EKSAMIKÜSIMUSED jaanuar 2016 Küsimus 1 Vastutus on: a. meeldiva ülesande täitmine b. ebameeldiva ülesande täitmise kohustus koos vastava aruandlusega c. teiste poolt määratud või endale võetud tööde sooritamise või ülesannete lahendamise kohustus Küsimus 2 Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponentide hulka kuuluvad: a. ettevõtte jaoks oluline materiaalne vara b. ettevõtte töötajad c. missioon, visioon d. ettevõtte eesmärgid e. taotletav konkurentsieelis Küsimus 3 Juhtidel soovitatakse delegeerida alluvatele a. konfidentsiaalseid ülesandeid b. eesmärke c. ülesandeid, funktsioone d
kommunikatsiooniallikaks. Ettevõtetel, organisatsioonidel ja miljarditel üksikisikutel on selge, et kui sind ei ole internetis, siis IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Kommunikatsiooni- ja infotöötlustehnoloogia võimaldab ettevõtet senisest tõhusamalt juhtida. Enam pole vaja keerulist keskastmejuhtide vahestruktuuri, palju vähem on tarvis raamatupidamise ja andmete kogumisega (kavandamise, aruandlusega) tegelevaid töötajaid. ·Tavapärane turustruktuur muutub, sest ülemaailmsete võrgukataloogide ja infootsinguprogrammide abil on võimalik kiiresti ja odavalt leida IT STRATEEGILISE vajalikku JUHTIMISE kaupa, LÜHITUTVUSTUS Strateegia ajalooline ülevaade. IT kasutus äris ·Nähtavaks muutuvad seni suurtest turgudest eemal olnud firmad. ·Paratamatult muutub kogu majanduse struktuur
7. Mida sa Oti asemel teeksid? Vastused: 1. Ettevõtte tundub olevat püramiid struktuurriga. Kuid tegevdirektor on antud ettevõttes haaranud endale liiga suure portsu ning on võtnud teistelt juhtidelt otsustamis õiguse. Sellega on tegevdirektor teinud justkui diktatuuri, kus kriitika pole aktsepteeritav ja otsustusõigus on ainult temal. Töökultuur on muutunud liiga rangeks ja nende initsiatiiv ja loovus on pärsitud pideva aruandlusega, jättes teisejärguliseks oma tootmisprotsessiga seotud ülesanded. 2. Angermaa juhtimis stiil on liiga autoritaarne ning ülekantud sotsiaalministeeriumist, kuid selline stiil pole kooskõlas ega sobilik tootmisettevõtte eesmärkidega. 3. Põhiprobleemiks ongi Angermaa juhtimisstiil. Juht ei usalda oma alluvaid võttes endale ainuõiguse allkirjastada kõiki lepinguid. Muudatused on vajalikud kuna
võib ka likvideerimisprotsess pikemaks osutuda. Eestis kehtivad õigusaktid ei paku lihtsustatud aruandluse võimalust ettevõtetele, millel puudub äritegevus. Kõikidel äriregistris registreeritud äriühingutel on kohustus esitada kord aastas majandusaasta aruanne. Likvideeritavatel äriühingutel säilib raamatupidamiskohustus. Kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel puuduvad Eesti õigusaktides sätted, mis võimaldaksid ettevõtte tegevuse peatumisel lihtsustada aruandlusega seotud kohustusi. Igal juhul oleks tühjalt seisvate ettevõtete jaoks lihtsam, kui aruannete koostamise ja muu administratiivtegevusega seoses oleks vähem kohustusi. Osaühingu loomine on kerge KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Eesti Maksumaksjate Liit, 2011. Äriseadustiku 01.01.2011 jõustunud muudatustest. [Online] http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?
15 Hierarhilise projekti struktuuri puhul on projektijuhi eestvedamise oskus kriitilise tähtsusega, sest projekti ülesanded tulevad kõrgemalt positsioonilt ja projektijuht peab oskama mõjutada meeskonna liimeid nii, et nad on tema otsustega nõus ja täidavad neid kvaliteetselt. 3.4 Eestvedamise mõju elemendile “kontrollimine ja aruandlus” See tehnilise kompetentsi element tegeleb projekti jooksva kontrollimisega ja aruandlusega. Kontroll põhineb projekti eesmärkidel, plaanidel ja lepingutel. See mõõdab projekti tegelikku progressi ja tulemuslikkust, võrdleb seda algväärtusega ning selle käigus tehakse vajalikke parandusi. Aruandlus annab informatsiooni ja tagasisidet töö tegemise kohta ning jagab prognoose arengu kohta kuni projekti või programmi lõpuni. Aruandlus sisaldab endas ka finantsilist auditit ja ülevaadet projektist.
o Kindlaksmääratud kulu- kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse o Arvestuslik kulu- voib ületada eldusel, et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisel voi reservist o Ulekantud kulud- voib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse 30. Riigieelarve menetluse protsessi. Eelarve täitmise protsess, (kes korraldab ja kuidas korraldatakse) o o Riigieelarve menetlus- protsess, mis holmab eelarve koostamise, täitmise ning aruandlusega seonduvat 31. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused. o 32. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. o 33. Kohalikud maksud, nende sisu. o Riiklikud maksud o Kohalikud maksud Loomapidamismaks o · üksikisiku Mootorsoidukimaks tulumaks (58%) Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara
kaasatakse protsessi sisekontroll. Lisaks igapäevasele peakassa inventeerimisele teostatakse veel ka aastalõpu inventuur, mis osaliste allkirjadega edastatakse finantsosakonnale. Igapäevaste peakassa inventuuride tulemused edastatakse raamatupidajale. 3.2.3 Minu osalus maksevahendite aruandluse koostamises Kuna töötan ise xxxxxxxxxxxxe Selveri teenindaja-administraatorina, siis puutun igapäevaselt kokku maksevahendite aruandlusega ning seal juures ka peakassa inventuuriga. Kõik see on esialgsete andmete õigsuse kontrollimine ja koondamine ühtsetesse aruannetesse, mis kokkuvõttes kuuluvad esitamisele raamatupidajale. Aruandlust tehakse alati lähtuvalt eelnevast päevast. Näiteks kui täna on 15. mai, siis järelikult teen 14.mai aruandeid. Kuna kogu üldaruandlusesse jooksevad sisse ka näiteks loto- ja teatripiletite müük, siis võtan vastavatest programmidest antud aruanded, ka kaardimaksete
· Varasem kogemus projektide läbiviimisel. · Milliseid kulusid tohib katta projekti eelarvest? · Finantseerimise skeem, st. kas raha kantakse kohe projekti alguses või hiljem. · Nõuded aruandlusele. Rahataotleja peab tutvuma: · projektikonkursi tingimustega; · projektikonkursi idee või teemaga; · taotlusvormiga; · eelarvele esitatavate nõuetega; · projektiga koos esitatava lisamaterjaliga; · taotluse esitamise tähtaegadega; · võimaliku aruandlusega; · koostöölepingutega. 23 Leidnud sobiva rahastaja, võtke ette oma projekti idee, mille olete juba paarile lehele kirja pannud ja alustage konkreetse projekti planeerimist, et kirjutatav projekt vastaks rahastaja ootustele. Soovitav on mitu korda mõelda ja siis projekt paberile panna, sest rahastajad hindavad projektis konkreetsust, ainulaadsust ja huvitavat ideed ning vaatavad seda, et kirjutatud projekt oleks üks selge
ülesandest 2) tagasiside pakub suurt huvi, annab hinnangu tehtust 3) teated, uudised 4) sotsiaalne toetus on ka alluva poolt vajatav tagasiside (iga inimene tahab tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse) Alt-üles – Probleemid: 1) info aeglus, viivitamine 2)info filtreerumine 3)minnakse mööda vaheastmete juhtidest – infolühis 4)alluvatel vajadus saada vastus 5)info moonutamine Juhid vajavad infot: juhi aruandlusega seotud valdkonnad, vaidlusalused teemad, ülemuse nõuannet vajavad asjad, soovitused organisatsiooni muutmiseks 19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused Infovõrk: kaasaegselt ühendatud infovõrk eeldab arvutiside olemasolu, omavahel võrku ühendatud arvutite kaudu saab rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise plussid: 1) töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu
3. Organiseerib teavitustegevust ja reklaami. 4. Korraldab klientidelt tagasiside saamist. 5. Suhtleb projekti kaasatud kohalike omavalitsustega, lepib kokku nõustamisteenuste osutamise korra. 6. Varustab kohalikke omavalitsusi, Järvamaa politseijaoskonda, ohvriabitöötajaid ja perearstikeskusi Kriisikodu reklaamimaterjalidega. 7. Organiseerib e- koolitusprogrammi tehnilise valmimise. 8. Turundab koolitusi e- maili teel. 9. 10. Tegeleb projekti aruandlusega Projektijuht töötab osalise tööajaga. Projekti raamatupidaja 1. Koostab arveid kohalikele omavalitsustele osutatud teenuste kohta. 3. Teeb rahalisi ülekandeid maksuametile ja projektis osalejatele. 4. Peab arvestust projektiga seotud kulude osas. 5. Teeb projekti aruande finantsosa. Nõustajad– osutavad nõustamisteenust vastavalt vajadusele Kriisikodu nõustamiskeskuses või kokkuleppel kohaliku omavalitsuse territooriumil.
klassi tähelepanu alalhoidmiseks tuleb õpetajal õppetöö läbimõeldud korraldusega kindlustada tegevuse hoogsus ja voolavus. Sellele aitab kaasa õppetöö korraldus, mis on õpilastele jõukohane ja nõuab neilt mõõdukat pingutust. Ka peab kogu töö klassis olema hästi planeeritud, et tunnis ei tekiks segadust tööülesannete täitmisel ega üleminekutel tunni ühelt etapilt teisele. Õpilaste keskendumine õppeülesannetesse saavutatakse klassi tähelepanu alalhoidmise ja aruandlusega. Õpilaste tähelepanu kindlustamiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlusmetoodikat, nagu küsimuseesitamine tervele klassile ja pärast mõtlemisaega vastajale osutamine, algul kooris vastamise vaheldumine individuaalse vastamisega jne. Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). 22. Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses seletatakse
tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest (infolühis). 4. alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. 5. informatsiooni moonutamine on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Alt üles informeerimise parandamiseks tuleb eelkõige kindlaks määrata, missuguseid teateid soovivad juhid oma alluvatelt saada. Need võiksid olla: · juhi aruandlusega seotud valdkonnad · vaidlusalused teemad · ülemuse nõuannet vajavad asjad · lahkuminekud firmapoliitikast · soovitused organisatsiooni muutmiseks Alluvate koosolekud on laialdaselt kasutatav meetod. Alluvate väikestes rühmades räägitakse tööprobleemidest, alluvate vajadustest ja juhtimistegevusest. Lahtiste uste poliitika puhul julgustatakse alluvaid juhi poole pöörduma iga murega.
See on üldine... üldised plaanid, protseduurid. Administatiivne kontroll, milleks on org-i sisesed dokumendid ja protseduurid, mis on seotud ja lähtuvad juhtimisprotsessist. Need on erinevad reeglid, mis suunavad töötajaid ametlikult heaks kiidetud tegevustele lõpptulemuse saavutamisel. Konkreetse töötajate suunamine- ülemuste käsud, tööjuhised jm. Finantskontroll, mis on seotud varade säilivuse tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsusega ning raamatupidamise aruandlusega. Reeglina toimivad nimetatud kontrolli valdkonnad kombineeritult ja mõnikord peetakse ekslikult primaarseks finantskontrolli. Seega peab sisekontrolli süsteem vastama juhtkonna ootustele ning olema tulemuslik. Juhtide ootusi sisekontrolli toimimisest hinnatakse järgmiste tunnustega: enesekindlus- tähendab seda, et kontrolli keskkond toimib efektiivselt ja tulemuslikult, vähendades riske kõigil juhtimistasandeil
(tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine. majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostatava aruandlusega. sotsiaalne säilitamine – osapoolte vaheliste suhete korraldamine. Eesmärkidest tulenevalt väljendub kinnisvara haldamine järgmistes põhitegevustes: hallatava kinnisvara majanduskava koostamine ja selle kooskõlastamine omanikuga kõigi õigusaktidest ning lepingukohustustest tulenevate ja hallatava kinnisvara omanikule suunatud kohustuste täitmise korraldamine majanduskava alusel valdus- ja hoolduslepingute, aga ka kasutuslepingute
Kui sellist kokkulepet pole peaks audiitor ikkagi hindama muud infot mida antakse finantsaruannete kohta. Kui tekivad vastuolud nimetatud allikate vahel võib sattuda kahtluse alla audiitori järelduse otsus ja ka tema maine. Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja
Kui sellist kokkulepet pole peaks audiitor ikkagi hindama muud infot mida antakse finantsaruannete kohta. Kui tekivad vastuolud nimetatud allikate vahel võib sattuda kahtluse alla audiitori järelduse otsus ja ka tema maine. Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja
Kui sellist kokkulepet pole peaks audiitor ikkagi hindama muud infot mida antakse finantsaruannete kohta. Kui tekivad vastuolud nimetatud allikate vahel võib sattuda kahtluse alla audiitori järelduse otsus ja ka tema maine. Kui audiitor avastab lahknevusi peata välja selgitama milline informatsioon on väär, koheselt tuleks informeerida ka juhtkonda. Kui ebaõigeks osutud täiendav info tuleb audiitori nõuda selle kooskõlla viimist aruandlusega. Kui juhtkond ei nõustu korrigeerima peab audiitor tegema märkuse järelduse otsusesse. Kui vead on aruannetes tuleb nõuda nende kohest parandamist. Kui juhtkond keeldub tuleb anda kas märkustega või eitav järeldusotsus. Kui juhtkond ei nõustu võib tekkida küsimus audiitori edasisest töökäigust selles ettevõttes. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Selline info võib olla tugevalt subjektiivne ja
KOOLITUSE KORRALDUSLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD · koolitusele saatmise protseduur · koolitusinfo liikumise protseduur · kontaktisikute nõupidamiste kord · registreerimislehed · lepingute alused · arved HINDAVAD ANALÜÜSIVAD · koolitusvajaduse hindamise protseduur · koolitusele antavate hinnnangute lehed (osalejatele) · koolituse tulemuslikkuse hindamise küsimustikud (juhtidele arenguvestluse juurde) · turu-uuringute alused ARUANDLUSEGA SEOTUD · aastakokkuvõte koolitustegevusest · koolitustaotluste aruandeosade kokkuvõte · osaluskokkuvõtted · materjalidest ülevaade Laine Simson, Ph.D 34 Personalijuhtimine 2013 ILLUSTREERIVAD - ABISTAVAD (skeemid, kaardid, alused) · magnetalusel kursuste plaan · lektorite andmed, pildid, kontaktide- ja osalejate kaardid
õpetajal õppetöö läbimõeldud korraldusega kindlustada tegevuse hoogsus ja voolavus. Sellele aitab kaasa õppetöö korraldus, mis on õpilastele jõukohane ja nõuab neilt mõõdukat pingutust. Ka peab kogu töö klassis olema hästi planeeritud, et tunnis ei tekiks segadust tööülesannete täitmisel ega üleminekutel tunni ühelt etapilt teisele. Õpilaste keskendumine õppeülesannetesse saavutatakse klassi tähelepanu alalhoidmise ja aruandlusega. Õpilaste tähelepanu kindlustamiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlusmetoodikat, nagu küsimuseesitamine tervele klassile ja pärast mõtlemisaega vastajale osutamine, algul kooris vastamise vaheldumine individuaalse vastamisega jne. Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). Töö korda rikkuvate ja probleemselt käituvate õpilastega
jälgimine ning võimalike lahkhelide lahendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada korrashoiu käigu omanikupoolne järelevalve koos kõigi dokumentide arhiveerimise ja nõutava ajavahemiku jooksul säilitamisega. c.majanduslik säilitamine- eelkõige objekti majanduskava alusel korrashoiuks vajalike rahavoogude juhtimine ja korrahoiu tulemuse finantsanalüüs koos nõutava ja kokulepitud mahus koostatava aruandlusega. Majanduskava koostamine eeldab objekti ülevaatust koos korrahoiu tegevuskava (korrashoiu tegevuste loetelu) ja selle täitmiseks vajalike rahaliste vahendite planeerimist. d. sotsiaalne säilitamine osapoolte vaheliste suhete korraldamine. Kaasomandis oleva objekti juures tähendab see ka perioodilist aruandlust kaasomanikele ja korrahoiukava kooskõlastamist. Eesmärkidest tulenevalt väljendub kinnisvara haldamine järgmistes põhitegevustes:
1.6.1 Mis tüüpi lepinguid kasutatakse? 3.7.1.6.2 Kes hindab alltöövõtjaid? 3.7.1.6.3 Kui ettevõttes on varustusosakond, mis ülesanded jäävad projektimeeskonnale? 3.7.1.6.4 Kas on olemas standardiseeritud dokumendid alltöö vormistamiseks? 3.7.1.6.5 Kuidas juhitakse erinevate alltöövõtjate tööd? 3.7.1.6.6 Kuidas on alltöö seotud projekti ajakavaga ja aruandlusega? 3.7.1.7 Töö kirjeldused 3.7.2 Alltöö pakkumise planeerimine 3.7.2.1 Pakkumise ja alltöö dokumendid 3.7.2.1.1 Kutse hinnapakkumise tegemiseks 3.7.2.1.2 Palve koostööpakkumise tegemiseks 3.7.2.1.3 Palve hinnapakkumise esitamiseks 3.7.2.1.4 Kutse läbirääkimistele 3.7.2.1.5 Esialgne pakkumine 3
• vigaste või puuduvate andmete asendamine hinnangutega; • loenduritest saadud andmete tõlgendamine. Järgnevad kalkulatsioonid on tehtud väga lihtsate andmete analüüsi alusel: kasutatud on ainult külastajate arvu ja ajalisi ning ruumilisi trende. Põhjalikumate analüüside jaoks nagu mõju metsikule loodusele ja suhe lubatud muutuse piiride või kandevõimega oleks vaja rohkem personali ning nendega kaasneks suurem töökoormus. Andmete analüüsi ja aruandlusega seotud kulud ei sõltu valitud stsenaariumist. Andmete analüüsi ja aruandluse etapp on jagatud kaheks alletapiks: 1. Otsustamine (missuguseid andmeid ja analüüsi vajatakse) ning aruandluse standardite ja aruande vormi väljatöötamine; 2. Andmetöötlus (valideerimine, integreerimine, vajadusel korrelatsioonitegurid…), graafikute ja diagrammide koostamine, andmete tõlgendamine ja aruandlus. Tabel 5.12 Otsustamine