Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artur Alliksaar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhtute, vaik, vaev, sära, rõõm, piin, naeruumb, suudirg, äng, vaikus, rahutu, unelm, tiib, igatsus, vist, nalja, päikesepillaja, aimaurbusihutab, hommiku, etüüd, tumm, õndsusauge, nägin, valus, lootuse, lille, roomajadole, janus, laulma, veen, uttu, tuhm, messe, otsin, andudaõrb, lõõm, leek, puhang, märkaaduv, maastikKool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum....................
ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. 6. On asju, milles eksida ei Unuvate õhtute laul saa Nüüd läbi unuvate õhtute Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. kaob mõte nagu hilinenud regi. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Kõik ilu, mis sa jõid ei hävine, ta magusast jääd küllalt janussegi.
On terasest laule. Neist saab teravaid mõõku ja tugevaid sillatalasid. On mägikristalseid laule, kõrgemaid kitsaste eesliradade eestkostetungidest ja -sundidest. On saviseid laule, mis pudenevad veel enne, kui saaks hakata kostma nende kõhetu kaja, ja on laule, mille kullalademeid iialgi ei valata üksikuteks väikesteks läikivateks müntideks.“ *** „On laule, millele rõõm on rikkuseks. On laule, kus kurbus ja ilu on üks. On marsse ja farsse. On hümne ja üminaid. On tulu- ja tarbelaule, mis ruttu kuluvad. On laule, mis üha uuendavad elujanu, ja on kannibalikantaate, mis vajutavad hambad elavate südamete lihasse.“
ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsiskled lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull' midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull' eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna õnn võõras on minule! Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen ... 9 Kolme pääsulinnu kohvik On aegade rutt nagu lillede nutt, nagu unelm, mis ilmub ja kaob.
Leelo Tungal “Pimedusest Anna Haava “Mu süda usub” koorub valgus” Mu süda usub õnne, Sündida võib sädemest Suurt – meresügavat, suure sooja algus. Kus säravad muinasjutud Pimeduse südamest Ja imed puhkavad. koorub kirgas valgus. Mu süda usub valgust, Need, kel osaks saanud rõõm, Mis tõuseb säält sügavast, teavad, mis on kurbus - Mis kutsub tuhanded õied teenimatult kibe sõõm Kõik elusse uinumast. laulma harjund kurgus. Mu süda usub elu, Jahedas ja tohutus, Mis selge õnnistus on, tundmatus maailmas Mis maine ja okkaline, ringi liigub lohutus - Kuid siiski taevane on. hoia teda silmas! Mu süda usub surma - Ning kui oled väsinud Suurt, sügavat, õnnist ööd,
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :) Ma ei pruugi olla kellegi esimene valik, kuid ma olen hea valik. Ma ei pruugi olla rikas, aga ma olen väärtuslik. Ma ei väida, et
Kui kogu aja pühendud, et ehitada kõik uuesti üles, ja see ka õnnestub, juhtub jälle midagi, mis kõik täiesti põhja viib. Mitte allamäge, mitte paar sammu tagasi, vaid täiesti põhja. Algusesse.Üksinduses, haige olles, segaduses -- ainuüksi teadmine sõprusest aitab vastu pidada, isegi siis, kui sõber on jõuetu aitama. Piisab sellest, et nad olemas on. Sõprust ei vähenda aeg ega kaugus, ei vangistus ega sõda, ei kannatused ega vaikus. Just neil hetkil kinnitab sõprus tugevamini juuri. Just neist hetkist puhkeb ta õide.On kaks võimalust , miks inimesed ei suuda olla õnnelikud - nad elavad liiga palju minevikus, mõeldes sellele, mis oli või siis tulevikus, kartes, mis tuleb.soov salalaekas, selle täide viimiseks piisab tahtejõust. Alles eile sain teada, kui kohutavalt palju sa mulle tegelikult tähendasid. Alles eile sain teada, et sind kaotades ma murdun täielikult. Alles
Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. Minu võitlus on vastupidamine. Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus. Elu on liiga lühike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda väärivad Kui elu annab Sulle viinamarja annab ta Sulle valiku, kas teed sellest veini või kuivatad rosinaks . Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini.
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil väikseist muredest m
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
pühapäev, 7, märts 2010 Aforismid. - Kui sa olemas oled siis nähakse su vigu , kui sind enam ei ole , igatsetakse seda perfektset inimest . - Dont call me, if you need me . - Olen ilus seestpoolt.. Väline ilu on lihtsalt lisavarustus. - Küll on kahju , et ma ei ole selline nagu teised tahaksid , et ma oleksin. Küll on kahju , et olen just selline nagu ma olen. Küll on kahju , et kõik minus pettuma peavad. Kahju on mul ka sellest , et tegelikult ei ole mul millestki kahju. - Mul on ilus elu - head sõbrad , parim poiss-sõber & toetav pere. Kõik on täpselt nii nagu olema peaks... Tegelikult mulle meeldib valetada , & ka see oli vale... Aga ilusat sorti vale. Kõik on tegelikult otsevastupidi , nii nagu olema ei peaks. - Ma ei saa öelda , et armastasin Sind esimesest silmapilgust. Kui Sind esimest korda nägin , ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse. Sa näitasid huvi minu vastu üles , aga tol hetkel ei vaatanud ma Sind veel nii nagu praegu. Õppisin
Pilk tõsta põrmust, kus sa kogu aeg näed mõttes ainult oma üllast isa. Sest elav, tead ju küll, on surelik ja maise pärib ikka igavik. HAMLET: Jah, nii see käib. KUNINGANNA: Kui nii see käib, miks iseäralik see sulle näib? HAMLET: N ä i b , proua? O n . Piin minu sees ei lase osa võtta välispidisest - neist hästilavastatud leinaohetest. KUNINGAS: On sinust, Hamlet, kiiduväärt ja kena, et oma isa nõnda mälestad. Kuid tea, ka sinu isa kaotas isa, see oma isa. Mahajääjalt nõuab ta lapsekohus mõne aja jooksul
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
mööda taevast tuhatnelja. Hirmul tuppa jooksis Illi, hüüdis: ,,Ema, armas ema! Tondid põristavad pilli, panid taeva värisema!" Armas laps, see on ju äike mis võib kohe vihma tuua lilled närtsitand on päike, nüüd nad igatsevad juua." Siiski kartis väike Illi, oli peidus kapi taga. Õues põristati pilli, sadas vihma ladinaga... Jaaniõhtu Metsast suure kuuse alt kostab lauluhääl. Valgus kumab ülevalt -- põlev tünn on sääl. Rõõm ja tants on kuuse all, tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru --
Jälgivad, vaatavad. Siis hakkab Hirmus Ants vaikselt ta kirsasaapaid jalast venitama. Tõmbab umbes pooleni. Teeb teisega sama. Nikolai mõmiseb. Siis hiilib Heeska Nikolai pea juurde. Jääb mulje, et tahab teda kägistada. Kuid haarab pea alt tema portupee ning laualt mütsi ja mehed panevad ajama. Portupee kukub maha. Nikolai ärkab kohe üles ja tahab järgi joosta, kuid ei saa. Saapad segavad. Nikolai kukub ja lööb pea vastu pinki, millel ta magas. Lamab. Vaikus. Õde ärkab üles, läheb suuski kontrollima ja vett jooma. Tagasiteel libiseb vereloigus ja näeb venda. Vereloik pea all. Katsub keha. See ei hinga. Läheb vaikselt ema juurde. Äratab ta üles. ÕDE Ema, ema… EMA Mh… mis, mis kell on? ÕDE Mis kell? EMA Mis kell on? ÕDE Ma ei tea. EMA Ahah. ÕDE Ema! EMA Mis on, issand, kus isa on? ÕDE Isa.. EMA Oh, kes tuli? ÕDE Ema. EMA Mida? ÕDE Kolja on surnud. EMA
emale." Abraham Lincoln 9 · ,,Andsid mulle armastuse ja kindlustunde, mida ma saan kõikjal kasutada." Pam Brown · ,,Minu ema on minu looja. Ta oli nii ustav ja iskus minusse nii, et ma tundsin, et mul oli keegi, kellele elada keegi, kellele ma ei tohi pettumust valmistada. Mälestus emast on mulle alati õnnistuseks." Thomas A. Edison · ,,Sina teed kodust koha, kus on rõõm olla. Tänuga, Sian." Sian Fitzpatrick, 8- aastane · ,,Mu kallis ema... luba mul öelda Sulle nii rõõmsalt kui suudan, et ma pole kunagi armastanud Sind nii ustavalt kui praegu. Et iga päev, kui ma olen kirjutamist edasi lükanud, oled Sa olnud mu silme ees... Et minu kõige õnnelikumatel tundidel on minu õnn olnud ilma Sinuta ebatäiuslik." Edmund Clarence Stedman · ,,Ma olen õnnelik ja rõõmus, kui ema naerab." Suzanah Occardi
rahunema, kallis. 34 IKE Millal sa tööle lähed? KIOKO Ma ei lähe täna tööle. Kuidas sa magasid? IKE Ta käis siin. KIOKO Miks sa mind üles ei äratanud? IKE Ma ei usu, et see vestlus kusagile viib. Hommiku vaikus. IKE Mul pole lihtsalt aimugi, mis edasi saab. KIOKO Täpselt, nagu päris elu. Keegi koputab uksele. Kioko ja Ike ei liigu. Mõne hetke pärast läheb Ike uksele, aga kedagi pole. Ike vaatab välja. Kui Ike tuppa tuleb, hoiab Kassini magavat Kiokot enda süles. KASSINI Ta on nii väsinud. Ike on jäätunud. KASSINI
See unistus saab teoks. Ja ta sai aru, et küsinud raha, küsiski ta seda õnne. Tüdruk saabus ühel sügisõhtul, tal oli kaasas armastatud noormees. Kumbki ei teadnud, et nad tulevad vastu õnnele. Noormees sai neljandiku kala kingitusest. Sellest jätkub, et rajada uus õnn ja unustada vana. (Paus.) Ja siis ütles mees nimega Osvald Laurale: "Räägin sulle ühe muinasjutu ja sellest hetkest kui sa mind katkestad, saab sinust selle muinasjutu printsess. (Paus, vaikus.) Algus oli raske. Neiu ei rääkinud suurt midagi. Ainult kuulas Osvaldi jutte neiu ilust ja imelisusest. Neiu säravatest juustest, tema kaunist kaelast, metsarohelistest silmadest, tema 28 29 unistavast kõnnakust, hajameelsetest huultest ja tarkadest kätest. Neiu kuulas ega teadnud, et kuskil istuvad suitsupilvedes koos kuulsamad arhitektid, et
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS. Seni kui ta neile kätte ära närvetas, pea rippuma jäi ja suu vait. Võtsid küll veel sambast maha - mis valmis, see valmis! Piinlik vaikus, Margus on tuppa tagasi tulnud. PERENAINE. Kust see niisugune siis õige pärit oli? PEREMEES. Kes teda teab! Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla kihelkonna teisel piiril kuskil laanes poolest saadik koopas elanud. Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks vanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni jõudnud... Räägiti teisest ikka head ja kurja, mõlemat. Kes teab, kust ta siia oli
· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine.
86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91. When life gives you a thousand reasons to cry, show life that you have a million reasons to smile 92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93. Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa 94. Elu on nagu kabe, et seda võita peab tegema õigeid käike, kuid lõppudelõpuks on see ikkagi üks mäng 95. Iga mängija peab võtma vastu kaardid, mida elu talle jagab. Kuid kui need on tal kord käes, peab tema üksi otsustama, kuidas need välja käia, et mäng võita see mäng on elu 96. Broken heart, broken by life. 97
Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta
Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega.
Ons see jõgi? Vahuviin! pistan sulle juustesattu, Päeval mustjas porimauk, paistma kiharatesakra. mauk või madu maoli kõrkjas. Mürki pruulib näsiniin. Verejanunedes pattu Päeval maailm madal auk. kasvõi surma joon su suult! Maik veel keelel valumõrkjas Vibuna üks kuju ahas nagu sajast mädarõikast, üle lummutava luha, kui ma mõtlen sellest võikast läbi hõbedase uha elust, mille nimeks Piin. paistab nägu valuvahas - (või ons kuu?) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell. Kõnnin katusel kui Taavet, Kuu, sa kohkud, sõrasilmne, kõike võitev, kättesaav, et vaade küselev ja kõõrd? häda heebrea tütardel! - Kuid mu päevaselgelt ilmne,
Pikk sirge mees nagu kuusk, kaks villat Pärnumaal, rahapung nagu teiste jahukott, ja tutt-uus Mersu tagumiku all, mis sa veel tahad ! Küll mu Elsa süda tunneb siis rõõmu VIIU : Tere Metsa-Onu PRIIDU : Tere, tere armas Viiu ! Kas sa mu tulevast väimeest Madis Põtra Pärnumaalt juba nägid ? VIIU : Nägin, nägin. Ma juhatasin talle teed! Sinu Elsa õnn on minule väga tähtis. PRIIDU :(Võtab viiu ümbert kinni, tahab tantsu keerutada.) Kallis Viiu! Minu kõige armsam sõber ! Mu rõõm on otsata suur( Püüab Viiule suud anda) VIIU : Jäta nüüd ! Mis sa nüüd jamad ! PRIIDU : Kas sa tead, et rõõmus inimene muutub kohe kolmkümmend aastat nooremaks. Mina olen leskmees ning kui nüüd Elsa ära viiakse, jään ma üksi, nii on igav elada. Perenaist oleks ka tarvis. Sa oled mulle täitsa meele järele, mis sa arvad ? VIIU : Mul on juba üks teine silmarõõm olemas. Üks noorem mees. Kes teab, mis sest veel välja tuleb ! PRIIDU : Või nii
mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju? Mis oli liiga valju? Ainult vaikus. Vaikus, milles praksatasid lõhki nagu õhutühjas ruumis." (Ravic) /---/ ,,Pillamine! Vana prantsuse hirm. Milleks säästa? Sind ju ka ei säästeta." (Ravic Rolande'le) Lk 25 ,,Peeglis nägi ta oma nägu. Paar tundi tagasi oli ta juba siin sedaviisi seisnud. Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes
Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Look , the sky is crying . Mõnikord tahaks lihtsalt ära joosta, et näha, kas keegi tuleb järgi. Kirves unustab kiiresti, puu mäletab igavesti! Igale unenäole tuleb kord lõpp. Parem piinarikas lõpp kui lõputu piin. Tihti juhtuvad asjad nii kähku, et sa ei pane seda tähelegi . Poisid on nagu bussid, üks läheb. Oota natuke, tuleb uus . Seletada saab kõike ! Aga mitte kõigile ! Mu süda on offline, mõistus on away, hetkel olen out to lunch ja sinu jaoks alati busy. See,et ma naeratan ei tähenda, et ma õnnelik olen Kui Hoolid Siis Hakka Pihta !
Sõprus on tähtede paraad kahele. Sõprus on kõige tugevam ja kõige hapram asi maailmas. Sõprus ei tähenda alati üksmeelt, vaid erimeelsustest huumori ja taktitundega rääkimist. Sõprus on mäng, kus pole tähtis võit, vaid osavõtt. Sõprus annab meile vabaduse valida hetki, mil tahame olla üksi. Sõprus on ainus mäng, kus peaauhinna võidavad need, kellel on kõige rohkem kaotada. Sõprus on see, kui mõistame teisi ja oleme ise mõistetavad. Sõprus on vaikus enne, pärast ja keset tormi. Sõprus on nagu soe vihm või nagu jahutav tuuleõhk. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas sa oled siis, kui keegi sind ei näe. Teisi naerma panna ei ole kuigi raske kunst, kui on ükskõik, kas naerdakse meie nalja või meid endid. Õnn on kui tänavapoiss, kes korra naeratab ja seejärel kaob. Ära esita kunagi küsimust, kui vastusest midagi ei sõltu. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled.
Mets udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjud Ja märjad oksad ripuvad Alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, Tuisk tume puude all, Kurb, kidur põõsas kurdab teel- Mis muremõte tal? * Me igapäev paremat loodame Me igapäev paremat loodame, See lootus meid alati perab. Me õndsamaid tunde ootame, See ootus meid abita jätab. Jah, hälli seest kuni hauani Viib enesepettuse sära. Ah, üda lööks külmaks rauani, Kaoks seegi pettus ära. * Üksik tee Tee üksik, rahul, vaiki, Ja ümber kõrged puud, Ta ümber kased ja männid, Neil sügis annab suud. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kollaseid lehtesid, Neid eile tuul maha toonud, Kui raputas metsasid. Tee üksik, rahul, vaiki, Täis kullaseid lehtesid, Ja kullane ise on vaikus Pärast tormi vaevasid. Ja kullane ise on vaikus Kuldkollase kase peal,
annaabi.ee 
