- peab paiknema otse ees - pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale: - Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda - Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. - Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 56 korda. - Tee umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed
Essee Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil
Essee Nimi: Klass: Tallinn 2009 ,,Rahvakeele säilitamine on muutunud väga ohtlikuks, kuna suurenenud on arvutikasutus. Manitsusega ei saa peatatada ingise keele sissetungi. Üks ainukestest võimalustest on luua vastukaal sellessamas keskonnas Internetis. Selleks tuleb teha eesti keele teatmematerjalid (sõnastikud, käsiraamatud jms) mugavalt kättesaadavaks igale arvutikasutajale (koolilapsele, professorile, poliitikule, ärimehele jne) ning hoolitseda selle eest, et esitatu oleks parimal võimalikul tasemel. Internetis olevad sõnastikud ja nendega seotud mitmekesised päringuvariandid loovad uued võimalused eesti keele õppimiseks ja õpetamiseks kõigil keeleõppe tasanditel: põhikoolist doktoriõppeni, nii emakeelena kui võõrkeelena." Käesolevas töös analüüsin ma noortekeelele iseloomulikku Internetis kasutatavat släng´i.
Tim Berners-Lee - 1991 World Wide Web, 1990-1991 HTML Herman Hollerith – 1890 perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
BIOS säilitab endas informatsiooni kõikidest arvuti sisemistest ja välimistest seadmetest ning informatsiooni kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta. .................................10 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Võhikust arvutikasutajale ei pruugi sõna BIOS midagi öelda, kuid see on üks olulisemaid komponente arvuti töö tagamiseks. BIOS on kui arvuti hing, mis suunab ja kontrollib arvuti töö käiku. 3 Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed
omaga, langeb alla 80%. Lihtsamates UPSides piirdutakse valgusindikaatoriga, mis hakkab helenduma, kui asjad patareiga korras pole. UPSi tööaeg patareilt Tööaeg patareilt iseloomustab, kui pika aja jooksul suudab UPS varustada energiaga maksimumvõimsust tarbivat arvutit oma patareisse salvestunud energia arvel. See aga kõigub erinevate UPSide korral küllaltki laiades piirides, alates viiest minutist, kuni mitme tunnini Andmaks arvutikasutajale märku, et töö toimub patareilt, väljastavad UPSid heli või/ja valgussignaale. Arukamad UPSid sulgevad arvutisüsteemi aga automaatselt, kui patarei tühjeneb kriitilise piirini. UPSi tööaega on võimalik pikendada lisades akusid. Akud maksavad 2550% UPSi hinnast. UPSi valikust koduarvutile Soovides varustada oma koduarvutit UPSiga, tuleks esmalt kindlaks teha, millises seisus on vooluvõrk, kust arvutit toidetakse
Kõik saabunud ja saadetud teated läbivad tulemüüri, mis uurib igat teadet ja blokeerib need, mis ei vasta eelnevalt täpsustatud turvanõuetele. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil: 1.Pakett-filtrid: Pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti eraldi ning vastavalt kasutaja poolt kehtestatud reeglitele lubab need läbi või tõrjub eemale. Kuigi keeruline seadistada, on see üsna efektiivne ja arvutikasutajale oma olemuselt arusaadav. Vastuvõtlik IP spuufimisele. 2.Rakenduskihi tulemüür: kehtestab turvanõuded teatud rakendustele nagu FTP ja Telnet serveritele. Selline lähenemine on äärmiselt efektiivne turvakaalutlustest lähtudes, kuid võib vähendada üldist jõudlust. 3.Olekuteadlik tulemüür: kehtestab turvanõuded kui TCP või UDP ühendusele. Kui juba ühendus on loodud, siis paketid võivad liikuda ilma edasise kontrollita. 4
Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet, tühikud ja eesti eritähed. Windows piirab tavaliselt nimed 260 märgini. Kuid faili nimi peab tegelikult olema sellest lühem kuna see märgi arvestus hõlmab kogu teed (näiteks C:Programmifailidfailinimi.txt). Sellepärast võib mõnikord ilmuda tõrge, kui kopeerite pika nimega faili asukohta, mis on eelmisest asukohast pikema teega. Faili nimeks võib näiteks panna Praktiline arvutikursus algajale arvutikasutajale (konspekt). Failinime laiend on märkide kogu, mis aitab süsteemil Windows aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab ning milline programm peaks selle avama. Seda nimetatakse Lk 3 / 8 Kontoritöö tarkvara laiendiks kuna see ilmub peale punkti faili nime lõppu. Faili nimes minufail.txt on laiendiks txt. See annab süsteemile Windows teada, et tegemist on tekstifailiga, mida
korra kohaselt üle haridus- ja teadusministeeriumile, kes omakorda võib tiigrihüppe sihtprogrammi raames anda arvutisüsteemi üle õppeasutustele. Loomulikult on eeltoodu lubatud alles pärast seda, kui arvutisüsteemi osaks olevast arvutist on kõrvaldatud sinna autoriõigust rikkudes installeeritud arvutiprogrammid või muude teoste piraatkoopiad. 25 24 Tarkvarapiraatlusega vastutus - http://www.tarkvaraliit.ee/et/Arvutikasutajale/Tarkvarapiraatlusega-kaasnev- vastutus (16.10 2012) 25 Kurisoo, K., Kaur, V., Ant P. ,,intellektuaalne omand" lk 166-167, 2009 KOKKUVÕTE Kuna tehnoloogia arenguga ning üleüldse üleminekuga infotehnoloogiasse, kaasnevad sellega uued probleemid. Nagu antud referaadis öeldud, on sellega eriti tihedalt kokkupuuted just intellektuaalse omandiga, täpsemalt tarkvara illegaalse omandamisega. Eks ole palju võimalusi, et seda probleemi ennetada, tehes muudatusi nii tarkvara
ettevõtluse osakond Sirle Kabanen AÜTH1 SCENARIO DIAGRAM Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus Scenario diagram (eesti keeles ka stsenaariumskeem) on skeem, mis visualiseerib protsesside toimimise struktuuri eelkõige ajalises järjekorras ja näitab ära seejuures kõik võimalikud stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele arvutikasutajale kui ka töö autorile on Scenario diagram võõras ning selle tõttu on referaadi eesmärkideks: tutvustada Scenario diagram´iga seotud mõisteid ja skeemi olemust; tuua välja teemaga seotud skeemide ja keele tekkimise ajalugu; vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul; kirjeldada infootsingu protsessi ning edasiseid uurimusküsimusi. Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse
Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Üldiselt mõeldakse tarkvara all kõiki arvutis olevaid programme. Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software)
hinna paranedes tõrjuti CRT monitorid turult. Kuid kineskoopmonitorid ei ole veel kuskile kadunud. Inimestel on neid suurtel hulkadel kodus. Neid ei tohiks kindlasti lihtsalt prügimäele visata, vaid viia jäätmekäitlusesse. Kineskooptelerid ja -kuvarid on ohtlikud kahel põhjusel. Üks põhjus on niinimetatud tinaklaas, millest on tehtud kineskoobi tagaosa ning teine luminofoor, mis on kineskoobi sees. OHUTUS Monitori kvaliteet on arvutikasutajale väga tähtis. Monitori kvaliteet määrab suures osas arvutikomplekti mõju tervisele. Kehv klaviatuur või hiir muudavad töö ebamugavaks, mürisev ventilaator häirib, aeglane arvuti ajab närvi, kuid "odav" monitor rikub silmad kiiresti. Ei maksa end lasta petta kaitseekraanist madalakvaliteetne monitor sellest paremat pilti näitama ei hakka, mõne aja pärast tuleb hakata prillidele mõtlema. Silmadele kasulikum on kindlasti LCD monitor. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD
silmaga näeme. IPv6 aadresse jagab samuti IANA DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol '''Definitsioon ja ülevaade''' DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud.
......................................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid ........................................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Sõna internetipettus ei ole ühelegi arvutikasutajale tundmatu ja me kõik puutume sellega kokku iga päev. Selle ära tundmine ja vältimine vajab head analüütilist oskust, sest ikka ja jälle kukub keegi mõne petuskeemi otsa. Internetipettused on interneti kaudu levivad skeemid, kus uudishimulikke, teadmatuid või heausklike kasutatakse ära või röövitakse. Enamasti kaotab ohver raha või teenitakse seda tema teadmata, kasutades ohvri arvutit, e-poste ja muud. Viimastel aastatel on interneti pettuste arv
V: Ergonoomiline töökoht tagab töötaja parema tervise ja tööviljakuse. 4) Missuguseid soovitusi võiks harjutuste tegemise ja pauside pidamise osas anda pidevalt arvutiga töötavatele inimestele? V: Pause võiks teha vähemalt iga tunni järel ja selle ajal ka natuke ringi liikuda. Puhata ka silmi, vaadates kaugusesse umbes 6 minutit 1 tunni jooksul. 5) Projekteerida nõuetele vastav töökoht konkreetsele arvutikasutajale. (Lahenda ülesanne eelkõige graafiliselt piltide, fotode, skitseeringute vms abil). 15
vähemalt kuni soovitud tarkvara kättesaamiseni. · Teatage tarkvarapiraatlusest - ostjad, kes kahtlustavad müüjat tarkvarapiraatluses, tarkvara võltsimises või tarkvara levitamisega seotud pettusskeemides, peaksid ühendust võtma politseiga või informeerima sellest meid meiliaadressil [email protected]. 15 Kasutatud materjalid 1. http://www.tarkvaraliit.ee/et/Arvutikasutajale 16.02.2010 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara 16.02.2010 16
alustades 11–13-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19–24-tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk spetsiaalseid portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad. 16 10 Ohutus Monitori kvaliteet on arvutikasutajale väga tähtis. Monitori kvaliteet määrab suures osas arvutikomplekti mõju tervisele. Kehv klaviatuur või hiir muudavad töö ebamugavaks, mürisev ventilaator häirib, aeglane arvuti ajab närvi, kuid "odav" monitor rikub silmad kiiresti. Ei maksa end lasta petta kaitseekraanist – madalakvaliteetne monitor sellest paremat pilti näitama ei hakka, mõne aja pärast tuleb hakata prillidele mõtlema. Silmadele kasulikum on kindlasti LCD monitor. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD
E-lugeja on muidugi ka veel kallis instrument esialgu, see on ka takistuseks,'' rääkis 2010. aasta alguses Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein. Teine takistus on kirjastajad, kes ei tõtta sugugi pimedas vaimustuses e-tuleviku suunas. Kirjandustööstuse seisukohalt on suurim e-raamatutega kaasnev probleem piraatlus. Kui paberköites raamatut läbi koopiamasina ajada on parajalt tülikas, on copy-paste käsklus jõukohane igale arvutikasutajale. Tulemus on see, et juba praegu on võimalik internetist leida tuhandeid raamatute piraatkoopiaid, mida ahned lugejad endale tasuta tõmbavad. "Seda kirjandust, mida läbi interneti saab alla tõmmata, on meeletult palju. Piraatlusega võitlemine on nii kallis, et see ei ole võimalik, " nentis Vagenstein. "Ega paberist raamat ei kao muidugi ära kuskile, see on selge," arvas Argo Ideon. "Nii, nagu paberist ajaleht pole kuskile kadunud, on ka paberist raamatu kadumisest väga vara rääkida.
Siinkohal võibki välja tuua mõned enimlevinud vead, mida Wifi turvalisuse juures tehakse. Turvalisusega seotud osa ei seadistata üldse, või seda tehakse kehvasti. See, kui 802.11 turvalisuse seaded autentimiseks ja krüpteerimiseks ei ole üldse seadistatud ja ka seadme mestiident (service set identifiers) jäetakse muutmata, soodustab rünnete tõenäosust sinu võrgu vastu. Kuna vaikimisi seaded on tihtipeale tootjatel igal mudelil ühed ja samad, siis on need natukenegi aktiivsemale arvutikasutajale otsingumootorite kaudu kättesaadavad. Lisaks on probleem olemas ka teiselt poolt. Kui sul on arvuti operatsioonisüsteem seadistatud teatud võrkudesse automaatselt ühendama, siis on väga lihtne neid võrke järgi kloonida ja jätta sulle mulje, et oled ühenduses enda tavalise ühendusega, aga tegelikult on vahepeal kolmas isik, kelle kaudu kõik su andmed edasi liiguvad. Kõik automaatsed võrkudesse ühenduvused on tegelikult ebaturvalised ja neid ei ole mõistlik kasutada.
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab
Interneti, olles kaitstud pealtkuulamise või sõnumite rikkumise ja võltsimise eest. RAKENDUSKIHT DHCP DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud.
BOOTP on aluseks täiuslikumale võrguhalduse protokollile DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol). DHCP Dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll. DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud.
Järgmise paanikalaine põhjustajaks oli arvuteid nakatava viiruse GoodTimes eest hoiatav viirusmüstifikatsioon. Hoiatus sai kiiresti rahvusvahelise ulatuse ja tõlgiti ümber paljudesse keeltesse. Ilmus mitu uut ja võrdlemisi ebatavalist viirus. Esimene neist oli C ja Pascal keeltes kirjutatud programmide lähtetekste nakatav viiruste perekond SrcVir. Teisena ilmus massilise epideemia põhjustanud ohtlik ja keeruline polümorfne viirus OneHalf, mis veel praegugi maailma arvutikasutajale muret valmistab. Järgmise epideemia tekita faili-buudiviirus ZARAZA. Tähtsad sündmused toimusid aga ka antiviiruste vallas. Juunis lõpetas oma olemasolu selle aja antiviirusliider Central Point, mille ostid Symantec. Septembris osales Hamburgi Ülikooli Antiviirusuuringute Keskuse korraldatavates sõltumatutes testides esmakordselt Jevgeni Kasperski juhitud tarkvaraarendajate rühma loodud programm AntiViral Toolkit Pro (AVP), saavutades absoluutse võidu kõigis kategooriates. 2.16 1995
vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile toiteadapterit. Arvuti põhikomponendid on ümbritsetud arvutikorpusega. Arvutikorpuse ülesanne on kaitsta arvutikomponente vigastuste eest, muuta arvuti ohutuks, käepäraseks ja meeldivaks arvutikasutajale, ära hoida elektromagnetiliste häirete levimine keskkonda ja tagada arvuti immuunsus keskkonnast tulevate häirete suhtes, võimaldada piisav õhuvool arvutikomponentide jahutuseks ning isoleerida arvuti komponentide jahutussüsteemi poolt põhjustatud müra arvutikasutajast. Arvuti põhikomponendid töötavad kõrgetel sagedustel ja on allikaks elektromagnetilistele häiretele (EMI - Electromagnetic Interference), mis võivad häirida teiste elektroonikaseadmete toimimist
kernel), mille patent kuulub Linus Torvaldsile ja mida levitatakse GPLi all. Linuxi olulisemad omadused: · töötab ka odavatel PC masinatel (so 486, Pentium, AMD jms. protsessorid) · toetab suurt hulka erinevat riistvara (heli-, video-, võrgukaardid jms) · graafiline keskkond X Window System · mitmekasutajasüsteem · operatsioonisüsteem (OS) ja rakendustarkvara on reeglina vaba sh prii · sobib serveriks ja tööjaamaks Ilmselt on Linux sobiv sellisele arvutikasutajale, kellele pole ükskõik, kuidas arvutisüsteem sisuliselt funktsioneerib ja kellel on loomupärast taibukust. Linux annab muuhulgas võimalusemugavasti programmeerida ja ühe masina peal mängida maha enamuse Interneti teenustest (e-post, WWW, FTP, Telnet, SSH, PGP jne), olles seega sobiv operatsioonisüsteem õpetamiseks jaõppimiseks. 4.3 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmide komplekt kindlat liiki ülesannete klassi tarvis ja
Kui ta selle aja jooksul seda ei kasuta, siis unustab ta selle lihtsalt ära. 32. DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) ==> DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. ///
Kui ta selle aja jooksul seda ei kasuta, siis unustab ta selle lihtsalt ära. 32. DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) ==> DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. ///
juures, et oleks kergem tervet liiklust korraga hallata. Tulemüür võib töötada mitmel erineval viisil: 1. Pakett-filtrid: Pakett-filtreerimisel põhinevad tulemüürid uurivad võrguliikluses igat paketti eraldi ning vastavalt kasutaja poolt kehtesatud reeglitele lubab need läbi või tõrjub eemale. Kuigi keeruline seadistada, on see üsna efektiivne ja arvutikasutajale oma olemuselt arusaadav. Vastuvõtlik IP spuufimisele. 2. Rakenduskihi tulemüür: kehtestab turvanõuded teatud rakendustele nagu FTP ja Telnet serveritele. Selline lähenemine on äärmiselt efektiivne turvakaalutlustest lähtudes, kuid võib vähendada üldist jõudlust. 3. Olekuteadlik tulemüür: kehtestab turvanõuded kui TCP või UDP ühendusele.
kirjutades küsimuse järel sulgudes antud vastusevariantidest sobivaima küsimuse järele konsooliaknasse. Arvutit vähem kasutanud inimesele võib see olla segadusttekitav. Lõpptulemuse kuvamiseks võiks lehe eelnevast tekstist puhastada. Peale lõpptulemuse kuvamist peaks kasutaja saama küsimuste küsimist taasalagatada (kasvõi korduva testimise huvides). Seega programmi ergonoomika on halvemgi, kui esimese realisatsiooni puhul. Kasutajaliides peaks keskmisele arvutikasutajale, kes konsoolirakendusi enne kasutanud, olema piisavalt selge, et lõpptulemus kätte saada. Test 7 Süsteemi ajaline viide Olukord: Testija laeb süsteemi veebilehe ning sisestab suvalisi andmeid. Testitav omadus: Süsteemi reaktsioonikiirus päringutele. Süsteemi kasutamise ajaline viide. Sisend: Suvaliste sisendandmetega päringud, küsimustikes edasi-tagasi liikumine, otsasta alustamine Tegelikult kasulikud väljundid:
tekstiredaktori või tabelarvutusprogrammi abi. Erandiks on Primavera SureTrak. Põhjuseks see, et selles programmis projektifaili alustades võib kasutada Project KickStart nõustaja abi. Wizard küsib infot projekti eesmärkide, riskide, ressursside ja projekti etappide kohta. Tuletab meelde vajadust planeerida riskide vältimiseks ja eesmärkide saavutamiseks täiendavaid ülesandeid. Sobib inimestele, kes pole varem projektijuhtimisega kokku puutunud. Enamus programme arvutikasutajale sellist tuge ei paku. 3.3. Projekti plaani koostamine (tabel 3 veerg 2.1) Ajagraafikute koostamine on projektijuhtimise tarkvara põhiline funktsioon. Tabelist 3 selgub, et töövahendid plaani koostamiseks on enamuses programmides võrdselt hästi esindatud. Erandiks on Milistones Profesional. Projekti plaani koostamise vahendite esindatus Tabel 5
annaabi.ee 
