Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ristisõjad (0)

1 Hindamata
Punktid
Ristisõjad
Mis on ristisõjad, mis oli nende eesmärk, millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale ?
Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096 . - 1270. aastetel katoliku kiriku õhutusel mittekrstlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades oli vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm , islamimaailm ja Bütsants , mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud ka üksteist. Maailmas oli 9 ristisõda .
Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on ka tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud.Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab paljude eurooplaste toidulaualt. Minu jaoks on väga üllatav see, et paberi levik on tekkinud nii varajasest ajast ja just ristisõdade ajast. Ma ei kujutaks ette, kui meil seda poleks.
Euroopas algas kiire kaubavahetus ja käsitöö areng, vabaneti Bütsantsi vahendusest kaubanduses ning juhtivateks said peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad , kes suutsid auahnelt suurendada idakaubandusestest saadavaid kasumeid ning tänu millele on Itaalia praegugi üks arenenumaid riike Euroopas.
Ristisõdade käigus rüüstati ja lõhuti paljusid kloostreid, kirikuid ja raamatukogusid, mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Rääkimata suurtest inimkaotustest. Minu jaoks on väga ebaõigalne see, et sõdade käigus hukub alati väga palju täiesti süütuid inimesi.Aga selline oli aeg ning ennast kaitsmisvõimalused olid madalad ja vastuhakk oli võimatu.
Isalmimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Minu arvates on usk/ vähemalt peaks olema selline asi, mida ei saa kellegile peale suruda. Igal inimesel peab jääma selles osas oma tahe , kas siis seda tõesti soovida või mitte. Minu arvates on ka see ebaõigalne. Mina ei saa kristlistlastest aru, arvan, et ei saagi neid inimesi kunagi õigesti mõistma.. Selle liidu tulemusel jäid Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse, mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas.
Euroopas, sealhulgas ka Eestis, on ristisõdade tagajärjeks laialdlaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirkud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Selle üle on mul tõsiselt hea meel , et tänu sellele saame pidada neid tähtpäevi. Need on saanud meile traditsioonideks ning ülimalt tähtsateks südmusteks.
Kokkuvõtteks võin öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid arendasid väga palju eurooplaste oskusi ja laiendas silmaringi. Idamaadel avanes aga võimalus suhelda vabamalt muu maailmaga ning säilitada oma usk ja kultuur. Kuigi kaotused ristisõdadest on üüratud, usun, et kõik halb on millegi jaoks ka hea. Muiugi ei pea ma õigeks vägisi oma arvamuse või usu peale surumist, nagu seda tegid ristisõdijad.
Ristisõjad #1 Ristisõjad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Mis on ristisõjad,mis oli nende eesmärk, millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale?

Sarnased õppematerjalid

Arutlus Ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale
1
doc

Arutlus Ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale

Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest.

Ajalugu
IV ristisõda – mis õnnestus-mis ebaõnnestus
2
odt

IV ristisõda – mis õnnestus, mis ebaõnnestus?

IV ristisõda ­ mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia

Ajalugu
Ristisõjad
8
doc

Ristisõjad

RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused.

10.klassi ajalugu
Katoliku kirik-ristisõjad-keskaegsed ülikoolid
5
doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad

Ajalugu
Keskaeg
21
doc

Keskaeg

· Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema · Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised · Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid) · Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil)

Ajalugu
AJALUGU - KESKAEG- PÕHJALIK KOKKUVÕTE
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Hiliskeskajal (XIV-XV sajand) hakkasid feodaalkord ja paavstivõim alla käima. Euroopad tabasid katk ja näljahädad. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Varauusajal avastati ka Ameerika ja meretee Indiasse. Mitmel pool loodi käsitööettevõtteid ja feodaalkord hakkas langema. Saksa õpetlase Martin Lutheri juhtimisel lõid paljud riigid katolikust kirikust lahku.

Ajalugu
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel.

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Bütsantsiks, ja araablaste võimu alla langenud maad Aasias ja Põhja- Aafrikas. Siin jätkus linnaelu, kaubanduse ja kultuuri õitseng endise hooga. Kõrgkeskajaks ­ XI. ­ XIII. ­ Lääne- Euroopas kehtis endiselt feodaalkord. Samas toimusid ka suured muutused, kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid aga ka nn. ristisõjad : Lääne- Euroopa sõjameeste katsed Kristuse hauda Jeruusalemmas ja seda ümbritsevaid maid oma võimule allutada. See oli ka paavstide võimu ja kogu Lääne ­ Euroopat hõlmava katoliku kiriku kõrgaeg. Ristiusk levis nüüd juba kõikjal Euroopas. Ühena viimastest Euroopa maadest tõusis see võidule ka Eestis, saksa ja taani ristirüütlite vallutuse tagajärjel. Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun