajalike lisadega riigikogu juhatusele. 3) Eelnõu vastuvõtmine seadusena. Eelnõu vastuvõtmine (seadusena) toimub hääletamise teel. Hääletamine on avalik, v.a vabariigi presidendi valimistel, riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel ning riigikogu poolt ametisse nimetatavate ametiisikute (PS § 65) puhul. 4) Seaduse väljakuulutamine ja avaldamine. Kui seaduseelnõu on seadusena vastu võetud, saadab riigikogu juhatus selle presidendile väljakuulutamiseks (mitte kinnitamiseks). Presidendi välja kuulutatud seadus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul väljakuulutamisest.
Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad KOV üksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. Valla ja linna põhimäärus Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende 1
sotsiaaldemokraatide ja rohelistega tugevaks vasaktsentristlikuks tiivaks. Lähiajal lahkumisteateid ei pruugi tulla, sest ära oodatakse 5. detsembril toimuv Rahvaliidu kongress. Seal antakse volikogu otsusele veel kord kinnitus ja valitakse uus esimees. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes eile Postimehele, et mitmed maakonnaorganisatsioonid ja -ühendused on üles seadnud tema kandidatuuri ning on ka palju pakkumisi aseesimeeste kohale. Postimehe andmetel ei ole ta aga sada protsenti kindel, et soovib esimehena jätkata. Rahvaliidu nn vanad tegijad ehk Villu Reiljan ja Tarmo Mänd usaldasid küll skandaalide pöörises erakonnale uue näo andmiseks juhtimise noorte kätte, kuid praegu pole nad erakonna eesotsas toimuvaga sugugi rahul. Kui Keskerakonna liitumispakkumise järel paigutati Reiljan pigem Edgar Savisaare paati astumise toetajaks, siis nüüd on ta veendunud iseseisva erakonna jätkamise pooldaja.
· Immuniteet kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul) Riigikogu struktuur · Esindavad riigikogu: 1. Juhatus (spiiker + 2 asespiikrit); 2. Komisjonid · Esindavad ennast: Fratksioonid ja liikmed · Riigikogu spiikri(esimehe) valimisel on võimalik hääletada kandidaadi vastu · Kui on 2 võrdse häälesaagiga esimehe kandidaati, heidetakse nende vahel liisku (seadus selline). Aseesimeeste puhul seda ei rakendata · Spiikrite ülesanded: Panevad paika istungite päevakorrad. Päevakorra kinnitamiseks peavad kõik 3 juhatuse liiget olema ühel meelel. Esimehel on ka nö asepresidendi roll (pole kordagi juhtunud, et riigikogu esimees peab täitma presidendi rolli, sest ametlikult pole Eesti president kordagi puhkusel olnud, et keegi teda asendama oleks pidanud) Komisjonid · 11 alalist komisjoni ja erikomisjonid
lahendamiseks; 11. osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15. vallavanema või linnapea valimine; 16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele,
Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise
esimehest ja kahest aseesimehest. Juhatus valitakse Riigikogu poolt hääletamisel üheks aastaks. Riigikogu uue koosseisu esimees valitakse esimesel istungil. Valimisi korraldab Vabariigi Valimiskomisjon, kelle esimees juhatab Riigikogu istungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni. Kandidaatide ülesseadmise õigus on Riigikogu liikmetel. Tegelikkuses seatakse kandidaadid üles fraktsioonidevahelise kokkuleppe alusel. Kõigepealt seatakse üles esimehe kandidaadid ja pärast esimehe valimisi aseesimeeste kandidaadid. Kandidaatide ülesseadmise õigus on Riigikogu liikmetel. Tegelikkuses seatakse kandidaadid üles fraktsioonidevahelise kokkuleppe alusel. Kõigepealt seatakse üles esimehe kandidaadid ja pärast esimehe valimisi aseesimeeste kandidaadid. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Hääletamine on salajane ja seda korraldatakse hääletamissedelite abil. Hääletamine toimub hääletamiskabiinis. Hääled loetakse Riigikogu saalis avalikult.
PS juhatuse volitusteks tähtaega ei kehtesta, kodukorra seaduse kohaselt valitakse juhatus üheks aastaks. Juhatuse valimine on uue koosseisu teine päevakorrapunkt pärast deputaatide vande andmist. Kandidaate juhatusse võib üles seada iga Rkogu liige. Tegelikkuses seatakse kandidaate üles fraktsioonide kokkuleppel ja selle arvestusega, et juhatuses oleks üks opositsiooni esindaja. Kõigepealt seatakse üles esimeeste kandidaadid, seejärel aseesimeeste. Valimistel on igal liikmel üks hääl. Vajalik on saada üle poole häältest, hääletatakse bülletäänidega. Juhatuse või selle liikmete volituste lõppemisel toimuvad korralised/erakorralised valimised. Korralised valimised toimuvad tähtaja möödumisel, erakorralised siis, kui mõni liige astub juhatusest tagasi või tema volitused Rkogus on lõppenud. Juhatusele pole võimalik avaldada umbusaldust.
järgnevaid lugemisi pole vaja. d) 2/3 ehk 68 häält – presidendi valimine, RK ajagraafiku muutmine, Põhiseaduse vastuvõtmine, kui ta on algatatud kiireloomulisena, riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimine, RK istungi kuulutamine kinniseks jne e) 4/5 ehk 81 häält – põhiseaduse muutmise algatamine kiireloomulisena. Hääletamine on avalik, välja arvatud järgmised juhtumid – presidendi valimised, RK esimehe ja aseesimeeste valimised, Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine, riigikontrolöri nimetamine, õiguskantsleri nimetamine, Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete nimetamine, kaitseväe juhataja nimetamine. Riigikogu funktsioonid Põhiseaduse järgi: 1) Seadusloome – seadused ja otsused. Seadused – palju, erinevad koosseisud. Seadusandlik initsiatiiv – RK (liige, fraktsioon, komisjon), valitsus (kõige enam), president põhiseaduse muutmiseks. NB! RK osakaal järjest vähenenud!
annaabi.ee 
