Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutimaailma võlu ja vaev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parool, sotsiaalmeedias, ettevaatlik, parooli, arvutid, uuendusi, unustada, usaldada, paroolid, discord, kontosid, facebook, viirusetõrje, viiruseid, vajuta, vaev, kellegil, teistsugune, arvamusi, arvutil, turvaaugud, avada, avamist, kaotavad, logida, juhust, loevad, kellelgi, arvutiprogramm, avalikes, kohvikutes, instagram, kogub, aegunudInternetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Soovitusi küberkiusamise tõkestamiseks: · suhtluskanalites blokeeri kiusaja. Kui keegi saadab sulle mõnes virtuaalses suhtluskanalis (MSN, Facebook, jutukad jne) mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid ja teateid, siis blokeeri teadete saatja; · kopeeri halvustava sisuga teated, et neid vajaduse korral saaks hiljem kasutada kriminaalasjas tõenditena; · suhtlusportaalides lõpeta kiusaja tegevus. Selleks teavita portaali pidajat kiusaja tegevusest. Enim levinud on sellised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes
Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist . Kui arvutis peaks olema viirus, mille eesmärk on andmeid saata, siis takistab ka seda. 1.1.1. Paroolid Lisaks arvuti kaitsmisest ründetarkavara eest, tuleks suurt tähelepanu täielikuks andmeturve saavutamiseks panna paroolidele. Paroole tuleb arvutit ja internetti kasutades sisestada meil igapäev ning aeg-ajalt tuleb ka uusi paroole välja mõelda. Suur osa turvariske ongi seotud eelkõige tõsiasjaga, et kasutajad on valinud endale liiga lihtsad paroolid või ei hoia neid päris turvaliselt. Mõned märksõnad parooli koostajale: · Hea parool on selline, mida on raske murda
Interneti turvalisus Autor: Karmen Pikkmets Mis on interneti turvalisus? Interneti turvalisus - privaatsuse ja turvalisuse tase isikuandmete kohta, mida on avaldatud Interneti kaudu. Interneti turvalisuse reeglid Esimene ja kõige tähtsam reegel -- ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sulle endale tehtaks. Netis on kuri käitumine eelkõige netikiusamine. Ära kunagi ürita kaasinimestele tehniliste vahenditega halba teha! Teine reegel -- ole ise kaitstud! Vaata üle oma arvutid ja mobiiltelefonid! Kas kõigis neis seadmetes on olemas viirusetõrje? Kas see viirusetõrje uuendab end iga päev? Kolmas reegel -- leia endale sõber või usaldusisik. Aeg-ajalt ikka juhtub asju, keegi tuleb netis tülitama või muud sellist. Neil hetkedel ei ole tark iseendaga üksi jääda. Vaid väga harva juhtub miskit, mida pole maailmas kellegagi kunagi varem juhtunud. Neljas reegel -- mõtle iseenda ja oma pere andmete turvalisusele. Pole
Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid......................................................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine........
Administrator account'i, mis omab superkasutaja privileege ja mis ei sisalda parooli. Ühesõnaga võib suvaline inimene siseneda Windows Logon Welcome ekraani kaudu Sinu süsteemi ja seejuures omada Administraatori superõigusi. (Paljud kasutajad ei teagi sellise Administraatori konto olemasolust, rääkimata juba sellisest Windows Xp'sse sissesaamise viisist...) Kuidas tegutseda? · Käivita kompuuter ja kui ilmub Windows Logon Welcome ekraan, siis vajuta kaks korda järjest Ctrl-Alt- Del klahvikombinatsioone, st vajuta algul Ctrl+Alt+Del klahve (lõpetades on kõik need 3 klahvi alla surutud...), siis vabasta need klahvid ja seejärel korda sedasama protseduuri. · Seejärel ilmub ekraanile Log On to Windows dialoogiaken, kuhu tipi ülemisse User name tekstikasti sõna administrator ja jäta alumine Password tekstikast tühjaks ning klõpsa OK. · Seejärel jõuadki Sa rahumeeli Windows XP-sse kus
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus
aadressi. Või siis kasutatakse kliendi emaili aadressi kasutajanimena. See ei ole turvaline, häkker saab sealt emailiaadressi teada ja võib teha katseid postkasti sisse saada või üritab esineda teise inimesena. Klientidele saadetakse paroole üle turvamata võrgu ja sealt saab samuti häkker andmetele ligi. Häkker võib tungida veebipoe andmebaasi, SQL attack. Häkker võib varastada koos teiste paroolidega ka FTP paroolid ning siis vabalt tegutseda. Kui häkker ründab panga serverit, saab ta isikute krediitkaartide andmetele tuginedes klientide vara kuritarvitada. Et tutvariske vähendada, mõned pangad on teinud topelt audentimise süsteemi, et kliendil on pin ning veel paroolikaart, kust kombineeritud kujul peab klient enda tuvastamiseks andmeid sisestama. 4. Millised on riskide kolm kategooriat, iseloomusta neid. Kõrge riskitase, vastuvõetamatu risk Kõrgenenud riskitase
· Skaneerida viirusetõrjeprogrammiga sissetulevaid kirju Alati tasub faile viiruste suhtes kontrollida. Seda tasub teha ka siis, kui faili saatja on teie tuttav ja fail oodatud. Viirused võivad süsteemi tungimiseks kasutada sõbralikku allikat. · Mitte tõmmata internetist programme Ebausaldusväärsetest allikatest saadud programme ei tasu installeerida, kuna näiliselt ohutu failinime taga võib tegelikult peituda viirus. Viiruseid võivad sisaldada tasuta jagatavad programmid, mängud või ekraanisäästjad. Internetist programme tõmmates tuleks failid enne avamist viirusetõrjeprogrammiga üle vaadata. 1. Eemaldada programmid, mida ei kasutata Arvutis võib olla arvutimüüja poolt eelinstalleeritud tarkvara, mida arvutiomanik ei plaani kunagi kasutada. Selline tarkvara tasub eos arvutist eemaldada. Esiteks võib selles tarkvaras
Kodulehte on palju lihtsam uuendada, kui paberist kataloogi või reklaamvoldikuid. Kui prinditud reklaamid muutuvad kiiresti vanaks, siis kodulehel olevat reklaami ning uudiseid saad uuendada igal ajal. Võidavad mõlemad pooled, nii klient kui ettevõtja. *Võimalik haarata laiemat turgu. Kodulehe saab teha mitmekeelse, et see aitaks kaasa oma teenuste tutvustamisel välismaa klientidele. *Hessa tantsutrupi liikmed ja sõbrad saavad kaasa aidata ettevõtte tutvustamisel. Märksõnadeks on Facebook ja suusõnaline levimine. Tuleb paigaldada lehele Facebook´i jagamise nupp - kui koduleht klientidele meeldib, siis oma rahulolu näitamiseks on vähim, mis nad teha saavad, "Meeldib" vajutamine. Tänu sellele saab jällegi uusi potentsiaalseid kliente juurde. 1.4 Töös kasutatavad meetodid Käesolevas töös keskendutakse kõigepealt eesmärkide ja nõuete täpsele väljaselgitamisele, mis on käsitletava probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks esmavajalikud
Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks investoreid), proovimaks kuidas ta tehtud uss edasi liigub. Creeper oli tüütu(kuvas ekraanile kirja "I'M THE CREEPER: CATCH ME IF YOU CAN"(tõlkes siis "Ma olen creeper, püüa mind kinni kui suudad")), ta ei olnud mingit moodi ohtlik nagu seda on tänapäevased. Mõne aja pärast olid kõik arvutid süsteemis nakatanud ning Creeperi eemaldamiseks kirjutati Reaper, mis liikus sama moodi nagu Creeper, mööda võrku ning eemaldas Creeperi. Reaper on tähtis selle poolest, et üksiti on ta esimene viirus välisvõrgus ning samuti ka esimene viirusetõrje. 1974 tuli viirus nimega Rabbit(tõlkes Jänes). Oma nime sai sellest, et paljunes väga kiiresti ning samal ajal ei koormanud arvutit nii palju nagu tema eelkäijad. Jällegi oli mõeldud rohkem naljana kui tõsise asjana.
aljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei e mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, D-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel onktakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. rvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti asutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on õeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, kitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja atma neid edasi ning tegema muud sarnast
oma arvutisse üles laete. Ning see pakike mis laeb sinu arvutisse tarkvara läbi brauseri muudab sinu arvuti kaitsetuks ja ohtikukus. Kuigi viirusetõrjed ja tulemüürid kaitsevad sinu arvutit kõiksuguste viiruste ja muud ohtikke asjade. Ei kaitse see nimelt asju mis tuleb läbi sinu brauseri. Nimelt väike möödahiilimisvõimalus mida saavad ründajad kasutada enda kasuks. Selle tulemusena nakatuvad arvutid ,,bot" tarkvaraga mis tekitab nö ,,botnet" võrgustiku. Need ,,bot'id" salvestavad iskilike andmeid ja isegi klaviatuuri vajutusi. Tänapäeval on isegi tavalise kodulehe külastamine riskantne. Kuna tulemüürid võimaldavad vaba pääsu mingisuguse programmi allalaadmisel läbi brauseri siis oskab ,,bot" end paigaldada vaikselt ja salaja arvutisse. Kuigi kaasaegsemad viirustõrjed peaksid sealt ära hoidma siukse tegevuse siis uuemad ,,bot'id" jõuavad enne viirustõrje
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
mõjudega. Laialt levinud tüüptarkvara korral võivad turvaaugud väga ruttu viia olukorrani, kus üle maailma tekib erinevat liiki institutsioonidel raskeid turbeprobleeme. Näited: -Tarkvaraviga z/OS operatsioonisüsteemi turvatarkvaras RACF võib tähendada, et töötamist ei lõpeta mitte ainult RACF, vaid kogu süsteem muutub töövõimetuks ja tuleb uuesti käivitada. -Standardtarkvaras kasutatava turbefunktsionaalsuse tugevust (näiteks paroolid või krüpteerimisalgoritmid) hinnatakse kasutajate poolt tihti tugevamaks kui see tegelikult on. Tihtipeale ei suuda need turbefunktsioonid asjatundlikku ründajat püsivalt eemale hoida. See kehtib näiteks krüpteerimisfunktsioonide kohta, mis on integreeritud paljudesse tekstitöötlusprogrammidesse. Peaaegu kõigile neist leiab internetist arvukalt tööriistu (Tools), et sellest krüpteerimisest mööda hiilida. -Selgus, et rivist väljalangemise põhjuseks oli ühe kindla sõna olemasolu
Arvutite nimed on numbritest koosnevate IP- aadressidega üheselt seotud, igale arvuti nimele vastab number. Näiteks Tartu Ülikooli keskarvutile kadri.ut.ee vastab IP-aadress 193.40.5.94. Ühel arvutil võib olla aga ka mitu nime, mis kõik vastavad ühele IP-aadressile, neid nimesid nimetatakse alias'teks. Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid
Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi, töötab ta varjatult ja mõningate viiruste puhul ei pruugi inimene aastate jooksulgi aru saada, et ta arvutis on viirus. Maakeeli nimetatakse arvutiviirust pahalaseks. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide, CD-plaatide, kohtvõrgu, Interneti ja teiste ,,suhtlusvahendite" vahendusel kontakteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad. Terminit "viirus" kasutatakse harilikult, et viidata paljudele erinevatele nuhkvara programmide tüüpidele. 1.3.Viiruste ehitus ja talitlus 1.3.1.Nakatamissüsteem Nakatamissüsteem on viiruse kõige olulisem osa, ülejäänud osad võivad isegi puududa. Ta peamised ülesanded on järgmised: 1
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
kasutaja teadmata) Teenusetakistamise rünne ehk DOS-rünne (arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine suure hulga päringute saatmise teel) Arvutiviirused (1) Näited kuritegudest, mis on suunatud isiku pihta: Küberjälitamine - isiku või isikute jälitamine kasutades arvutit Andmete ,,õngitsemine" (inglise keeles phishing) Arvuti turvalisuse valdkonnas on ,,kalastamine" kuritahtlik protsess, mille käigus üritatakse omandada teise isiku andmeid. Näiteks kasutajanimed, paroolid ja krediitkaartide andmed. Sõjategevuse käigus saadud andmed, mida kasutades üritatakse saadud andmetega järgida vaenlase sõjataktikat, mis loob eelised sõda või lahing võita. (1) Konkreetsed kuriteod: · Rämpspost (inglise keeles spam) soovimatute e-kirjade saatmine reklaami ja kaubanduslikul eesmärgil on ebaseaduslik, mille karistamise määrad varieeruvad olenevalt detailidest. Rämpsposti vastased seadused on suhteliselt värsked. (1)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
Käesoleva töö eesmärk on uurida erinevaid viirused, nende töö põhimõtteid ja nende hävitustöö mastaapsust. Järgmine aspiratsioon on pahavara eemaldamine ning tekkinud kahjustuste parandamine. Selleks, et pahavara eemaldamist testida kindlas keskkonnas kasutasin programmi nimega ,,Windows Virtual PC", mis võimaldab arvutis jooksutada virtuaalset operatsionsüsteemi. Otsustasin valida antud kursusetöö teema, kuna tekkis huvi teada saada, mis põhjustel aja möödudes arvutid mutuvad infoprotsessimisel aeglasemaks ning miks muutub andmeside järjest riskantsemaks. Kuid, mis viisil saab arvutisse sisse tungida, kui te olete kindel, et teie majja keegi sissetunginud pole ning peale teie pole keegi füüsiliselt arvutit näppinud? Arvutisse, mis asub võrgus on võimalik siseneda kas operatsioonisüsteemis või tarkvaraprogrammides olevate turvalekete kaudu, andmetele ligipääsemiseks võidakse kasutada e-maile või
ühendada mitmesuguseid välisseadmeid. Töö ajal võib CD-plaadilt kuulata taustamuusikat. Lihtne kasutada Windows XP kasutamine ei ole keerukam Windows 98/Me kasutamisest. Sul on võimalik oma käe järgi kujundada töölauda, stardimenüüd, tööriistaribasid ja aknaid. Lihtne on installeerida uut riistvara ja programme, hooldada kõvaketast ning teha igapäevaseid faili- ja kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul.
teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning praktilisi soovitusi praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 6 Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on lisatud süllabus (Lisa 1), mis pakub välja ühe variandi, kuidas e-turunduse kursust läbi viia.
Interneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). See võrk sai nimeks arpanet. Tol hetkel tekkis vajadus ühendada standardsesse ning töökindlasse võrku akadeemilises, kaitse- ning sõjandusvaldkonnas töötavad arvutid, et kiirendada nendevahelist infovahetust. Võrk tuli ehitada üles hajuspõhimõttel, mingit keskust olla ei tohtinud, kuna selle võis vaenlane üles leida ning hävitada. Seetõttu konkureeriti võrk nii, et mitte ühegi arvuti rivist välja viimine ei kutsuks esile kogu võrgu halvangut. Peale 1969 aasta proovi, kus võrku kuulus vaid neli arvutit, prooviti lisada veel arvuteid. 1972.aastal kuulus võrku kusagil 37 arvutit. Aasta hiljem võeti kasutusse projekt, mille
.............................................................. 32 2 SISSEJUHATUS Arvutivõrk on seadmete ja/või protseduuride kogum, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise. Meie vaatleme arvutivõrke, kus andmeedastus toimub inimese või mõne teise elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest. Praegu varustatakse Mac OS'iga Apple Computers'i arvuteid iMac ja Power Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused.
Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. 3 Mis on Internet? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
401 päring oli anonüümne, on vaja audentida 403 forbidden kui puuduvad õigused lugemiseks 10. Interneti protokollid FTP ja SFTP. Andmevahetuse kirjeldus ja pordid. Port Protokoll Seletus 20 ftp data 21 ftp control ftp data/control (passive mode) FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: · klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi · server - toimib teenindajana Lisaks failide kopeerimisele saab: · lasta FTP serveril faile pakkida · kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks · manipuleerida serveri failisüsteemis
seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. MIS ON INTERNET? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
faile regulaarselt uuendataks. See tagab, et programm sisaldab kõige uuemat infot viiruste vastu võitlemisel. Enamasti saab viirusetõrjeprogrammide puhul uuenduste tegemise ning kogu süsteemi kontrollimise seadistada automaatseks ning kasutaja ei pea selle pärast muretsema. Peamiselt tungivad viirused arvutisse süsteemi nõrkade kohtade kaudu. Seega on väga oluline jälgida operatsioonisüsteemi tootjate poolt väljaantavaid uuendusi ehk paikasid, mis nõrku kohti kaitsevad. Kindlasti tasub arvutikasutajal end kursis hoida viirusetõrje tootjate veebilehtedel oleva infoga erinevate viiruste tunnuste kohta, sest see annab eelise arvuti viirusega nakatumise ennetamiseks. Lisaks tulemüüri ja viirusetõrjeprogrammi sihipärasele kasutamisele tasub arvutiga töötamisel silmas pidada järgnevaid punkte: internetis liikudes tuleks vältida kahtlase sisuga lehekülgi, reklaambännereid, linke jne
kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus Esimest korda andmebaasidega tööle hakkamisel šokeerib noori veebitreialeid MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused |
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli
programmi jaoks olulisi faile regulaarselt uuendataks. See tagab, et programm sisaldab kõige uuemat infot viiruste vastu võitlemisel. Enamasti saab viirusetõrjeprogrammide puhul uuenduste tegemise ning kogu süsteemi kontrollimise seadistada automaatseks ning kasutaja ei pea selle pärast muretsema. Peamiselt tungivad viirused arvutisse süsteemi nõrkade kohtade kaudu. Seega on väga oluline jälgida operatsioonisüsteemi tootjate poolt väljaantavaid uuendusi ehk paikasid, mis nõrku kohti kaitsevad. Kindlasti tasub arvutikasutajal end kursis hoida viirusetõrje tootjate veebilehtedel oleva infoga erinevate viiruste tunnuste kohta, sest see annab eelise arvuti viirusega nakatumise ennetamiseks. Lisaks tulemüüri ja viirusetõrjeprogrammi sihipärasele kasutamisele tasub arvutiga töötamisel silmas pidada järgnevaid punkte: internetis liikudes tuleks vältida kahtlase sisuga lehekülgi, reklaambännereid, linke jne
annaabi.ee 
