HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte.
Laenusumma ja intresside Laenuandjale tasumise lõpptähtaeg on "___"_________________. 1.3. Laenusaaja maksab Laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 1.4. Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi arvestusega ______ % (__________) aastas vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). Intressi arvestus toimub _________________________ (kuidas - kas laenusumma tagasimaksmata osalt või kokkulepitud konstantse summana arvestusperioodil jne). Intressi arvestamine algab laenusumma Laenusaaja käsutusse üleandmise päevast ja lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel Laenuandjale. Märkus: VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Samas ei tähenda see seda, et näiteks emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen peab olema tingimata intressiga. Oluline on siinkohal poolte kokkulepe nt võidakse laenulepingus kokku leppida, et
süsteemile, kuhu kuulub ka kaubamärg, oskusteave jne. Frantsiisivõtja peab tagama valmistatavate kaupade või osutatavate teenuste identsed omadused 10 Frantsiiside maksumus on tavaliselt väga kõrge. Kui frantsiisilepingu järgi peab majandusüksus maksma frantsiisiandjale jooksvalt teatud summasid (nt mitmesugused teenused, reklaamikampaania vms), kantakse need kuluks arvestusperioodil. 11 On luba, mis annab õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja territooriumil kokkulepitud tasu eest. Eristatakse tavalitsentsi ja ainulitsentsi. Tavalitsentsi müümise korral antakse teistele vara kasutusõigus ja ühtlasi jäetakse ka endale oma vara kasutusõigus. Ainulitsentsi soetamise puhul on tegemist vara monopoolse kasutusõigusega litsentsiga piiratud mahus.
Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena. · Raha kulutamise kohta esitatakse (avansi) aruanne. · Kulutused võivad olla majanduskulud, lähetuskulud ja muud makstud summad.
bilansis, kuulub arvestusperioodi lõpubilansis esitatud vigane kaubavarude jääk edasi järgmisesse arvestusperioodi. Selle vea mõju käesoleva aasta finantsaruannetele on järgmine: Bilanss Kasumiaruanne Kaubavarud on tegelikust väiksemad Müüdud kaupade kulu on tegelikkusest suurem Perioodikasum on tegelikust väiksem Perioodi kasum on tegelikust väiksem Järgmisel arvestusperioodil, eeldusel, et perioodi lõpul inventeeritakse kaubavaru õigesti on müüdud kaupade kulu tegelikust väiksem ja perioodi kasum tegelikust suurem. Kummagi aasta puhaskasum on ebakorrektne, kuigi mõlema aasta summaarne puhaskasum on võrdne. Kui kaubavarude lõppjääk on ekslikult inventeeritud tegelikust suuremana on selle mõju ülalesitatule vastupidine. Kaubavarud ja perioodi kasum on tegelikust suuremad ja müüdud kaupade kulu tegelikkusest väiksem
osapoolele üleandmiseks. Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148). Need jagunevad: Garantiieraldis tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis
osapoolele üleandmiseks. Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse tavaliselt aruandeperioodi kuluna. Aruande kuupäeval hindab juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks; varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks/tühistamiseks (Tikk, 2016, lk 148). Need jagunevad: Garantiieraldis tekib ettevõtte poolt müüdavatele kaupadele hooldusgarantii andmisega. Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad garantiiremondi tõttu väljaminekud, debiteeritakse selles summas garantiieraldise kontot ja krediteeritakse vastavalt kas raha-, materjalide- või kaubakontot. Garantiikulude kassapõhisel arvestusel garantiieraldise suurust ei hinnata ega kanta bilanssi (Tikk, 2016, lk 149). 7 Preemiaeraldis antakse ostjatele müügi suurendamise eesmärgil. Preemiaeraldis
nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Näiteks hulgimüüjate ja suurte jaemüügifirmade kaubanimestikes võib olla tuhandeid suhteliselt odavaid kaupu, mille iga ühiku soetushind on küll teada, kuid selleks, et täpselt kindlaks määrata laos olevate kaupade maksumust bilansi koostamise kuupäeva seisuga, tuleks teha hulk tööd. [2:182]. Näide: Oletame, et Firma ostis kolm pesumasinat hinnaga 400 , 450 ja 500 . Arvestusperioodil müüs firma kaks pesumasinat maha hinnaga 600 . Alles jäi pesumasin, mida soetati hinnaga 400 . Seega peaks varude lõppsaldo olema 400 ning müüdud kaupade soetusmaksumus 950 . FIFO meetod FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse
põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7
põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta, mis on oluliseks täienduseks kasumiaruandele peegeldades tegelikke rahalisi kulusid ja tulusid teatud perioodil. Rahavoogude aruanne hõlmab kolme põhilist osa – rahavood äritegevusest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest. 7
Omakapital (netovara) – Ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis koosneb põhiliselt omanike poolt tehtud sissemaksetest ja kasumist. Optsioon – Õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada või sellest loobuda; tuletisväärtpaber, mis annab õiguse alusväärtpaberite ostmiseks või müümiseks määratud tähtajal määratud hinnaga. Ostukonto – Konto, milles arvestatakse jooksval arvestusperioodil ostetud kaupade maksumust. Ostumaks – Tarbekaupadelt võetav maks, mida tasub ostja. P Palk – Tasu, mida tööandja maksab töötajale tehtud töö eest. Palgavõlgnevus – Tööandja poolt töövõtjale palgapäeval maksmata jäänud palga summa. Pankrot – Kohtu väljakuulutatud maksevõimetus. Juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras.
Väga kõrge inflatsioon on 100+ protsenti Hüperinflatsiooni tase on 600% Kalopeetiv inflatsioon on väga kiire arenguga Hüplev ehk kõikuv inflatsioon on kõige hullem Uuringuid koostavad: emor, rahandusministeerium, eesti pank Emor annab kõige suurema tulemuse 3%, Eesti pank annab kõige väiksema tulemuse 1%, rahandusministeerium 2% Raha väärtuse ehk tema ostujõu muutumist iseloomustatakse vastavate indeksite kasutamisega, tavaliselt uuritakse seda, palju on arvestusperioodil koostatud ostukorvi maksumus muutunud mingi varasema perioodi suhtes Hinnaindeks on suhte arv, mis näitab valikulise kaupade komplekti hinna muutumist mingi perioodi jooksul H1 (Hinnaindeks) n perioodil = ostukorvi hind n perioodil / ostukorvi hind baasperioodil (n-1) per Nii saame alus- ehk baasindeksi Ahelindeks = Võrdleme käesolevat aastat eelmise aastaga. Kõige levinumaks indeksiks on tarbija hinnaindeks. Mõõdab tarbija kaupade ja teenuste hinna muutumist ajas.
tervisekaitse eesmärki ÜTT hüvitamine vaba aja andmisega ÜTT-ga võrdses ulatuses (TLS § 44 lg 6). Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Kui tööandja soovib ÜTT hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ÜT-d arvestusperioodi lõpul. Kui töötaja on summeeritud tööaja arvestusperioodil ajutiselt töövõimetu, tuleb tema ÜTT-de arvestuse tarvis tema arvestusperioodi kokkulepitud tööaega vähendada ainult nende päevade võrra, mil töötaja ei saanud töövõimetuse tõttu tööd teha. Nende päevade võrra, mil töötajal ei olnud tööajakava kohaselt kohustust töötada, ei ole ka alust kokkulepitud tööaega vähendada. 3. Töötamine ööajal: kestus, öö-töötaja, ööajal töötamise piirangud, kompenseerimine
tippajal 7) Töötamine ületundidega 8) Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks 9) Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt 40. Mis on tööaja summeerimine? Miks kasutatakse tööaja summeerimist? Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust. Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral "üle kanda" järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib
3 100000 600000 400000 Konto akumuleeritud põhivara kulum: on oma iseloomult passiva kulum kuid kajastatkse bilanssi aktivas miinus märgiga. Deebet: Dk: näitab aruandeperioodi jooksul väljalangenud põhivaradelt arvestatud põhivaradelt arvestatud kulumi summa. Kreedit: Kk: näitab aruandeperioodi jooksul põhivaradelt arvestatud kulumi summat KS: näitab ettevõttes olevatel põhivaradelt arvestusperioodil alguseks arvestatud kulumi summat KS1: näitab ettevõttes olemasolevatelt põhivaradelt arveldusperioodi lõpuks arvestatud kulumi summat Lausendamine: Põhivara ost: D: Põhivara (masinad, seadmed) K: Võlgtarnijatele, või ühte raha kontot Põhivara amortisatsiooni arvestamine: D: Põhivara kulum, mis on kulu konto, aktiva tüübiline, kasumiaruande ajutine konto K: Akumuleeritud põhivara kulumit, bilansi konto Põhivara müük: D: nõuded ostjate vastu
Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul Kasulik tööiga on kas -aeg, mille jooksul loodab ettevõte amortiseeritavat vara otstarbekalt kasutada, -toodangu hulk, mida on võimalik vara tööea jooksul valmistada. Amortisatsiooni arvutamine on omane tekkepõhisele arvestusprintsiibile, kus vara võetakse arvele bilansis ning seejärel vastavalt tulude ja kulude printsiibile kantakse vara väärtus kuludesse järk-järgult e. viiakse vastavusse arvestusperioodil saadud tulu selle saamiseks tehtud kulutustega. Vara amortiseeritav väärtus on vara soetusmaksumus miinus eeldatav likvideerimismaksumus e lõppväärtus. Likvideerimismaksumuse ja kasuliku tööea hinnangud põhinevad ettevõtte varasemal kogemusel sarnaste põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane. Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid võimalusi, mis annavad täiesti erineva
Võlad tarnijatele, vähenemine -2 000 Võlad töövõtjatele, suurenemine +1 500 Maksuvõlgade suurenemine +2 500 Bilansikirjete hälvete tõlgendamine raha liikumise seisukohast ·Aktivakirjete (v.a. raha) suurenemine avaldab rahakäibele negatiivset mõju muutuse (hälbe) summas. Näiteks suurenesid nõuded ostjate vastu (võrreldes eelmisel perioodiga), mis tähendab, et majandusüksus krediteeris arvestusperioodil oma kliente suuremas ulatuses kui eelmisel perioodil. ·Aktivakirjete (v.a. raha) vähenemine tähendab raha laekumist muutuse (hälbe) summas. Näiteks nõuded ostjate vastu vähenesid (võrreldes eelmisel perioodiga), tähendab see, et kliendid tasusid ostetud kaupade/teenuste eest kiiremini võrreldes eelmise perioodiga. · Passivakirjete suurenemine tähendab raha laekumist või maksmise edasilükkamist muutuse (hälvete) summas
pääste- ja politseiametnikud). Tööaeg. Töötaja mõiste ja arvestamine Tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööulesandeid. Tööaja kestuses lepivad töötaja ja tööandja kokku ning see peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 7). Tööandja on kohustatud pidama töötaja arvestust. Töötaja arvestamise viisid: Päevaviisiline tööaeg jaguneb arvestusperioodil võrdselt ehk töötaja arvestamise aluseks on tööpäev, nt töötaja töötab 8 E, 8 T, 8 K, 8 N, 8 R tundi nädalas keskmiselt 160 tundi kuus. Summeeritud tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt, nt graafikute alusel toimuva töö puhul, nt töötaja töötab 10 E, 12 T, 0 K, 10 N, 12 R tundi nädalas keskmiselt 160 tundi kuus. Tööandja peab töötajale teatama tööajakava teatavaks tegemise tingimused (TLS § 28 lg 2 p
Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest. Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta. Lahendus Raamatupidamisbilansi koostamisel lähtutakse arvestusperioodil tekkinud tulude tarbeks tehtud kulutustest. Ettevõte alustas tegevust jaanuaris, see 38 Tehnikagümnaasium tähendab, et ettevõtte majandustegevus algas 01. jaanuaril 2005 Esmalt on vaja koostada kasumiaruanded jaanuari kuu ja veebruari kuu kohta. KASUMIARUANNE jaanuaris
Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest. Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta. Lahendus Raamatupidamisbilansi koostamisel lähtutakse arvestusperioodil tekkinud tulude tarbeks tehtud kulutustest. Ettevõte alustas tegevust jaanuaris, see 38 Tehnikagümnaasium tähendab, et ettevõtte majandustegevus algas 01. jaanuaril 2005 Esmalt on vaja koostada kasumiaruanded jaanuari kuu ja veebruari kuu kohta. KASUMIARUANNE jaanuaris
Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest. Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta. Lahendus Raamatupidamisbilansi koostamisel lähtutakse arvestusperioodil tekkinud tulude tarbeks tehtud kulutustest. Ettevõte alustas tegevust jaanuaris, see 38 Tehnikagümnaasium tähendab, et ettevõtte majandustegevus algas 01. jaanuaril 2005 Esmalt on vaja koostada kasumiaruanded jaanuari kuu ja veebruari kuu kohta. KASUMIARUANNE jaanuaris
4.2 Tööaeg 4.2.1 Tööaja mõiste ja arvestamine - tööaeg on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid - tööaja kestuses lepivad töötaja ja tööandja kokku ning see peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS § 5 lg 1 p 7) - tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust - tööaja arvestamise viisid: o päevaviisi – tööaeg jaguneb arvestusperioodil võrdselt ehk tööaja arvestamise aluseks on tööpäev kontoritöötaja, 9-17 E-P -5*1h lõunat, kui ta teeb ühel päeval rohkem kui 8h siis on tegemist ületundidega o summeeritud – tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt vahetustega töö, kus ei ole võimalik rakendaa päevaviisi teenindajad, haiglad, tööstused, kaubanduskeskused – ettevõtted,
kontole. Aruandeaasta kasum (-kahjum), mis on püsivkonto. Kõik ajutised kontod suletakse aruandeperioodi lõpul ja neil ei ole järgmisse arvestusperioodi üleminevat saldot. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldo kantakse bilanssi vastavatele kirjetele, niisiis on kõik aktiva- ja passivakontod püsivkontod. Püsivkontosid ei suleta arvestusperioodi lõpul, küll aga arvutatakse nende kontode lõppsaldod. Püsivkontode lõppsaldod ei väljenda arvestusperioodil toimunud suurenemisi ja vähenemisi summaarselt, vaid kajastavad majandusüksuse varasid, kohustusi ja omakapitali kontode lõppsaldode arvutamise kuupäeval- bilansipäeval. Püsivkontode lõppsaldod kantakse üle järgmise arvestusperioodi samade kontode algsaldodeks. Ajutiste kontode sulgemine toimub arvestusperioodi lõpul ja tähendab kontode ettevalmistamist järgmise perioodi 84
neile osutatud teenuste eest enamasti automaatselt. Veo-, ekspedeerimis-, lao-, tolliagendi ja muud klientidele pakutavad teenused kirjeldatakse infosüsteemis teenuste nimetuste, tulu- ja kulukoo- dide, ühikute, mahtude ja hindadega. Kui arvestusperioodil (tavaliselt kalendrikuu) osutatakse klientidele teenuseid, kirjeldatakse infosüsteemis kõik sündmused koos töömahtudega. Tarkvara salvestab jooksvalt sooritatud logistikatoimingud. Pärast kuu lõppemist on võimalik teha soori- tatud toimingute eest klientidele koondarve, millel kajastuvad sündmuste (tellimuste) kaupa kõik
annaabi.ee 
