· Paneb paika tähtsamad seadused ning punktid, mida tuleb järgida. Süütuse presumtsioon: 1. Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on teinud vastava otsuse. 2. Süüdistatava õigus end kaitsta kas ise või advokaadi vahendusel. 3. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 4. Enesesüüdistuse välistamine. Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5. Kautsion Tasu, et saaks eeluutimise ajal vabaks. 6. Käendus Kellegi eest vastutamine. 7. Apellatsioon Edasikaebamise õigus. 8. Kassatsioon Edasikaebamise õigus kolmanda astme kohtusse 9. Süütuse presumtsioon Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on ta mõistnud. 10. Enese inkriminatsioon Enesesüüdistuse välistamine. 11. Notar Juriidiline isik, kes tegeleb kinnisvara asjadega. 12
1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik, isiklikud ambitsioonid, kokkulepped teiste erakondadega juba enne riigipööret - Vaikiv ajastu
auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi.
• Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28. juuli 1794 – Robespierre’i hukkamine • Robespierre’i hukkamine
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1
Viiendas klassis kirjutas romaani, "Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal. Sõjajärgsed aastad tumedad, loominguliselt viljatud. Põhilised põhjused: abikaasa Heiti Talviku arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965; "Tasakaal" Tallinn 1982 PROOSA: "Tuulearmuke" Tartu 1927; "Invaliidid" Tartu 1930; "Viletsuse komöödia" Tartu 1935 http://et
.................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .................................................................................... 6 9. Teosed ........................................................................................... 6 10. Arreteerimine ja surm ......................................................................... 6 11. Isiklikku ......................................................................................... 7 12. Kirjandus ........................................................................................ 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ..................................................................
• Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • Saksa okupatsiooni aastatel • Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • Kolonisatsioon Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • 1918. aastal punane terror-Punaarmee • Repressiivorganid, tapeti umbes 600 inimest • Valge terror- Eesti Vabariigi võimukandjad Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • NSVL okupeeris Eesti Vabariigi 17.juunil 1940 • Repressiooniorganid-arreteerimine ja Eestist välja saatmine, hukkamine või vangistus • Juuniküüditamine-1941.a 14-16 juuni, ning 17 juuni viidi välja • Küüditatud olid erinevad inimesed, kokku umbes 10 000 inimest • Hävituspataljonidesse kuulus umbes 6000 inimest, mõrvati kõiki kes ette jäid, sealhulgas imikuid ja lapsi, kokku umbes 1850 inimest Inimsusevastased kuriteod Saksa okupatsiooni aastatel • 1941.a hiliskevad- 1944.a sügiseni Saksa okupatsioon
Nõukogu ENSV Eesti ala nimi Kindralkomissariaat ENSV ülemnõukogu Seadusandlik võim Eesti Omavalitsus Miilits Korrakaitse Politsei Laskurkorpus Sõjavägi Leegion EKP Partei Natsi partei NSDAP Küüditamine, arreteerimine, Repressioonid Koonduslaagrid, maha mahalaskmine, vangilaagrid laskmine, arreteerimine Nõukogude vastaste, jõukad Kelle vastu suunatud? Juudid, mustlased, kommunistid Rubla kasutusele võtt, Majandus Saksamaa hüvanguks ja natsionaliseerimine, kasutusele kaardisüsteem
docstxt/.txt
kurbust. Tema luuletused räägivad igat moodi maailmast. Ta on eesti luule meisterlikumaid sõna- ja vormikasutajaid. Arbujalikud hoiakud ja tõekspidamised jätkuvad tema hilisemaski loomingus, kuid samas läheb Alver kaasa ka uuemale luulele omaste suundumustega. Betti Alveri elus ja loomes on kaks ajaarvamist enne ja pärast Heiti Talvikut.Tema jaoks ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Peamiselt tegutses ta neil aastail tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja «Jevgeni Onegini» eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Uuesti hakkas Betti Alver luulet avaldama 1965. aastast alates (kogud «Tähetund», «Lendav linn», «Korallid Emajões»).
Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas vallutada uusi alasid 14. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said natsionaalsotsialistid ehk natsid võimule Saksamaal? 1933 jaanuar, Hitler nim. Seaduslikult kantsleriks peaminister president. Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism rahvuse ülistamine
· Miilitsa asemel loodi enamlik Punakaart · Rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega · Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid b)Eesti enamlaste ebademokraatlik tegevus · Piirati demokraatlikke vabadusi- keelati teiste parteide koosolekud ja ajalehed, vangistati nende juhte · Kujunes välja ühe partei diktatuur · Eesti Asutava Kogu valimised katkestati (jaanuaris 1918) ning algas rahvuslaste ja baltisakslaste ulatuslik arreteerimine · Ettevõtete ja pankade ning elamute riigitsamine · Mõisamaa konfiskeeriti kuid ei jagatud talurahvale, vaid loodi ühismajandid c)Enamlaste populaarsuse kahanemine · Talupojad pettusid, saamata lubatud maad · Eitav suhtumine kirikusse ja rahvuslikesse väärtustesse · Terror ja vägivald
1940/1941 aasta talvel.2 14. juuni küüditamine tõi esimese suurema vapustuse. Peale deporteerimist jäid paljud talud tühjaks, kes varjas end kaugemal metsas, kes rukkipõllul, sest kardeti küüditamise kordumist. Eestis on säilinud 1941. aasta küüditatute nimekiri ainult Pärnumaalt ja Pärnust, sest sakslaste pealetung ning Pärnu vallutamine olid nii kiired, et nimekiri jäi Venemaale kaasa võtmata või hävitamata.3 16. juuni hommikul lõpetati inimeste arreteerimine ja vagunitesse vedu. Äraveoks oli tellitud 490 loomavagunit. Tapieselon hakkas liikuma Rakverest Siberi poole. Mitmed inimesed surid vagunites tapiteekonnal. Üle 1000 inimese suutsid küüditajate eest põgeneda. 4 1 Küüditamine http://et.wikipedia.org/wiki/Juunik%C3%BC%C3%BCditamine 13.10.2011 2 1941. AASTA KÜÜDITAMINE http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1941aasta_kyyditamine.htm 13.10.2011 3 70 aastat tagasi Toris http://eestielu.delfi
/ Zironiidid Konvendi parempoolne osa, vabariigi pooldajad, Jakobiinide klubisse / Montanjaarid Konvendi vasaku tiiva moodustasid, vabariik, Jakobiinide klubisse / ,,SOO" Konvendi enamus, revolutsiooni enda huvides ära kasutada. / Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9
o Kunstis propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed o Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendus senine repertuaar nõukoguliku loominguga. o Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine mälestussambad, raamatud, ühingute sulgemine - Repressioonid esimesed arreteerimised juba 17. Juunil o NKVD töö alguses muutusid hoogsamaks o Algas poliitikute arreteerimine o Kuni 1940 aasta lõpuni kadus üle 1000 inimese(sh riigi endine poliitiline juhtkond, sõjaväelased, politseinikud ja tippintelligendi esindajad jne) o 1941 laienes arreteerimine veelgi tsiviilisikute arreteerimine o Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega Sõjategevus 1941-1944 - Barbarossa plaan NSVL ründamiseks välksõja plaan o 3 põhisuunda:
ja tahab vaid parimat, iroonia maitsetuse vastu. Kogus leidub ka mõni armastusluuletus, mis on aga põhiteemadega kasvõi kaugelt seotud. Alveril oli selge ja loomulik keel, pingutamata värsid ja täpne riim. Sõnamängulisus. Hilisemas elus kurbus ja süngus, tema luulet ei avaldatud ka mingi aeg, siis tõlkis rohkem. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Kesksena läbib
1921. aasta detsembris tabas aga Leninit raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt. 1924. aasta algul Lenin suri. Tunnustatud liidri surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, kes oli 1917. aasta riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati suure pidulikkusega üleriiklikult Stalini 50. juubelit. Nõukogude Liidus oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kujunes totalitaarne diktatuur, mis oli 30.datel aastatel valitsev.
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 3. Töökäik 1
esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe.
noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu?kini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi.
informatsiooniga. Metsavennad tapsid nõukogude aktiviste, korraldasid diversioone raudteedel. Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes, meiereides ja taludes. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi. Oluliselt aga nõrgendas metsavendade vastupanu 1949 aasta küüditamine ( eestist siberisse, põhiliselt naised ja lapsed ). ( 50. metsavendlus lõppes)- juba 1944 hakkas massiline nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste arreteerimine ja nende saatmine vangi ja sunnitöölaagritesse. Majandus 1945 aasta juunis võttis NSVL Kaitsekomtiee vastu määruse, mille lausel hakati Vurumaa Põlevkivi piirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Maa võõrandamine.Maareform viidi lõpuni juba 1945, kuid täiendused lõppesid 1947 suvi. 1947 loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste kulakute väljaselgitamist. 1950- 1978 Johannes Käbin Ühiskondlik elu
Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Peale Lenini surma sai valitsejaks Jossif Stalin kes suutis 1927 (Stalini võimu kindlustamine) aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada . sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski , kes oli 1917 a riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929 a riigist välja. Samal aastal tähistati suure pidulikkusega üleriiklikult Stalini 50. juubelit . Nõukogude Liidus oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, Stalini usaldava abilisena tõusis 1930 aastatel esile Vjatsestlav Molotov. Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuhiks.
3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Kera ruumala valem V=4/3R3, kus R on ringi raadus. Risttahuka ruumala valem V=abc, kus a,b ja c tähistavad risttahuka külgesid.
„must vari“ (tähistab nälga, murelikkust, surma) 1. 1936 luulekogu „Tolm ja tuli“, jõudis ka koguteosse „Arbujad“ 2. 1943 luulekogu käsikiri „Elupuu“ - väljaandmine venis sõjaolude tõttu. 3. 1942 poeem „Leib“ - ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. 4. Lapsepõlvest inpireeritult - „Tulipunane vihmavari“, „Lähen müüjaks“ 5. Sõjajärgsetel aastatel ei olnud loominguliselt viljakas. (Heiti Talviku arreteerimine ja saatimine Siberi vangilaagrisse, kus hiljem suri). Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. 6. Luuletajan elustus 1966 valikkoguga „Tähetund“ 7. 1971 „Eluhelbed“ 8. 1979 „Lendav linn“ 9. Viimane kogu 1986 „Korallid Emajões“ Räägi tasa minuga (Luulekogust „Lendav linn“) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata onkergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule.
mille eesotsas oli Jaan Anvelt – kõige olulisemad otsused langetati siiski Petrogradis Demokraatlikult valitud maakonna-, linna- ja omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate nõukogudega, kujunes välja ühe partei diktatuur Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. A jaanuari lõpul-> Eestis kehtestati piiramisseisukord, algas baltisakslaste ulatuslik arreteerimine Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel tööstusettevõtete, suuräride, hotellide ja restoranidega Kogu maa kuulutati riigi omandiks Iseseisvuse väljakuulutamine Maanõukogu volitused läksid üle vanematekogule 1918. A saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon, et teada saada, kuidas suhtuvad teised riigid Eesti iseseisvusesse Kõige enam loodeti Eesti Asutavale Kogule->jaanuari lõpus katkestasid enamlased
Kevadel 1940 EKP-s puhkenud võimuvõitluse käigus tõrjus ta tahaplaanile Hendrik Alliku, tasandades endale teed EKP etteotsa. Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Zdanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 19401941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis. Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima. ARRETEERIMINE Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised põrandaalused, kes seepeale kiirelt arreteeriti. Pärast Richard Sorge juhitava nõukogude sõjaväeluure luurevõrgu paljastamist ning kinnipidamist Jaapanis 1942. aastal saatis Saksa luure Tallinnasse erilennuki ja viis Tallinna Keskvanglast Saksamaale Berliini. Viimast korda nähti Karl Säre avalikkuses
3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. m Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = v abil, kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga
kõrvuti heledanahalisega teatris ning isegi bussides olid eraldi alad valgetele ja niiöelda "värvilistele" inimestele. Selleasemel, et korraldada mässu ja vägivallaakte, võtsid Nashville tumedanahalised üliõpilased, ning mitmed tuntud tsiviilõiguste aktivistid ette suurejoonelise mittevägivaldse kodanikuallumatuse, kus suurearvulised mustanahaliste grupid käisid istumas segregeeritud kohvikutes, teatrites jne. Tulemuseks oli muidugi arreteerimine, ent juba järgmisel päeval lunastati need õpilased annetustel kogutud rahadega välja, ning sama aktsioon jätkus. Peagi liitusid liikumisega ka mitteõpilased. Boikoteeriti poode ning asutusi, kus oli segregatsioon kasutusel, ning innustati ka valgeid seal mitte käima. Sama teguviis hakkas toimuma kümmnetes teistes USA linnades, ning majanduslik surve poodidele ning asutustele oli niivõrd suur, et pärast mõne suurema ärimehe ning poliitiku väljaütlemist
Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14. juunil massiküüditamisega. Kuna lähenemas oli rinne ehk sakslased olid kohe-kohe jõudmas Baltikumini, oli vaja täiendada punaarmee ridu. Korraldati mitmeid kampaaniaid ja kasutati kõikvõimalikke mõjutusvahendeid, et meelitada noori mehi armee ridadesse. NSV Liidu värbamise metoodika oli loomult agressiivne. Mitteallumisele vaadati kui riigireetmisele ja tavaliselt järgnes arreteerimine. Siit arenebki järgmine dilemma: kas minna, hirmust kaotada oma pere ja vabadus, punaarmeesse või põgeneda metsa ja oodata sakslaste vägesid. Armeede tingimused olid vägagi erinevad. Punaste poolel oli toit kasin, riided kehvad ja suhtumine äärmiselt halb ja ebaviisakas. Sakslaste värbamispoliitika oli hoopis teist laadi. Üritati meelitada ja üleüldine suhtumine oli parem. Probleem oligi selles, kas sooviti riskida
Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus*oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile.* sise ja välisvaenlaste otsimine ntks: Saksamaa NSV Liit. Itaalia probleemid- Välisvõlg, suur tööpuudus, pettumus sõja järel, kommunistide suur mõju, sisepoolitilised kriisid, segased valitsus vahetused. Mustsärklased-relvastatud salgad lõid korda. ITAALIA Musolini ajal: Teiste erakondade keelamine, vasase arreteerimine ja hukkamine piiramatu võim, Korporatsioonid- kontroll majanduse üle korporatsioonid hugtida8fasistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne
Fasistid kogusid kiiresti toetajaid lubades muuta Itaalia jälle suurriigiks. Ning ei läinudki enam kaua kui kehtestati fasistlik diktatuur, mille eesotsas oli Mussolini. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks
vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940.a kadus üle 1000 inimese, küüditati ka laidoner. 1941-arreteerimine levis veelgi.1941.a 14.juuni-massi- küüditamine.22.juuni 1941.a Vene-Saksa sõda. 7.juuli- sakslased eestisse.28.august Punaarmee jättis Tallinna. Juuli alguses metsavennad ründasid punaarmeed. 10.juulil oli Tartus rahvaülestõus. SAKSA OKUPATSIOON: 5.dets 1941 allutati Eesti Berliini ministeeriumile, mida juhtis Alfred Rosenberg. Saksa võimud määrasid toiduainete müüginormid. 1943.a hakati maasid tagastama. Elatustase langes. Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude
Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Katseandmed
(,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel")
Hitrelased tegid mässu katse ja Hitler veetis aasta vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kampf". 1933 aastal sai Hitler kantsleriks. Pärast presidendi surma võttis koha Hitler endale. Ta muutus diktaatoriks e füüreriks. Jossif Stalin- (1878-1953) 1924 a suri Lenin, tema lähikondlaste vahel tekkis võitlus, milles jäi peale 1922 a komminustliku partei peaseketäriks saanud Stalin. 1927 a suutis ta kõik konkurendid eemale tõrjuda. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teistmõtlemiase mahasurumine. Lev Trotski- (1879-1940) Stalini peamine vastane. Ta oli 1917.a riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929.a riigist välja.
enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid Venemaa soovis lüüa Saksamaad Ida Preisimaal, kasutades ära oma hiiglaslikku sõjaväge (nn aururulli taktika). Vene armees oli ligi 6 miljonit meest Inglismaa lootis sõda pidada võõraste kätega, pakkudes liitlastele peamiselt finantsabi. Mandrile sooviti saata vaid 70 000 meest Mõrv Sarajevos 28.06.1914 Gavrilo Princip mõrvab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Gavrilo Principi arreteerimine G. Pricip kuulus salaorganisatsiooni "Must Käsi" koosseisu Must Käsi nõudis Bosnia väljaviimist Austria-Ungari koosseisust ja riigi ühinemist Serbiaga. SÕJAKUULUTUSED 28. juuli kuulutas Austri-Ungari sõja Serbiale 31. juuli alustas Venemaa mobilisatsiooni Serbia toetamiseks 01.augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale 03.augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale 04.augustil tungisid sakslased Belgiasse. Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale 05
Kaitseks poliitilisete vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. 1917. a tulid Venemaal võimule enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Lenini. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks, hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin. Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks
· drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemon, langenud ingel ja vang · armastus=truudusetus · sõprus=reetmine · lootus=illusion(seosed ,,Meie aja kangelane-ga" ) · mõistu, üksluisus, Kaukaasia, tüdimus, igavus, üksildus, kahtlused, kõhklused, (deemon= · teenistus Tsarskoje Selos · näidend ,,Maskeraad" · luuletus ,,Poeedi surm" · arreteerimine, Kaukaasia, sõda, vanaema LUULETUSED · ,,Mõtisklus", ,,Kodumaa", ,,Puri", ,,On ivag ja kurb" · kirjustanud umbes 400 luuletust, eluajal ilus 42 luuletust POEEMID · ,,Mtsõri", ,,Deemon"' ROMAAN · ,,Meie aja kangelane" kuulub juba realismi, säilitades kõik väärtusliku romantismist Küsimused 1. Miks võib ,,Meie aja kangelast" nimetada romaaniks novellides? 2. Koosta romaani eessõna kohta teeskava
hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a
enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhtimisel. Riiki hakati nimetama Nõukogude Venemaaks ja hiljem Nõukogude Liiduks. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Stalini juhtimisel võeti suund industrialiseerimisele. Põllumajanduses viidi läbi massiline kollektiviseerimine. Kõik see toimus rohke vägivalla kaudu. Igasugune teisiti mõtlemine või käitumine oli karistatav (arreteerimine, küüditamine, vangilaagrisse saatmine, hukkamine). Kõike juhtis ja otsustas Jossif Stalin. Tema sooviks oli Punaarmee abiga maailm kommunistlikuks muuta. Ka Saksamaa kujunes diktaatorlikuks riigiks, sest sõja kaotamise järel kujunenud majanduslik ebakindlus, pettumus Versailles' süsteemis ja poliitiliste erakondade omavaheline võitlus tekitas sakslastes suurt pettumust. Lisandus veel kommunismi oht. 1933. aastal võimule tulnud Natsionaalsotsialistlik
· · 1.dets.1924 kommunistide mäss Tallinnas seoses mässajate mahasurumisega jäi plaanitud Punaarmee sissetung Eestisse ära · 1933.a. suvi krooni devalveerimine 35% võrra majanduskriisist ülesaamine b) b) 1934-1939 - · 12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre vaikiva ajastu algus · 1.jaan. 1938 Kolmas põhiseadus EV riigipeaks sai president (K. Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920
Kolmandaks: Prantsuse riik oli rahandus kriisis, kuid rahandusreformi ei suudetud valitsuse poolt edukalt läbiviia. Neljandaks: Riigi võimu tegevust õõnestasid arvukad salaühingud, pidev hinnatõus ja viljaikaldus. 5)Nimetage 4 asjaolu, miks kujunes Napoleoni impeerium väljakutseks kogu senisele Euroopa poliitikale. Esimene: Impeerium oli vastuolus jõududetasakaalu printsiibiga. Teiseks: Impeerium eiras dünastiate õigusi ja diplomaatilise õiguse põhimõtteid.( inglise diplomaatide arreteerimine.) Kolmandaks: 18.-19 sajandil reglementeeritud, piiratud sõjategevuse asemel arendas Napoleon totaalset sõda. Neljandaks: Kogu Napoleoni diplomaatia oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 6)Mis kujunes Napoleoni lõpliku lüüasaamise põhjuseks? Napoleoni lõpliku lüüsaamise põhjuseks kujunes liiga intensiivne sõjategevus, mis viis viis rikka ja võimsa Prantsusmaa ressursside täielikule välja kurnamisele. Pärast seda ei aidanud Prantsusmaad
kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep)
põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed. 1957 ,,Janu" Psüholoogiline tippteos. Tegevust pole, peategelane puudega. Mälestused. Helbemäe Novellid. Romaanid. ,,Sellest mustast mungast" Tallinn 16.sajandil. ,,Õekesed" Psühholoogiline, õdede konfliktid, võimuvõitlus. Maja Nõmmel. ,,Ohvrilaev" traagiline armastuslugu, ohvrilaeva müüt Kreekast
1918- kehtestati üheparteiline süsteem 1918- võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus 1922- moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) 1918- 1920ndate algus- kodusõda Interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse Punaarmee- bolsevike ehk kommunistide armee Komintern- Kommunistlik Internatsionaal, kommunistliku liikumise keskne organisatsioon 1927- Stalin sai võimu, kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine Industrialiseerimine- suurtööstuste eelisareng Kollektiviseerimine- eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kolhoos- põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand Kulak- rikkad talupojad GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem Saksamaa 1919- loodi Saksamaa Kommunistlik Partei 1920- Saksa Töölispartei nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa
5. Repressioonid okupatsioonide ajal Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud. Nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest mis pandud toime iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg
annaabi.ee 
