Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #1 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #2 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #3 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #4 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #5 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #6 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #7 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #8 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #9 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #10 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #11 Kõvertrapetsi pindala arvutamine integraalide abil #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 240843 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
docx

Määratud integraali ligikaudne arvutamine trapetsi valemiga.

...............................................................................................................................19 1 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................20 2 Määratud integraal Pindfunktsioon ning selle tuletis Kõverjooneline trapets on selline kujund, mis on piiratud kahe teineteisega (ja näiteks y-teljega) paralleelsete sirgetega, x-telje lõiguga [a ; b] ning funktsiooni y=f ( x) graafikuga. JOONIS 1 Määrates eelneval joonisel x -teljele punkti x ning määrata talle vastavusse X =f ( x ) , saame vaadelda kõverjoonelist trapetsit axXA . Selle pindala S on sõltuvuses x -st, seega saame, et pindala S on x funktsioon S=S( x) , mida nimetatakse pindfunktsiooniks. (T. Kraav)

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
40
docx

Määratud integraali ligikaudne arvutamine trapetsvalemiga

a x i  0 i 1 rajades a-st b-ni ning tähistatakse . Arvu a nimetatakse integraali alumiseks rajaks. Arvu b nimetatakse integraali ülemiseks rajaks. Määratud integraali geomeetriliseks vasteks on kõverjoonse trapetsi pindala: b  f  x  dx  S a abBA . Kui kõverjoonne trapets asub allpool x telge, annab määratud integraal tema pindala märgiga “-”, f i   0 sest kõik . 1.4. Määratud integraali omadused Omadus 1. Kahe funktsiooni summa määratud integraal on võrdne nende funktsioonide määratud integraalide summaga: b b b ∫ [ f ( x ) + g ( x ) ] dx=∫ f ( x ) dx +∫ g ( x ) dx . a a a Tõestus

Matemaatika
thumbnail
7
pdf

Määramata integraalid

miseks. Elementaarfunktsioonide diferentseerimisel nägime, et elementaarfunktsiooni tuletis on üheselt määratud ja see avaldub samuti elementaarfunktsioonina. Elementaarfunktsioonide integreerimisel on olukord teine. Esmalt, kui funktsioonil leidub algfunktsioon, siis on algfunktsioone lõpmata palju. Teiseks, leidub küllalt palju elementaarfunktsioone, mille määramata integraal ei avaldu elementaarfunktsioonina. Selliste integraalide näiteks on 2 e-x dx, sin x2 dx. 3.2 Määramata integraali omadused Vaatame integreeruvaid funktsioone f ja g, kusjuures f (x)dx = F (x) + C, g(x)dx = G(x) + C. Lähtudes määramata integraali definitsioonist ja tuletise omadustest saab tõestada (vt [3], lk 160-162) järgmised integraalide põhiomadused. Lause 3

Kõrgem matemaatika
thumbnail
25
doc

Määratud integraal ja selle rakendused

b lim lim a Af(x)dx = max xi 0 i =1 Af( )x = i i A max xi 0 i =1 b a f(x)dx f(i)xi = A M.O.T.T 2) Algebralise summa määratud integraal on võrdne liidetavate integraalide algebralise summaga. Näiteks kahe liidetava puhul: b b b a [f(x) + g(x)] dx = a f(x) dx + a g(x) dx TÕESTUS: n ]= b [f(i) + g(i)]xi f(i)xi g(i)xi

Matemaatiline analüüs
thumbnail
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika
thumbnail
16
docx

Matemaatiline analüüs referaat - Määratud integraali ligikaudne arvutamine Simpsoni valemiga. Veahinnangud. Näited

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Referaat Määratud integraali ligikaudne arvutamine Simpsoni valemiga. Veahinnangud. Näited 2015 Määratud integraali arvutamine Simpsoni valemiga Simpsoni valemiga määratud integraali leidmiseks teosteme lõigu [a, b] alajaotuse 2n võrdseks osaks: x 0  a  x1  x 2  ...  x 2 n 1  b  x 2 n Joonis 1 ja märgime jaotuspunktidele x1, x2, ...., x2n-1 vastavad punktid funktsiooni f(x) graafikul AB vastavalt tähtedega P1, P2, ... , P2n-1, kusjuures P0 = A, Pn = B (joonis 1). Olgu i mingi paaritu arv (0

Matemaatiline analüüs 1
thumbnail
54
doc

Valemid ja mõisted

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE VALEMID JA MÕISTED KOOSTANUD LEA PALLAS 1 2 SAATEKS Käesolev trükis sisaldab koolimatemaatika valemeid, lauseid, reegleid ja muid seoseid, mille tundmine on vajalik kõrgema matemaatika ülesannete lahendamisel. Kogumikus on ka mõned kõrgema matemaatika õppimisel vajalikud mõisted, mida koolimatemaatika kursuses ei käsitletud.. 3 KREEKA TÄHESTIK - alfa - nüü - beeta - ksii - gamma - omikron - delta - pii - epsilon - roo - dzeeta - sigma - eeta - tau - teeta - üpsilon - ioota - fii - kapa - hii - lambda - psii - müü - oomega

Matemaatika
thumbnail
18
pdf

Määratud integraal

Kehtib teoreem. Teoreem 1. Kui funktsioon f (x) on pidev l~oigul [a; b], siis on see ka integreeruv l~oigul [a; b]. M¨ arkus. L~oigul [a; b] katkevate funktsioonide hulgas leidub nii integree- ruvaid kui ka mitteintegreeruvaid. 5.2 M¨ a¨ aratud integraali p~ ohiomadused Omadus 1 Kahe funktsiooni summa m¨a¨aratud integraal on v~ordne nende funktsioonide m¨aa¨ratud integraalide summaga: b b b [f (x) + g(x)]dx = f (x)dx + g(x)dx. (5.1) a a a T~oestus M¨aa¨ratud integraali definitsiooni kohaselt b n I= [f (x) + g(x)]dx = lim [f (k ) + g(k )]xk .

Matemaatiline analüüs 2




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun