peatükkArhiivi moodustamine § 3. Arhiivi moodustamise põhimõtted (1) Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: 1) päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; 2) algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. (2) Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. (3) Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. (4) Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. (5) Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit
Sekretär 1.2. Alluvus Direktorile 1.3. Asendaja Raamatupidaja 1.4. Keda asendab Andmesisestajat 2. AMETIKOHA EESMÄRK Sekretäri ametikoha eesmärk asjaajamise korraldamine, klientide teenindamine, andmekogude pidamine ning arhiivitöö korraldamine. 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. Dokumentatsiooni korraldamine. 3.2. Dokumentide skaneerimine. 3.3. Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine. 3.4. Tirjade postitamine. 3.5. Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes. 3.6. Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded. 3.7. Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine. 3.8. Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. LISAKOHUSTUSED 4.1. Koolituste korraldamine. 4.2. Lähetustega seonduv asjaajamine. 4.3. Ajakirjanduse tellimine. 5. VASTUTUS 5.1. Oma ametijuhendi piires tema poolt väljastatud dokumentide ja informatsiooni õigsuse eest. 5.2
telefonile vastamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine, 3. personalidokumentatsiooni vormistamine, 4. kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine , 5. külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded, 6. vastavate teenuste tellimine ja nende kontrollimine, 7. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks, arhiivi eest vastutamine, 8. kaastöötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes, 9. posti vastuvõtmine ja väljasaatmine (faks, e-post, tavapost), 10.lähetustega seonduv asjaajamine, 11.ettevõtte juhi jooksvate korralduste täitmine, Kati oli tööülesannete täitmisel väga täpne ja kohusetundlik ja operatiivselt tegutsev. Kati on samuti väga abivalmis kolleeg, alati leidis aega kaastöötajate aitamiseks ning juhendamiseks. Kati omab vajalikke teadmisi asjaajamiskorrast ja personalitööd reguleerivatest õigusaktidest
informatsiooni hoidmise eest 2.3 Kannab vastutust ametialase dokumentatsiooni säilimise eest. 3. KOHUSTUSED 3.1 Dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 Vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 Telefonile vastamine ja kõnede suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine; 3.4 Töö postiga; 3.5 Kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 Töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes 3.7 Kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 Külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 Lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 Ajakirjanduse tellimine; 3.11 Vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 Ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine 3.13 Edastab ameti töötajatele juhatuse informatsiooni. 4. ÕIGUSED
3. Kohustused Sekretäri kohustused on: 3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 telefonile vastamine j kõnede suunamine,teadete vstuvõtmine ja edastamine; 3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3
3. Kohustused Sekretäri kohustused on: 3.1 dokumentatsiooni korraldamine; 3.2 vajadusel dokumendihaldust reguleerivate normdokumentide koostamine (asjaajamiskord ja dokumentide loetelu); 3.3 telefonile vastamine j kõnede suunamine,teadete vstuvõtmine ja edastamine; 3.4 töö postiga; 3.5 kontrollida direktori ja direktori asetäitja korralduste õigeaegset täitmist; 3.6 töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes; 3.7 kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine,koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine; 3.8 külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded; 3.9 lähetustega seonduv asjaajamine; 3.10 ajakirjanduse tellimine; 3.11 vastavate teenuste tellimine ja nende täitmise kontrollimine; 3.12 ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku/huvipakkuva informatsiooni edastamine; 3
leht säiliku lõppu; 7) lehed paigutatakse lahtiselt arhiiviümbrisesse või kinnitatakse köitepaeltega arhiivimappi või -kaantesse ja paigutatakse arhiiviümbrisesse. (2) Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt avaliku arhiivi nõuetele. (3) Kahjustunud paberarhivaalide puhul konsulteeritakse edasise tegevuse osas avaliku arhiiviga. 14. Mis on arhiivikirjeldamise eesmärk? Arhiivikirjeldamise eesmärk ja alused (1) Arhiivikirjeldamisega luuakse arhiivimoodustaja arhiivi täpne esitus ning antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldamisega võimaldatakse: 1) arhiivimoodustaja arhivaalide tekkekonteksti mõistmine; 2) juurdepääs arhivaalidele. (2) Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu poolt heakskiidetud üldised rahvusvahelised kirjeldusstandardid:
Arhiivi moodustamise põhimõtted - Arhiivi moodustamisel lähtub asutus: * Päritolupõhimõttest, mille kohaselt ühe asutuse dokumendid kuuluvad kokku ja neid ei või segada teist päritolu dokumentidega; *Algse korra austamise põhimõttest, mille kohaselt säilitatakse kord, mille arhiiv sai asutuse tegevuse käigus. 1. Funktsiooni üleandmisel teisele asutusele liidetakse asjaajamises lõpetamata dokumendid teise asutuse arhiiviga. Dokumentide algne päritolu ja liitmise aeg peavad olema jälgitavad. 2. Asutus käsitleb kõiki oma dokumente, sh andmekogudes olevat teavet olenemata teabekandjast ühe terviku, s.o arhiivi osana. 3. Asutus hoiab ning kasutab dokumente selliselt, et see ei kahjusta nende seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust, terviklikkust ja kasutatavust. 4. Arhivaali valdaja tagab arhivaali kasutamise selliselt, et see ei kahjusta arhivaali seisundit
arvamusest on ka ajalugu arenev ja uuenev teadus, mis võib muuta arusaama tegelikkusest. Lugedes kaheköitelist "Mitrohhini arhiivi," mis põhineb autentsetel, rõhutan autentsetel, KGB salajastel dokumentidel külma sõja ajast, seostus loetu nii mõnigi kord sündmustega Eesti tänapäevas. Selgituseks niipalju, et Vasili Mitrohhin oli KGB arhivist aastatel 1972-84, tehes pidevalt väljakirjutusi salajastest dokumentidest. Külma sõja lõppedes õnnestus tal pageda oma arhiiviga Inglismaale, kus koostöös Cambridge'i lähiajaloo professori Ch. Andrew'ga kirjutati kaheköiteline teos KGB aktsioonidest üle maailma. Allpool mõningaid noppeid loetust. KGB on alati olnud huvitatud monumentidest ja nende ümber toimuvast. Nõukogude salateenistusi häirisid väga 1970ndate põhja-Kaukaasias moslemite massilised palverännakud pühakute monumentide ja muude pühade objektide juurde, millega kaasnesid usulised rituaalid, laulud ja tants
Arhiiviväärtusega avalike arhivaalide üleandmise kohustus tekib 20 aastat pärast arhivaali tekkimist (asjaajamises lõpetamist). Arhivaalid antakse üle 5 aasta jooksul pärast üleandmise kohustuse tekkimist. Kui organisatsioonil tekib vajadus arhivaale üle anda enne üleandmiskohustuse tekkimist, näiteks kui -arhiivimoodustaja likvideeritakse või -arhivaalid on hävimisohus, saab seda teha kokkuleppel avaliku arhiiviga. Üleandmise korda selgitavate juhistega on enne arhivaalide üleandmist kasulik tutvuda www.ra.ee Juhised arhivaalide üleandmiseks avalikku arhiivi. Üleandmist reglementeerivad -arhiiviseadus- sätestab, et avalikke arhivaale võib üle anda ainult avalikku arhiivi. -arhiivieeskiri- esitab arhivaalide üleandmise ja üleandmise dokumenteerimise korra ja sätestab, et avalikku arhiivi annavad oma avalikud arhiiviväärtusega arhivaalid -riigiasutused -valitsusasutused
1. ettevõtte veebileht 2. isiklikud suhted 3. firma tutvustusbrozüür Lähiajal on firmas plaan teha turundusaudit ja kaasajastada reklaaminduspoolt. 5. MINU TÖÖÜLESANDED SEKRETÄR JUHIABINA 5.1 Tööülessannete kokkuvõte Esimesel päeval praktikandina tutvusin asutuse sisekorraeeskirjadega ning firma üldpildiga -ruumide, töötajate ja varaga. Järgnevatel nädalatel tutvusin erinevate dokumentidega, kirjadele vastamise korra ja registreerimisega ning ka arhiiviga. Kõige suuremaks saavutuseks peaksin seda,et sain kõrvalt jälgida, kuidas koostatakse riigihanget. Arvan et see oli senini kõige pikem ning raskem protsess, mida ma olen jälginud oma praktika ning ka õppe jooksul. Küllaltki huvitav oli ka arhiivi korrastusel osalemine. Tutvusin palju dokumentide säilitamiskuupäevade kui ka üldiste arhiivi reeglitega. Näiteks sain teada kuidas säilitatatakse pikaajalisi projekte ja dokumente. Lisaks nägin ka dokumentihävitus protsessi.
nimekirjad, kirjavahetus haldusküsimustes, garantiikirjad jne). Märgitud olid ka juurdepääsupiirangud ja vastav seadus, kuid märkimata oli seadusest paragrahv, mille alusel piirang määratud on. Vastavalt avaliku teabe seadusele on asutusesiseseks kasutamiseks määratud enamik personali ja töötervishoiuga seotud dokumendid (ilmselt delikaatset isikuandmete puutumatuse tõttu), kirjavahetus juhtimise küsimustes, koostöölepingud Eesti teadusasutustega, arhiiviga seotud dokumendid. Samuti on asutusesiseseks kasutamiseks määratud haldustegevusega, raamatupidamisega, projektide arendamisega seotud dokumendid jne. Teabekandjatena on kasutatud nii digitaalset- kui ka paberkandjat. Enamasti on kasutatud mõlemat korraga või ainult digitaalset andmekandjat. Juhtimisega seotud dokumentide eest vastutab sekretär, arhiiviga seotud dokumentide eest arhiivi
liidetakse samadel põhimõtetel. Omaaegsete riiklike arhiivide poolt kinnitatud nimistutega arhiivid loetakse hinnatuks. Korrastamata arhiivi puhul tuleb esmalt lasta see avalikul arhiivil hinnata arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks. Üldjuhul tuleb arhiiv üleandmiseks korrastada ja kirjeldada sarjadest lähtuvalt. Järjepidevalt tegutseva asutuse arhiivi korrastamisel tuleb üleminek kronoloogiliselt korrastus-süsteemilt sarjasüsteemile läbi arutada ja otsustada koos avaliku arhiiviga. Sarjadena liigitatud arhiivi osa kirjeldatakse uues nimistus. 1990ndatel loodud asutuste arhiivi korrastamine võiks toimuda sarjapõhisest liigitusskeemist lähtuvalt. Otsus tuleb kooskõlastada avaliku arhiiviga. Dokumendifailide korrastamine. Dokumentide kasutatavuse põhilised ohud tulenevad tehnoloogilistest riskidest, mistõttu tuleb pikaajaliste digitaaldokumentide hoiule andmiseks ettevalmistamisel tähelepanu pöörata dokumendi koostisosaks olevate failide
PILET 4 1. Põhimõisted: arhivaal Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal ei saa olla miski, mis ei ole dokument. Alatine säilitamine. 2. Arhiivi üleandmine avalikku arhiivi Üleandmisele kuuluvad ainult arhiiviväärtusega arhivaalid. Need selgitab välja avalik arhiiv hindamise käigus. Toimingud on üldiselt sarnased paberdok ja digidok. üleandmisel. Üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiiviga. Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini. Eeskujuliku dokumendihaldusega asutuses on arhiiv korras juba tema loomishetkest alates. Asjaajamise käigus luuakse
konkreetsest töökohast võivad juhiabi ülessanded olla väga erinevad. Sekretäri levinumad tööülessanded on : - büroo töö juhtimine - ettevõtte esindustegevus - juhi ajakava kordineerimine - nõupidamiste, väljasõittude, lähetuste korraldamine - dokumendihalduse korraldamine - ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku informatsiooni vahendamine - töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes - töö postiga - telefonile vastamine, suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine - külaliste vastuvõtuga seonduvad ülessanded Tööülessannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pinge taluvust ning oskust planeerida oma tööd ja aega. Juhiabi töö on seotud teenindamisega ja büroojuhina inimeste juhtimisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, kehtestavust,
ning kes ei ole asukohariigi kodanik, samuti tema perekonnaliikmel, sõltumata kodakondsusest, lahkuda riigist nii kiiresti kui võimalik. Vajaduse korral annab asukohariik nende käsutusse sõidukid nii nende endi kui ka nende vara veoks. Artikkel 45 Kui kahe riigi diplomaatilised suhted on katkenud või kui esindus on alaliselt või ajutiselt tagasi kutsutud: a) on asukohariik kohustatud isegi relvakonflikti korral austama ja kaitsma esinduse valdusi koos selle vara ja arhiiviga; b) võib lähetajariik usaldada esinduse valduste, vara ja arhiivi järelevalve asukohariigile vastuvõetavale kolmandale riigile; c) võib lähetajariik usaldada enda ja oma kodanike huvide kaitse asukohariigile vastuvõetavale kolmandale riigile. Tervitamine Esimesena tervitab alati ruumi siseneja Ametialases suhtlemises saab määravaks positsioon: positsioonilt madalam tervitab esimesena positsioonilt kõrgem ulatab esimesena käe
Arthur Võõbus ning Elmar Silvester Salumaa. Praegusel ajal on kogudus küllalt väike, 51 liiget, aga siiski toimiv. Jumalateenistusi peetakse iga kuu teisel pühapäeval ja kiriklikel pühadel, õpetaja kahjuks ei ela kohapeal, vaid käib Tartust. Minu arvates oli Vara Brigitta kiriku uurimine põnev ning kasulik, sest sai teada palju uut ja huvitavat oma kodukandi kiriku kohta, millest on seni vähe kuulda olnud. Aga võiks kiriku arhiiviga midagi ette võtta, et saaks edaspidi rohkem andmeid, mida kasutada. See oli esimene uurimistöö ja polnud nii lihtne midagi. Näiteks töö käigus internetimaterjali kasutades selgus, et seda ei saa alati usaldada ja antud teemal on seda hoopis vähe. Püüd inimestega suhelda läks kahjuks luhta, kirikuteemadel ei taheta väga end avada. Eriti hea meel on selle üle, et õnnestus ise täpsustada ajalugu: selgus kooli tegeliku asutamise aeg
vaadete õigsuses. Olukorda võib kirjeldada ka kui vastastikust autismi, kus nii religioon kui ka ateism on omaenda tegevuses kapseldunud. Arusaadavalt viis selline situatsioon stagneerumiseni. On siiski üksikuid andmeid selle kohta, et dialoogi kirikuga üritati, ent valdavalt oli tegu eraalgatuse, mitte ametliku poliitikaga. Omaaegsed ateismiaktivistid on maininud, et dialoogi kirikuga isegi kardeti. Tutvudes ühingu “Teadus” arhiiviga, kus suure osa tekstimahust moodustavad kaebused loengute halva kvaliteedi üle, on dialoogi vältimine mõistetav. Kui teaduslik-tehniline kaader on suuteline vaid paberilt maha lugema ja argumenteerima õõnsate ärakulunud väljenditega, on selge, kes sellises vastasseisus peale jääks. Kampaania tulemuste kohta on raske midagi konkreetset öelda. Suure tõenäosusega aktiviseerus elanikkonna seas mõneks ajaks “ateistlik mõtlemine”,
Arhiivipüsivusnõuded Liigitusskeem on asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeemi tasandid on: funktsiooni tasand; sarja tasand Sari moodustatakse järgmiste tunnuste alusel: dokumendiliik; sisu või teema; funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse koht asjaajamissüsteemis; säilitustähtaeg; Juurdepääsutingimus Liigitusskeemi kavand kooskõlastatakse avaliku arhiiviga. Dokumentide hindamine on avaliku arhiivi tegevus, mille eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. Hindamiskriteeriumid Hindamise läbiviimine Hindamisotsus Dokumentide eraldamine hävitamiseks Hävitamise dokumenteerimine. (hävitamisakt) Arhivaalide üleandmise kohustus ja tähtaeg antakse üle avalikku arhiivi, kelle pädevusse kuulub arhivaalide vastuvõtmine. tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10
valmisolekul HOVS-ist tulenevaid nõudeid ja millest lähtutakse üldse ohuks valmisolekul, missuguseid meetmeid on kasutusele võetud suuremate ohtude ennetamiseks ja kes peamiselt tegelevad asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse ohu hindamise ja meetmete väljatöötamisega. Analüüsi tulemusena on näha, et valitsusasutused ei ole suuremalt jaolt pööranud tähelepanu sellise kriisireguleerimisplaani vajalikkusele, mis hõlmaks ka dokumendi- ja arhiivihaldust. Enamalt jaolt on arhiiviga seotud ohtusid käsitletud arhiiviohuplaanis. Magistritöö näitab, et igas valdkonnas on reguleeriv õigusakt ja juhised, millega antakse suuniseid hädaolukorraks valmisoleku kohta, kuid nende vahel puudub sidusus. Samas on olemas Eesti kriisireguleerimise süsteemi keskne seadus HOVS, mis peaks need osad üksteisega siduma, kuid mis seda siiski ei tee. Samuti on näha, et erinevateks ohtudeks on paremini valmistunud just maavalitsused,
Sumeri linnriigid- Uruki suhteline tähtsus vähenes..(2340- tekib Akkadi riik.) Sel ajal kujunes välja ka sumeri kiilkiri, mõistekirja ja silpkirja kombinatsioon.Silpmärgid ja mõistemärgid.Sumeri keel. Allik materjal arheoloogiline allikmaterjal , hulgaliselt kiilkirja tekste , mis on ühelt poolt kuningate raidkirjad, kuningate paraad tekstid. Lisaks sellele on säilinud ka templi arhiive, millest kõige olulisem on Lagashi linnriigi, pealinnast väljas oleva templi arhiiviga, mis on säilinud.Lisaks sellele tinglikult valgustavad seda perioodi ka hilisemad tekstid aasta tuhande lõpus või II at alguses. 21 saj eKr(3000at)viimane Sumeri hiilgeaeg, nimetasid end varajaste sumerite traditsioonide järgijateks. Võimu legimeerida lasid üles kirjutada varasemaid muisteised aegu kirjeldavaid tekste.Uri dünastia. Kangelaspoeemid (Gilgameš) ja nendele lisakas Sumeri kuninga nimekirjad, varasemate linnriikite kuningate dünastiaid ei saa tõsiselt võtta, sest
annaabi.ee 
