Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artur Alliksaar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kestma, hetked, aprillil, tõlkija, treffneri, metafoorne, laagris, saadetud, salaja, raudteel, linda, poeet, toonud, nimetu, päikesepillaja, luuleraamat, kole, elul, lelu, silmapilk, elatud, asume, preagu, haju, suus, lõpmata, luus, peatu, tühjeneb, laulma, lahkud, järgidesmõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda./ Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Tsitaat Arne Merilai poolt kirjutatuna luuletajast ja poeedi keelekäsitlusest raamatus "Artur Alliksaar- Päikesepillaja": 3.
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine
Artur Alliksaar ( 1923-1966 ) Elukäik · Ta sündis Tartus, · Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale.
...................................................................................................4 Luule näited..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus......................................................................................................7 Elulugu Artur Alliksaar sündis 15.aprillil 1923 raudteelase perekonnas Tartus. Seal õppis ta 1931. Aastast XV Algkoolis ja 1937. Aastast Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1942 olevat ta Tartu ülikooli õigusteaduskonda astunud, peagi aga Saksa armeesse mobiliseeritud, väeosast põgenenud ja 1943 1944 mitmes okupeeritud Euroopa riigis ringi rännanud. 1944 Eestisse tagasi jõudnud, töötas ta raudteel kuni 1949. Aastani, mil ta arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandusid inkrimineeritud poliitilised süüdistused. Algul oli ta Narva vangilaagris, hiljem Mordva ANSV-s
Sündis 15.aprillil 1923 (19231966) aastal Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kaheluuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga
Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides Avaldas ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles
Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
I. Minu ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekast Eesti luuletajast. II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg"
Artur Alliksaar Koostajad: Ann Suurhans Sandra Pilter Faktid • Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. • Tema looming on kõnekas, sõnaleidlik, sageli metafoorne. Elulugu • Sündis 15.10. 1923 Tartus rauteelase pojana • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941–1942). • 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. • 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. • 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. • 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. • Aastatel 1949–1957 oli sundasumisel. • Oli vangis Narvas ja Mordvas. • Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958.
Minu arvates on see õige ja elus ongi just täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
.................. 12 Selgimus............................................................................................................... 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Artur Alliksaar Artur Alliksaar (15.aprill 1923 – 12.august 1966) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941-1942). 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli ta vangis Narvas ja Mordvas. Pärast tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Maja, kus poeet Tartus elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks, sest talle sai osaks tolleaegse
Elulugu Luuletaja kelle valisin on minu sugulane, vana-vanaonu poeg. Artur Alliksaar on aastakümnete jooksul kujunenud legend, milles fantaasia seguneb reaalsusega ning luuletaja elukäik oma paradoksaalsuses ja fantaasikülluses samastub tema loominguga, muutudes selle kirjutamata osaks. Nii on kirjutanud Urmas Tõnisson 1998 aastal ilmunud Maalehes. Artur Alliksaar sündis 15.04.1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hilisemad vangilaagrites olemise põhjuseteks oli protest kehtiva riigikorra vastu. Artur siirdus valedokumentidega Saksamaale ning rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi.
Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui seda vaid ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. "Eesriiet ei tõsteta kaks korda. Kui surm hakkab mõtlema, siis on see mõtete surm." Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse.
paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
elu ei ole lugu, koltun vaid lootus ja loomine. pudenen koost kui lugu saab läbi olen osa su loost Artur Alliksaar “Aeg” Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Helena Läks On ainult hetk, milles viibime praegu. nüüd võiks juba paremaks minna Mis kord on alanud, lõppu sel pole. lausud sa Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. ma noogutan teetassidele me ees laual võiks olla ja tegelikult peaks juba parem olema Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. mida me valesti teeme Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. küsid sa tassidelt Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. onju tavalised inimesed
Saavad sõnad uue rüü See, mis oli voorus On nüüdsest süü. Täringuviskest Uus tahk jääb peale Varem läksid kurale, Nüüd lähed heale.(3. lk 11) Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk , milles viibime praegu. Mis on kord alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis , kestma jääb kole.(1. lk 186) Olgu see armas või olgu see kole, Ükski mees enesest pikem ei ole. Aega nad mõõdavad enne ja praegu, Usun, see kõik on ilmaaegu. Õhk on kord soojem, teinekord karem: Millal me teame , mil aeg ajast parem? Sina ju aegasid mõõta ei saa,
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Pea seda silmas. ○ „Mees, kes teadis ussisõnu“. Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Raha oli mõnevõrra vähe, vanemad said soode ja rabade vahele kehva talukoha. Perre sündis 12 last, 10 kasvas suureks. Majanduslikud võimalused olid üsna kesised ja piiratud. See mõjutas ka Tammsaare hariduskäiku. Oli 8aastane, kui kooli viidi. Sarnaselt Indrekule pidi kõigepealt vallakirjutajana leiba teenima ja vanemaid aitama. Kui ta 1898. aastal lõpuks gümnaasiumisse jõudis, siis väga valikuid ei olnud. Vanusepiir oli ja sai õpinguid jätkata vaid Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Ka Anton pidi tegema abitöid, et tasuda õpingute eest. Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses
kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult:
annaabi.ee 
