korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Projekteerimisettevõtja kohustused
teabele juurdepääs Eraeluliste isikuandmete parem kaitse Preventiivne mõju avalike ülesannete täitmisel õigusrikkumiste, kuritarvituste, korruptsiooni ja raiskamise ärahoidmisele. Seadus ei kehti järgmistel juhtudel: Riigisaladuseks või salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse kustumiseni Juurdepääsu võimaldamisel arhivaalidele Rahvusarhiivis ja kohaliku omavalitsuse arhiivis arhiiviseaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud juurdepääsupiirangute kehtestamise osas Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäävustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist Teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside
Rahvusarhiivi aadress on J. Liivi 4, 50409 Tartu. Rahvusarhiivi struktuuriüksusteks on Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv, maa-arhiivid, Filmiarhiiv, arendusbüroo, haldusbüroo ja digitaalarhiivi büroo. Rahvusarhiivi põhiülesanne on seadusest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevalt riigivõimu teostamine oma pädevuse piires, talle üleantud rahvusliku kultuuripärandi säilitamine ja kaitse ning sellele juurdepääsu korraldamine. Rahvusarhiiv täidab järgmisi «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesandeid: 1. osaleb arhiivinduse arengu kavandamises; 2. osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises; 3. korraldab arhiivijärelevalvet; 4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos
palju tööd nii elektrooniliste süsteemide kui ka installatsioonide puhul. (Aas, 2009) Universaalne Arhiveerimismoodul (UAM) valmis 2008. aasta lõpus ning hetkel täiendatakse seda vastavalt pilootprojektidest saadud kogemustele. Sellest hoolimata on enne laiapõhjalist UAM’i kasutuselevõttu tarvilik täiendav pilootprojektide läbi viimine. (Aas, 2009) Probleeme on ka seadusandluses. Hetkeseisuga on arhiiviseaduses sätestatud, et arhiiviväärtuslikud dokumendid tuleb Rahvusarhiivi edastada 20 aastat peale nende loomist. See on aga liialt pikk aeg. (Aas, 2009) Nende probleemidega küll tegeletakse ning eelnimetatud küsimustes toimub aktiivne koostöö Rahvusarhiivi ja Riigikantselei vahel, kuid võib eeldada, et probleemide lahenduseni jõutakse alles mitme aasta pärast. (Aas, 2009) 8 Kokkuvõte
· ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused", mis reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamist, dokumentide koostamist, registreerimist, menetlemist, allkirjastamist, hoidmist ning sätestab asutustevahelise dokumendivahetusele, dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavad üldnõuded. · ,,Arhiivieeskiri", milles esitatakse täpsustatud juhiseid arhiiviseaduses ette nähtud dokumendi- ja arhiivihalduse ülesannete täitmiseks. Muuhulgas sätestatakse arhiivipüsivad vormingud, mida tuleb arvestada pikaajaliste, sh arhiiviväärtusega digitaaldokumentide loomisel ja haldamisel. EELNÕUDE INFOSÜSTEEM (EIS)- töökeskkond, kus toimub dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, edastamine ja valitsuse istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon. Eisis on kättesaadavad ka Euroopa Liidu õigusaktide eelnõud ja muud El seotud dokumendid
poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtusega dokumendi- või teabekogu, kehtib eeskiri „Arhiiviseaduses” sätestatud ulatuses vastavalt seaduses või asutuse põhimääruses või põhikirjas sätestatule. § 2. Mõisted (1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) arhiiv on asutuse või isiku dokumentide terviklik kogum; 2) avalik arhiiv on arhiiviasutus Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses; 3) arhiivimoodustaja on asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale.
põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiivi põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. Rahvusarhiiv ise ei säilita, vaid koordineerib allasutuste tööd Rahvusarhiivi ülesanne on: järelevalve arhiiviseadusele ja arhiivieeskirjale koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist
õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.
väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima. Ehitusettevõtja on kohustatud: 1)tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2)tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3)säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4)paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5)Tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6)tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7)vältima keskkonna saastamist; 8)teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9)täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi;
isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või 2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. Ehitusettevõtja kohustused Ehitusettevõtja on kohustatud: 1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise; 3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid; 5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi; 6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu; 7) vältima keskkonna saastamist; 8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest; 9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi. Projekteerimisettevõtja kohustused
väljastamise kohta ehitisregistri veebilehel ja ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse: 1) kasutusloa sisu ja tingimused; 2) kasutusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus; 3) teave üldsuse kaasamise kohta. (7) Kasutusloa väljastaja peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. (8) Ehitise kasutusluba väljastatakse ehitise kohta. Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule
dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise. 16
16 Dokumendi- ja arhiivihaldus 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused Asutuse dokumendisüsteemi sisseseadmisel on eriti tähtsad kaks Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud eeskirja: „Asjaajamiskorra ühtsed alused”, milles nähakse ette avaliku teabe seaduse, digitaalallkirja seaduse ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse teatud sätete rakendamise kord; „Arhiivieeskiri”, milles esitatakse juhiseid arhiiviseaduses ette nähtud dokumendi- ja arhiivihalduse ülesannete täitmiseks. 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad Ministri määrus või käskkiri võib reguleerida: teatud valitsemisala asutuste dokumentide haldamist NÄITEKS justiitsministri 25.01.2002. a määrus nr 5 „Notariaadimäärustik”; valitsemisala kõigi asutuste dokumentide haldamist NÄITEKS siseministri 17.01.2007. a käskkiri nr 7 „Siseministeeriumi valitse-
koordineerimiseks, informatsiooni vahetamiseks, arengukava koostamiseks ja ettepanekute tegemiseks arhiivi tegevuse korraldamisel. (Loengus jutuks, et arhiivinõukogu funktsiooniks arhivaari valimine, funktsioon lõpetatud.) RA põhiülesanded on asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu ja nende kasutamise korraldamine arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ulatuses. RA kogub ja säilitab Eesti ajalugu, kultuuri, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale sõltumata nende loomise ajast, kohast või teabekandja iseloomust. RA ülesandeks on: · Koguda ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet · Pakkuda kogude võimalikult laia kasutamist · Hoida kogusid heades säilitustingimustes · Juhendada asutusi dokumentide haldamisel ja hoidmisel
laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli; 5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest; 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid; 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi
laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli; 5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest; 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid; 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu,
kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise.
dokumentidele, kusjuures juhul, kui riikliku järelevalve teostajal on õigus korraldada avariide põhjuste uurimist, siis juurdepääsu riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavale ehitisele ja riigikaitselisele ehitisele ning sellise ehitise ehitamise tehnilistele dokumentidele; 7) käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud dokumentide ning olemasolu korral ehitise mõõdistusprojekti säilitamise ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni; 8) vajaduse korral ehitusprojekti ekspertiisi tegemise; 9) vajaduse korral ehitise ekspertiisi tegemise; 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 11) kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav; 12) ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 13) õigusaktis sätestatud juhtudel ehitise, selle osa ja ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamise; 14) ajutise ehitise lammutamise ehitise kasutamise aja lõppemisel;
5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest; 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid; 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi
laboritava järgiva labori erakorralist kontrolli; 5) teavitab Sotsiaalministeeriumi kontrollimisel avastatud puudustest; 6) peatab tunnistuse kehtivuse või tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui ta on kindlaks teinud, et labor rikub hea laboritava nõudeid; 7) esitab Sotsiaalministeeriumile aruande oma eelmise aasta tegevuse kohta hea laboritava valdkonnas jooksva aasta teise kuu lõpuks; 8) tagab hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise arhiiviseaduses sätestatud nõuete kohaselt; 9) tagab kontrollimisel saadud ärisaladuse kaitse. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollasutusel jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Sotsiaalministeerium. (9) Haldusülesannete täitmisega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi
annaabi.ee 
