Institutsioonid ja rajasõltuvus Kõigepealt on vajalik selgitada institutsiooni mõistet. Sõna ,,institutsioon" kasutatakse väga tihti politoloogias rääkides mingisugusest formaalsest sruktuurist, milleks võib siis olla näiteks riigikogu või ka sotsiaalne klass, samuti kasutatakse seda terminit sotsioloogias rääkides organisatsioonist. March'i ja Olsen'i käsitluse järgi ei ole institutsiooni puhul alati tegemist formaalse struktuuriga, vaid pigem mingi normide, reeglite, arusaamiste ja rutiinide kogumiga. Nende pakutud institutsiooni definitsiooni järgi on poliitilised institutsioonid vastastikuses seoses olevate reeglite ja rutiinide kogud, mis defineerivad tegevust arvestades rollide ja situatsioonide suhteid, ja institutsioonidel on protseduuride programmistik ja kasutatakse reegleid, et protseduuride vahel valida. Institutsioone saab defineerida ka nende kestvuse ja mõjutamise võimekuse järgi, ehk kuidas suudetakse individuaalide käitumist
vaid iseendale otsa vaadata ja parandada ise tehtud vead. Kui juht kujundab oma otsustega reaalsuse, mis ei vasta tema ootustele, kipub enamik neist süüdistama oma alluvaid. Ent tuleb mõista, et reaalsus luuakse eelkõige juhtimis- ! otsustest tulenevate sündmuste-tegevuste jada kaudu. Juhtimist võib vaadeda ka suunatud kommunikatsiooni, tähelepanu suunamist, moonutuse loomist, teatud faktide võimendamist ja teiste vähendamist või varjamist, arusaamiste loomist, seisundi kujundamist, tagasisidestamist - © 2014 Margus Alviste Lk. 2/3 http://alvistorium.ghost.io selleks et teiste isikute vaba tahte raamistamise kaudu jõuda soovitud tagajärgede saavutamiseni. Nii on üks kõige esmasematest juhtimisvahenditest terminoloogiline aparaat, mis kujundab viisi, kuidas inimesed teatud nähtusi tajuvad ja väljendavad
eesti rahvakeelt, neist viimane (dialoog kirikuõpetaja ja surmamõistetu vahel) pärineb Eberhard Gutsleffilt, esimesed kolm teistelt pastoritelt, kelle hulgas E. Gutsleffi sõnastuse põhjal tuleb näha ka Thor Hellet. Seega on 1732. aastal ilmunud ,,Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" tegelikult kollektiivne töö, millest Thor Helle on ise koostanud mahuliselt üsna väikese osa, kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732
Eeldatakse, et ketsup on punases pudelis, et maisihelbed on kirjus karbis, mitte kilekotis, et kartulikrõpsud on kilekotis, mitte pappkarbis, et õlu on pudelis ja ovaalse sildiga jne. Nii annavadki Reinaasa sõnul disaini testimisele kutsutud inimesed kõige kõrgema skoori sellistele disainilahendustele, mis vastavad tarbijate hetkeootustele, ehk sellistele lahendustele, mida nad on harjunud kaubanduses nägema. "Nii ongi üks punane ketsupipudel riiulis jälle juures," nendib ta. Nende arusaamiste muutmiseks on aga Reinaasa sõnul vaja väga tõsiseid turundusalaseid jõupingutusi: "Näiteks viimase aja olulisem pakendimuudatus õlle pakendamine plastmassist suurematesse pudelitesse tõestas, et idee tarbijatele mahamüümiseks on vaja miljoneid kroone reklaamiraha. Ilma selleta poleks tarbijad olnud nõus "Orikat" plastmassist pudelist jooma, usub ta. Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 8
Näiteks kliimamuutuste probleem: Realistide meelest annab enamuse teadlaste konsensus kliimasoojenemise üle piisava põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud. POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel Modernismi kriitika Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid) Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel.
eest, ega ei vaatle keskkonda kui probleemide allikat. Kõrge isikliku meisterlikkuse saavutanud inimestel on palju seostuvaid ühiseid tunnuseid kindel eesmärgitunnetus/missioon, tegelikkus on pigem liitlane kui vaenlane, õppimine on elamisviisiks ning avaram vastutustunne. Õppiv organisatsioon Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste teistele arutamiseks ja analüüsimiseks pakkumist. See toob kaasa enda varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest teadlikuks saamise ning annab võimaluse neid muuta. (Alas, 2002: 98) Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis ning on omakorda seoses meeskondliku õppimisega. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelite arusaamise ning seeläbi arendama uusi mõtteviise, hoiakuid ja norme.
võimudega vastuolus. EHK: preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad tegelikult olla prohvetliku liikumise pärijad. Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest. 6 13. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur Uskumuste süsteem arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas Avalik funktsioon nt armulaud, vihmatants, nõiajaht. Uskumuste ja rituaalide väljendatud, kavatsuslik osa Varjatud funktsioon uskumuste ja rituaalide tunnustamata, sageli ootamatu funktsioon. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, kuid vabastab vähemalt ajutiselt põuast tingitud stressist
tuleb alistada tehnoloogia abil. - Loodusressursse peeti piiramatuks vahendiks modernse ühiskonna toetamisel. - Postmodernne kultuur: - Üldine majandusliku heaolu tõus (laialdasem baastaseme saavutamine) suunab inimeste tähelepanu oma igapäeva vajadustelt laiematele ühiskondlikele, poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid). - Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust - Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest.
avastusi, mis olid seotud inimesega (näiteks avastas Darvin, et inimene on kujunenud ahvist). Kõige rohkem mõjutas kirjandust Sigmund Freudi avastatud alateadvusteooria, mis kummutas senise arusaamise inimesest kui mõistuslikust ja oma tegusid reguleerida suutvast olendist. Tunded ja vaistud seati mõistusest kõrgemale. Selle avastusega/uuendusega kaasnes ka jäämäe teooria, mis tähendas, et nähtav ja tajutav on vaid väike osa kuid inimese käitumise, mõtlemise ja arusaamiste põhjused peituvad kusagil sügavamal, mis on silmale nähtamatud. Ernest Hemmingway (1899-1961) Osales Esimeses Maailmasõjas vabatahtlikult kiirabi autojuhina. Kõik tema romaanid on seotud sõjaga, võitlemisega. Tema kõige tuntumad romaanid: · ,,Ja päike tõuseb" · ,,Hüvasti, relvad!" kõige tuntum sõjavastane romaan. · ,,Kellele lüüakse hingekella?" · ,,Surm pärastlõunal" räägib härjavõitlejate elust · ,,Vanamees ja meri"
toimetamine, mis viis esimese eestikeelse täispiibli „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna“ ilmumiseni 1739. aastal. Selle suure ettevõtmise üheks eeletapiks oli eesti keele grammatika koostamine. Seega on 1732. aastal ilmunud „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache“ tegelikult kollektiivne töö, millest Thor Helle on ise koostanud mahuliselt üsna väikese osa, kuid mida ta on toimetanud oma keeleliste arusaamiste kohaselt ning lähtudes piibli tõlkimise vajadustest. Thor Helle grammatika on põhimõtteliselt uut liiki, normeeriv grammatika, mille koostamise ja toimetamise käigus autor püüdis eesti kirjakeelt normida ning pakkuda välja laiema kandepinnaga üldkeele varianti. Põhimõtteliselt sama keelevarianti kajastab ka Thor Helle juhtimisel valminud piiblitõlge. Just arvestades tohutut mõju, mida piiblitõlke keel kogu eesti kirjakeele arengule on avaldanud, on 1732
· Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust · usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseenast · heakskiidetud kultur teeb kõik selleks, et tunnustada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid · Vastupidiselt alamkihtide vaestele vanematele kelle lapsed õpivad koos keskklassi lastega suudavad viimaste vanemad kindlustada oma lastele privileege Uskumuste süsteemid uskumuste süsteem arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest Religioon uskumuste süsteem mis põhineb arusaamisel et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimese ebamaise suunas Durkheim ja Weber usust Durheim- arvas : · kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist ja sisust sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funtsiooni . · Ei ole olemas religiooni, mis oleksid väärad, kõik nad omal moel
Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta. · ühine visioon. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise ka pikema aja jooksul. · meeskondlik õppimine. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ning käitumisviiside väljaarendamise. 25
Isikliku meisterlikkuse saavutab inimene siis, kui ta lakkab keskkonda nägemast oma probleemide allikana ja võtab endale vastutuse. Selline inimene keskendub oma visioonile ja suurendab pidevalt võimet saavutada soovitud tulemusi. Selles kontekstis ei ole õppimine pelgalt teadmiste omandamine, vaid tulemuste saavutamise võimekuse avardamine. · mõttelised mudelid. Organisatsiooni liikmete mõttemudelite muutmine eeldab avatust, oma peidetud mõtete ja arusaamiste pakkumist teistele arutamiseks ja analüüsimiseks. See toob kaasa oma varjatud hoiakutest ja kaitsemehhanismidest arusaamise ning annab võimaluse neid muuta. · ühine visioon. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise ka pikema aja jooksul. · meeskondlik õppimine. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ning käitumisviiside väljaarendamise.
98. Millised on peamised muutused kaasaegses perekonnas võrreldes nt 100 aasta taguse perekonnaga? 99. Mis on tundenihe? Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. 100. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal, sotsiaalne fakt? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 101. Religiooni inklusiivne ja eksklusiivne käsitlus. Inklusiivne (kaasahaarav) definitsioon sisaldab väga laia uskumuste ringi, millele inimesed on omistanud religioosse mõõtme
71. Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal? Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 8 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks
täiskasvanu eaks. Kõrghariduse esmasteks avalikeks funktsioonideks on olemasolevate teadmiste edastamine, uue informatsiooni tootmine ja järgmise teadlaspõlvkonna ettevalmistamine. Ülikoolid on jaotatud teaduskondadeks, kus õppejõud on kihistunud akadeemilise staatuse alusel. 16) Uskumuste süsteemid: religioonid ja sekulaarsed usundid - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 16 16.1. Mis on uskumuste süsteem ja kuidas see sarnaneb ning erineb religioonist? Uskumuste süsteem arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja mõttest, mis ei põhine ilmtingimata usul üleloomulikku jõusse. Religioon uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. 16.2. Kuidas käsitles oma teadusloomes usku Durkheim? Durkheim huvitus sellest, kuidas osad ühiskonnad suudavad hoida sisemist stabiilsust ja seeläbi tagavad pikaajalise kestvuse. Ta leidis, et uskumuste süsteemide kaudu tunnetavad
hinnata üliõpilaste teadmisi. Näide mõistekaardi skemaatilisest joonisest on toodud lisas 1. Mõistekaart on koostatud järgmise artikli põhjal: Ulbrich, L. (1999). Nursing Practice Theory of Exercise as Self-Care. Journal of Nursing Scholarship, 31(1), 65-70. 2.1.4. Portfoolio Portfoolio (õpimapp) on õppija koostatud tõenduspõhise materjali kogum, mis demonstreerib jätkuvate oskuste, teadmiste, hoiakute, arusaamiste ja saavutuste omandamist; 14 Portfoolio eesmärk on arendada õppija: oskust oma õppimist planeerida; oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises; oskust seada eesmärke, koguda informatsiooni, seda selekteerida ja süstematiseerida ning anda sellele kindel vorm (mapis, kiirköitjas, arvutikettal jne); suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu
majanduse kiiremini taastada, ainult nii saab kiiresti raha ja investeeringuid. Kõrvaltvaatajale tundub selline turismile kiire hinge sissepuhumine haige, aga ma ei oska sellesse üheselt suhtuda. See oli minu jaoks väga võõras ja kohati eemaletõukav, 79 Lisa 2 järg aga teisest küljest rääkis seda kommenteerinud inimene nii iseenesestmõistetavalt, nagu see oleks õilis tegu ja püütakse aidata. Nende arusaamiste vahel turism kõigub. Kultuurilised erinevused, eetika ja väärtused võivad olla seinast-seina, mille nimel kuskil turismi tehakse. Pärnus ei ole üleujutused õnneks suvel ja need on ka väga hästi ette prognoositavad. Meil võiks ikkagi planeerida püsielanikud rannast eemale, kuid hooajalisi turiste see ei ohusta. Kui mõelda, millised majad said viga ja kus oli probleem, siis vanad, sajand tagasi ehitatud maakivist vundamendiga majad pidasid vastu, ainult uute puhul ei ole
..). Toetas kuningavõimu restauratsiooni, oma kahekümnendates aastates luges Hobbesi Leviatani ning oli sügavalt mõjutatud selle ideedest. 1658, kui Cromwell sureb, arvas Locke samamoodi, et anarhia on kõige halvem. 1661 sai isalt pärandiks (st isa suri sel aastal ) natuke maid, kuid Locke osutus kannatamatuks ja nõudlikuks maaisandaks. Nooruses oli ka usuliselt sallimatu katoliiklaste ja protestantlike äärmuslaste suhtes. Tänaste arusaamiste kohaselt eriti liberaalne polnud. Teadlane ja diplomaat. Luges Descartes'i, oli temast mõjutatud, empiirik. 1665 oli diplomaatilisel missioonil Brandenburgis, kus nägi, et kalvinism, luterlus ja katoliiklus kõik olid sallitud. See avaldas muljet. Sallivus hakkas tunduma võimalikuna. Nägi, et kui igaüks saab ise endale religiooni valida, siis ei teki sellest ei tüli ega ka suurt korratust. Seejärel praktiseeris arstiteadust. Ta ei
loovad ise uue reaalsuse. Mis on uudis? Otsustavad need, kes teabevahendeid kontrollivad. Uudiste valik ja samas ka vastuvõtmine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Raamidesse paigutamine rahvale arusaadavaks tegemine. 18. RELIGIOON Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas. Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. Sotsiolooge huvitab peamiselt: · Milline on religiooni tähtsus ühiskonnas? · Millist rolli religioon ühiskonnas mängib? · Millised on religiooni tagajärjed ühiskonnale?
annaabi.ee 
