Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769 Estonia 1,338,440 ...
kvalitatiivse koostisega ja mis on stabiilne (ei oksüdeeru kergesti, ei reageeri Maa atmosfääri komponentidega, ei lagune ja ei lendu). Ülesanne. Väävli määramine orgaanilistes ühendites Meetod koosneb mitmest etapist: · mittelenduv proov kuumutatakse kolvis hapniku voolus (C CO2 , H H2O, N N2, P P2O5 , S SO2 , SO3 ) eralduvad gaasilised produktid püütakse kogumiskolbi, mille sees on H2O2 lahus (SO2 SO3 H2SO4) · tekkinud H2SO4 tiitritakse alusega Valemid arvutamiseks Tiitrimiskõver Kasutatud kirjandus · Vaatamiseks klikka siia
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
y x y x 694900 6401000 695000 6401009 6401200 695099 6401018 695199 6401027 695298 6401036 695398 6401045 6401000 695413 6401047 695498 6401052 695598 6401053 6400800 695698 6401047 695797 6401035 695895 6401017 695992 6400993 6400600 696088 6400963 696181 6400927 696272 6400885 6400400 696360 6400838 696445 6400785 696527 6400729 696613 6400677 6400200 696701 6400630 696792 6400590 696886 6400555 6400000 696982 6400526 694500 695000 695500 697079 6400504 697178 6400487 697278 6400478 697377 6400474 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 697777 6400492 697877 6400496 697950 6400500 695500 696000 696500 697000 69750 Column B 697500 698000 698500 Punkti ...
9.02.2015 Kalde arvutamine: h arctan s h i (%) 100 s h i(‰ ) 1000 s Ülesanne: 1) Leia nõlva kaldenurk ja kalle protsentides, kui nõlva ülemise serva kõrgus on 9.74 m, alumise serva kõrgus 8.32 m. Nende vaheline kaugus on 4,5 m. 9,74 Δh= 9,74- 8,32=1,42 S= 4,5 m 8,32 ν= 18° 4,5 i=32% 2) Meil on teada nõlva kalle, milleks on 2,5% ja vahemaa 50 meetrit. Kui palju muutub kõrgus kahe punkti vahel? i=2,5 % s=50 m Δh=1,25 m ...
Kaalu ümberjaotumise arvutus Rehvi laius 200 mm Rehvi profiil 59 % Veljemõõt 15 ' Teljevahe 2.7 m Rööbe Ees 1.4 m Taga 1.42 m Massikeskme kõrgus Ees 0.4 m Taga 0.4 m Rehvi koormamata raadius Ees 0.3085 m Taga 0.3085 m Rehvi vertikaalne jäikus Ees 300 N/mm Taga 300 N/mm Roll Centre kõrgus Ees -102 mm Taga 48 mm Vedru jäikus Ees 84.3 N/mm Taga 192.6 N/mm Vedru ülekandetegur Ees 0.988 Taga ...
selliselt, et ta mööduks kõigist punktidest võimalikult lähedalt ja mõlemale poole sirget jääks ühepalju katsepunkte. Lähendussirge tõusu määramiseks tähistatakse sellel kaks punkti ja määratakse nende koordinaadid, vastavalt ( x1 , y1 ) ja ( x 2 , y 2 ) . y1 y1 x1 x2 Tõus arvutatakse valemist y - y2 k= 1 . x1 - x 2 Tõusu määramatuse k arvutamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, tuntuim nendest on nn. vähimruutude meetod, mida kirjeldatakse metoodilises juhendis lk. 26. Praegu kasutame ühte arvutuslikult lihtsamat meetodit nn. keskmise tõusu meetodit. Selleks poolitatakse lähendussirge esmalt ristipidi, nii et mõlemale poole eraldusjoont jääks ühepalju katsepunkte. Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid
docstxt/13818458936826.txt
docstxt/13818467101558.txt
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7
Kinemaatikamehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. Mehhaanikaline liikuminekeha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja vältel Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suht liikumist uuritakse jäigalt kordinaat telgede süsteem, mida nim. tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult ...
Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega...
Ringi pindala ja ringi ümbermõõt, pii Ringi pindala ja ümbermõõdu arvutamiseks tuleb esmalt kindlasti teada piid, mille ligikaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327950288419716939937510... Pii kestab lõpmatuseni... Meil on vaja teada vaid arvu 3,14 ehk ligikaudset väärtust ja pii märki Valem pii arvutamiseks on lihtne, tuleb võtta teda kui lõputute nurkadega hulknurka, valem on: ((tan(360/n))*n)/2, ehk sõnaliselt 360 korda nurkade arv tangensis jagatud nurkade arvuga jagatud kahega, mida suurem võtta n seda täpsema pii saame. Ringi ümbermõõdu valem on P=(r*2) ehk P=*d, kus r on raadius (pool ringi läbimõõdust ehk diameetrist(d). Tihti on olümpiaadidel ja ka kooliülesannetes öeldud et arvuta täpne
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38...
docstxt/14316401282361.txt
et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks; valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja tasuvuse arvutamine. Töös uuritakse, kuidas kujuneb toote omahind ja kui palju on
põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi 48-72 t (2-3 ööpäeva). Õhumikroobide arvutamiseks on olemas järgnes seos: 5 min jooksul sadeneb 100 cm2 suurusele söötme pinnale ligikaudu samapalju mikroobe, kui neid on 10 l õhus. Leida õhus olevate mikroobide arv, kui Petri tassi läbimõõt on ca 10 cm. 1) Arvutati Petri tassi pindala, millega saadi tegeliku mikroobide sadenemise pindala: d=10 cm r= 5 cm S= r2 3,14 52 = 78,5 (cm2) 2) Arvutati tegelik õhuhulk, mis sadenes Petri tassile: 100 cm2 10 l 78,5 cm2 x l x= = 7,85 l
tulemuspiirkond (Copy to). Lisada saadud tabelisse vahekokkuvõtted (Subtotal): väärtuste keskmised ühe elaniku kohta haldu Ül 6. Töölehele Valem leida lehel SKP olevast tabelist majandussektori 'Tööstus ja ehitus' väärtused haldusüksuste ja aastate lõikes Kasutada funktsioone SUMIFS või AVERAGEIFS (üks valem sobib kopeerimiseks terve tabeli jaoks) Ül 7. Töölehele funktsioonid koostada rakendus kahe ühemuutuja funktsiooni F1 ja F2 (vt. funkts väärtuste arvutamiseks sobival lõigul, mida on võimalik muuta. Kujutada moodustatud tabeli andm Rakenduse algandmeteks on argumendi vahemiku algus ja lõpp. Jaotiste arv tabeli loomisel on 40. Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 suurim väärtus ja sellele vastav argument (x vä Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes.
Täisnurkse kolmnurga lahendamine Pythagorase teoreem 1. Leia täisnurkse kolmnurga 1) hüpotenuus c, kui kaatetid a = 5 cm ja b = 12 cm; Lahendus: Hüpotenuusi c arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; c a 2 b2 . c 5 2 12 2 169 13. Vastus: hüpotenuus c = 13 cm. 2) kaatet a, kui hüpotenuus c = 10 cm ja teine kaatet b = 6 cm; Lahendus: Kaateti a arvutamiseks kasutame valemit c2 a 2 b2 ; a c2 b2 . a 10 2 6 2 64 8. Vastus: kaatet a = 8 cm. 3) Kaatet b, kui hüpotenuus c = 13 m ja teine kaatet a = 12 m. Lahendus:
Joonis 7 Pinged jagunevad normaalpingeteks ja tangentsiaal- ehk nihkepingeteks, neid väljendatakse joon-, tasand- ja ruumpinguse abil. Iga peapinge põhjustab elementaarristtahuka pikenemise selle pinge sihis ja ahenemise selle ristsihis. Pingete arvutamiseks mingis kindlas punktis võtame appi lõpmata väikese suurusega elementaarristtahuka. Mingis kindlast punktis esinevatest pingetest annab meile selge pildi ka Mohri ring. Kasutatud kirjandus: Lellep, K. (2011). Paigutis ja deformatsioon. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Lellep, K. (2011). Pinge. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Metsaveer, J., & Raukas, U. (2001). Varda sisejõud ja pinged. Tallinn: TTÜ KIRJASTUS
5 0,668 -0,072 6,145 6 0,905 -0,236 43,706 7 0,596 0,309 -5,329 8 0,564 0,032 -10,478 9 0,595 -0,031 -5,552 Kontrollsumma valemite nr 1, 2 ja 3 mahtudest: 1,631 2,403 Kontrollsumma kõikidest mahtudest (mahu tulp): 5,245 6,906 Mahu arvutamiseks vajalikud vahetulemused Tunnus Väärtus Ühik 1. Puu veerand kõrgust 5,770 m 2. Puu pool kõrgust 11,540 m 3. Puu kolmveerand kõrgust 7,693 m 4. Diameeter puu veerandil kõrgusel 21,973 cm 5. Diameeter puu poolel kõrgusel 18,133 cm
Kõverjoonega piiratud pinnatükkidest oskame leida ainult ringi pindala. Meie järgmiseks ülesandeks on õppida leidma kõverjoonega piiratud pinnatüki suurust integreerimise teel. 1) Esmalt tuleta meelde olulisemad integreerimisvalemid ja reeglid. 2) Summa (vahe) integraal võrdub liidetvate integraalide summaga(vahega) 3) Konstantse teguri võib tuua integraali märgi alt integraali ette. Newton-Leibnizi valem 4) Newton-Leibnizi valem määratud integraali arvutamiseks. 5) Määratud integraali arvutamiseks • leitakse integreeritava funktsiooni algfunktsioon; • leitakse algfunktsiooni väärtused ülemise ja alumise raja kohal; • lahutatakse algfunktsiooni väärtusest ülemise raja kohal algfunktsiooni väärtus alumise raja kohal. 6) 7) Näiteülesanded • Kasutatud allikad: www.google.ee
2. Alalisvool on elektrivool mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Metallis on aatomid paigutatud kindla korra järgi - Kristallvõre. Metall juhib elektrit tänu sellele, et tema aatomitest lahkuvad kaugemad elektronid - tekivad vabad elektronid. Kui metallis tekitada elektrijõud siis tekib metallis elektrivool. Vabad elektronid hakkavad liikuma kindlas suunas. 4.Voolutugevuseks nimetame ühes sekundis elektrijuhti läbinud laengu suurust. Voolutugevuse arvutamiseks jagama elektrijuhti läbinud laengu suuruse selle läbimise kulunud ajaga. I=q/t voolutugevuse ühikuks on Amper- A. See on voolutugevus mille korral elektrijuhti läbib 1 sekundiga 1 culoni suurune laeng. Amper on põhiühik. 5. Amprist suurem ühik - Kiloamper(kA)=1000 amprit, Väike: Milliamper 1*10 -3 , Mikroamper 1*10-6 6. Vooluringiks nimetatakse elektri seadmete sellist ühendus viisi milles elektrienergia saab muunduda teistes energia liikedeks
Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises järgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, näiteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajärku kuulub ka Eukleidese teos Elemendid (3. sajand eKr), mis koondas kõik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks süsteemiks. Kolmandaks järguks loetakse kõrgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni
Töö, mida teeb mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? Võimsus on töö tegemise kiirus mis näitab töö hulka ühes ajaühikus. Võimust arvutatakse valemiga N=A/t 7. Milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? Võimsuse mõõtmiseks kasutatakse mõõtühikut 1W. 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendava võimsuse arvutamiseks? Valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks on: N = Fs/t = Fv.
vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel. Töölepingu seaduse § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töö käik 1. Takistuse (R) arvutamine 1.1. Toon välja teada olevad andmed ja tutvun Skeem 1-el oleva ahelaga. Skeem 1 Teada olevad andmed: • Pinge Ua,b = 12V • Takisti R1 = 2Ω • Takisti R2 = 2,33Ω • Takisti R3 = 2Ω • Takisti R4 = 6Ω • Takisti R5 = 3Ω • Takisti R6 = 6Ω Skeem 1-el olev ahelas esinevad nii takistite jada- kui ka rööpühendused. Sellist kombinatsiooni nimetatakse takistite segaühenduseks. Segaühenduse arvutamiseks tuleb seda järk järgult lihtsustada, kasutades nii jada- kui rööpühenduse valemeid. 3 Jadaühenduste korral võrdub ahela kogutakistus takistite takistuste summaga ja valem on järgmine: R = R1 + R2 + R3 Seda valemit saan ma kasutada jadaühenduse arvutamiseks. Rööpühenduse korral võrdub kogutakistuse pöördarv harude takistuste pöördarvude summaga 1 1 1 1 = + + R R1 R2 R3 millest ahela kogutakistus
3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=f x s ( f korda s ) 2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6
b) tööandja kohustuse algust, s.o haigestumise neljandat päeva Oluliseks osutub see määratlus juhul, kui töötaja haigestub kalendrikuu viimas(t)el päeva(de)l ning tema haiguse neljas päev sattub järgmisesse kuusse. Kõnealune määrus sellele ühest vastust kahjuks ei anna. Mille poolest erinevad tööpäeva -ja kalendripäevapõhine arvestus. Millisel juhul mida arvestada? § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ,,Töölepingu seaduse" § 19 alusel. (2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mille tekitab liikuv osake ja mille paigal seisev osake? Liikuv osake: ¤ magnetvälja Paigal seisev: ¤ elektrivälja ¤ elektrivälja 2. Mida nim. püsimagnetiks? Püsimagnetiks nim. keha, mida ümbritseb alati elektriväli. 3. Valem: jõu arvutamiseks kahe vooluga juhtme vahel. F= K----- K- konstant; l- pikkus; d- juhtmete vaheline kaugus; K= ------ I- voolutugevus; 4. Ampere seadus. F= BIlsin B-magnetvälja induktsioon; I- voolutugevus; l- pikkus; sin- magnetvälja induktsiooni ja voolutugevuse vaheline nurk 5. Vasakukäereegel. Pöial näitab jõu suunda(F) Väljasirutatud näpud näitavad voolusuunda. 6. Lorenzi jõud. Mõjutab alati liikuvat laetud osakest
m. a.). Archimedes kasutas ringi sisse ja ümber joonestatud korrapäraseid 3 × 2 n-1- küljega hulknurki (ringi pindala jääb puutuja- ja kõõlhulknurga pindalade vahele). Archimedes töötas läbi kõik võimalused alates korrapärastest kuusnurkadest ja lõpetades korrapäraste 96-nurkadega ning leidis, et 3 > > 3. Arvu lähisväärtust 3nimetatakse seepärast ka Archimedese arvuks. Joonis 1: Archimedese kasutatud hulknurgad pi arvutamiseks Archimedese meetod ei ole tähelepanuväärne mitte ainult selle poolest, et tema pakutud väärtuse puhul ei ületa viga , mis on oma aja kohta väga hea saavutus, vaid eelkõige seisneb tema meetodi tähtsus selles, et see võimaldab väärtust arvutada kuitahes suure täpsusega ning peaaegu kõik taolised arvutused põhinesid järgmised 1800 aastat just sellel meetodil. Läbi sajandite ei suutnud keegi parandada Archimedese meetodit. Alles üle 700 a hiljem
Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2.Mōōdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mōōtmed. Mōōtmistulemused paigutame tabelisse , näiteks Mõõdud d1(mm) h(mm) V(mm³) m(g) D(kg/ d2(mm) m³) Kera 24.59 7,79*10 60,7 7,79*1 -⁶ 0³ Vask 54.31 15,85 3,14*10 9,55 8,93*1 -⁶ 0³
37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis. Vedeliku rõhk anuma põhjale sõltub ainult vedeliku samba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust. 41. Sõnastage ühendatud anumate seadus. Ühendatud anumate seadus. Mistahes kujuga ühendatud anumates, kui nad on täidetud ühesuguse vedelikuga, ühtlustuvad vedelikutasemete kõrgused. 42. Gaaside poolt avaldatava rõhu põhjus.
9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega. 13. Keha visatakse kaldu horisondiga. Tuletada valemid liikumisaja, maksimaalse lennukõrguse ja lennukauguse arvutamiseks. Tehke joonis selgitustega. -p öördenurk , -nurkkiirus , s-läbitud teepikkus , r -kaugus pöörlemisteljest , N-tehtud pöörete arv , - pöörlemissagedus , -nurkkiirendus 14. Pöördenurga ja nurkkiiruse definitsioonvalemid (2.1) ja (2.3) ühtlasel pöördliikumisel, nende ühikud. Vastav joonis koos selgitustega
Kui maatriksi ridade arv on võrdne veergude arvuga (N = M), leida peadiagonaali elementide hulgas suurim e (rea ja veeru number). Leida väikseim element ja selle rea number, mis asub tabeli selles veerus, kus asub le Kui maatriksi ridade arv ei ole võrdne veergude arvuga (N M), väljastada vastav teade. Kõik tulemused kirjutada töölehele. Maatriksi (massiivi) genereerimiseks, selle töölehele väljastamiseks ning vajalike tulemuste arvutamiseks kas Nendesse andmete saatmisel ja tulemuste tagasisaamiseks kasutada argumente ja parameetreid. Arvutuste tulemused kirjutada välja töölehele nii, et nende asukoht sõltuks dünaamiliselt massiivi suurusest kas ühe veeru vahega paremale maatriksist või üks rida allapoole seda. Programmi käivitamisel kustudada vanad tulemused töölehelt. ng ridade ja veergude jaoks kasutada VBA massiive. kirjutada need töölehele alamprogrammide abil
Re D1 = = = 6233,5 ( 21,5 10 )-3 2 3,4 10 -10 0,95 10 -6 4 Kus: D - toru siseläbimõõt [mm] - vedeliku kinemaatiline viskoossus [m2/s] Järgmiseks arvutasin välja diafragma kuluteguri arvutamiseks vajalikud diafragma ava läbimõõdu ja toru siseläbimõõdu ruutude suhte m ning diafragma ava pinna F0. ( d 10 -3 ) (15 10 -3 ) 2 2 2 15 2 m=d = = 0, 48675 F = = = 0,000177 D2 21,5 2 0
Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg. Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul. Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile mõjuva jõu ning materjali pinnale tekitatud sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit: HB= Kus: F rakendatud jõud, kgf S jälje pindala, mm 2 D kuuli läbimõõt, mm d jälje läbimõõt, mm Arvutused: Katsekeha nr. 1 TERAS Katse: 1. HB= = = 109,89 2. HB= = == 111,11 3. HB= == 109,89 Katsekeha nr.2 NIHIK Katse: 1. HB= == 190,15 2. HB= == 192,57 3. HB= =196,33 Katsekeha nr.3 VIIL Katse: 1. HB= =361,21 2. Ei õnnestunud! 3. HB= =
ax 2 2 v 0 v x −2 v 0 2+ ( v 2x −2 v x v 0 +v 0 2 ) 2 v x −v 0 2 x−x 0= x x x x = x 2 ax 2 ax 6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest sõltub keha langemisaeg? az t 2 z 1=z 0+ v 0 t + z 2 Kuna algkiirus v0=0, siis 0 z 1−z ¿ ¿ 2¿ ¿ gt2 z 1=z 0− ⇒t=√ ¿ 2 Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab. 7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse arvutamiseks.
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis
vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust aja ühikus.Milline on valem selle arvutamiseks? 9.Millest ja kuidas sõltub reaktsiooni kiirus? Reaksiooni kiirus sõltub reageerivate ainete iseloomust(mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja on kiirem reaksioon), segamisest (mida rohkem segada seda kiiremini reaksioon toimub), temperatuurist(mida kõrgem temp
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mootepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4
67 € 100.96 € 582.44 € 6. Arvutada valemiga töötuskindustus (1,6% brutopalgast 11.70 € 82.03 € 503.16 € ümardada valemi abil 2 kohta peale koma. 12.29 € 87.66 € 526.74 € 7. Arvutada valemiga kogumispension (2% brutopalgast) valemi abil 2 kohta peale koma. 11.23 € 77.42 € 483.91 € 8. Arvutada valemiga tulumaks. Tulumaksu arvutamiseks 13.30 € 97.41 € 567.59 € a) lahutada brutopalgast töötuskindlustus, kogumispen 11.46 € 79.69 € 493.41 € summa 154 eurot, b) kui saadud tulemus on null või negatiivne, siis tulum 11.21 € 77.24 € 483.16 € (kasutada Exceli funktsiooni If), 120.10 € 1,126.95 € 4,877
kus Rg on galvanomeetri sisetakistus.Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mtepiirkonnaga I > Ig.Galva- nomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetttu: Ig·Rg= Is·Rs ja kuna I = Ig+ Is, siis Ig·Rg= (I Ig)Rs. Jagades saadud vrrandi mlemad pooled I -ga ja tähistades: I/Ig = n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi: Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig n=9,78*10-4/5*10-3= 19,56 4. Töö käik. 1. Protokollige mteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vrdseks I-ga. 4
Oletame,et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mōōtepiirkonnaga I > Ig .Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja šunt takistusega Rš on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetōttu Ig·Rg = Iš·Rš ja kuna I = Ig + Iš , siis Ig·Rg = (I – Ig)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig 4. Töö käik. 1. Protokollige mōōteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada
• Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja vääne Näide: Kui paigutada palju raamatuid ühele riiulile, siis vajub riiul raskusest veidi allapoole, kuid kui võtta raamatud riiulilt ära, taastab see oma algse kuju. 6.Mis on elastne deformatsioon? Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 7
t võimsus, A töö ja t aja muut. 7. Milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? Võimsuse mõõtühik on W(vatt), vähem harjumuspärasem on dzaul(J). Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid: voltamper(VA) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr(var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. 8. Tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. Keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks saame valemi: A=Fs F s } N= t F s A N= t Töö 1. Trepisttõusja kogumass m on 41,1 kg. 2. Arvutan katsealusele mõjuva raskusjõu: F=mg 41,19,81m/s²=403,191403,2N 3. Tõusukõrgus h on mõõtmisel 2,6m 4. Kui palju aega t võtabtrepisttõus rahulikul liikumisel. nr m(kg) F=mg (N) h(m) A = Fh (J) t (s) N = A/t (W) 1
galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on vaja kaliibrida ampermeetriks mõõtepiirkonnaga I>Ig. Galvanomeeter sisetakistusega Rg ja sunt takistusega Rs on vooluahelas ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetõttu: ja kuna I=Ig+Is, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rs. Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c
Vt. skeemi. Antud arvude suurimaks ühisteguriks nimetatakse suurimat arvu, millega kõik antud arvud jaguvad. Function SÜT (arv1 As Long, arv2 As Long) As Long a = arv1 b = arv2 Do c = a Mod b If c = 0 Then SÜT = b Exit Do End If a = b b = c Loop End Function 5) Kuudi seinte värvimine Koostada töölehefunktsioon kuutide seinte pindala arvutamiseks. Kuudi kuju on näidatud joonisel. Sisestada tabelisse valem, mis arvutab värvikulu, kasutades loodud funktsiooni. Tähised S1 -katuse kolmnurk S2 - külgsein S3 - otsasein S4 - sissepääsu ava S - üldpind Function Kuudipind(w, l, h, kh, uh, uw) Valemid W · KH S1 = 2 S2 = L · H S3 = W · H S 4 = UW · UH S = 2 · (S1 + S 2 ) + 2 · S 3 - S 4 s1 = (w * kh) / 2 s2 = l * h s3 = w * h s4 = uv * uh
Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad
Juhendaja: Alvo Aabloo Tartu 2007 Tulistamismeetod Tulistamismeetod on meetod, mida kasutatakse piirväärtuse arvutamiseks. Tulistamismeetod kasutab meetode, mida kasutatakse esmase väärtuse probleemides. Seda tehakse nii, et oletades, et algväärtused, mis on antud hariliku differentsiaal võrrandina, on esmase väärtuse probleemiks. Saavutatud piirväärtust võrreldakse tegeliku piirväärtusega. Proovitakse saada piirväärtusele nii lähedale kui võimalik. Taust Surveanum (Pressure vessel) on üldmõiste, mis hõlmab mõistet balloon, torukujuline anum,
annaabi.ee 
