kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske. Kasutatud kirjandus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles ● http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html ● http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/ ● http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/5kreeka/aristoteles2.htm ● http://cmsimple
kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis. Trias-lüürika,dramaatika,eepika. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik. Realism- tõene. tekkis 1830. aastatel
kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske. Säilinud kujul koosneb Luulekunstist 26 peatükist, mis käsitlevad peaasjalikult kolme teemat: luuleteoreetilised põhimõisted "poeisis" ja "mimesis" tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, keel eepos
moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused. Iseloomulikud jooned: toetumine autoriteetidele, argumentatsioonis hüljati kogemus ja tarkuse näitajaks sai kõige meisterlikumate argumentide leidmine. Põhiautoriteediks oli Aristoteles. 1210.a keelustati küll Aris. teosed, kuid see keeld tühistati 1270.a. KETSERLUS- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine
otsustada teistest rassidest inimeste elude üle Aafrikas, Ameerikas ja Aasias. Mõtteviisid muutuvad aeglaselt ja ka tänapäeval võime kohata inimesi, kes peavad teisi kas nahavärvi, rahvuse või kultuuri tõttu endast madalamateks või halvemateks. Kaasajal on rassismile lisandunud mitmeid tähendusi. Kuigi palju vähemaks on jäänud neid inimesi, kes määratlevad rassi ka tänapäeval bioloogilises võtmes, on paljud inimesed sisuliselt asendanud oma argumentatsioonis „bioloogilise“ elemendi rahvuse, kultuuri või religiooniga. Nii levivad stereotüübid, mille kohaselt sageli nähakse Sahara kõrbest lõunasse jäävat Aafrikat või Kesk-Aasiat vaese ja suutmatuna, samal ajal Lääne kultuuri tsiviliseeritud ja progressiivsena. Või nähakse araabia maid ja Lähis-Ida sõjakana, Lääne kultuuri aga rahuarmastavana. Sel juhul kiputakse arvama, et need omadused kirjeldavadki Aafrikas või Lähis-Idas elavaid inimesi ja nähakse nt
lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi kõigist jäljendavaim ning ka oma esimesed õpingud teeb loengukonspektilaadset jäljendamise abil; jäljendused aga valmistavad kõigile rõõmu. Aristoteles (384-322 e.m.a.) Selle tõenduseks on tegelikkuses toimuv; me tunneme rõõmu, Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka vaadeldes kõige täpsemaid kujutisi asjadest, mida endid ristviiteid teistele asjakohastele teostele. vaadata pole meeldiv, näiteks põlastusväärseimate loomade ja Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest laipade kujutisi. aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske
millest vähemalt üks on tegelikke asjaoludele või üldtuntud teadmistele vasturääkiv. Siit järeldub, et antitees on väär ja tees tõene. Olgu põhitees T sõnastatud kategoorilise väitena ja olgu seda raske otse tõestada. 13. Vuks 1999, 196 11 5. Argumentatsioon Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes. Argumentatsioonis võime eristada kahte komponenti: tees, väide midagi argumenteeritakse, argumendid, väited, mille abil argumenteeritakse. Argumentide ja teesi vahel võib olla seos induktiivne ja deduktiivne.14 Induktiivse seose puhul tõesed argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust ( vähemalt selle silmis, kes argumenteerib). Deduktiivse seose puhul on tõeste eelduste puhul ka tees tõene. Sellist argumentatsiooni nimetatakse demonstratiivseks. Argumentatsiooni eriliik on tõestus
asjadeks. Aristotelese järgi on õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused ja nn loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane kujutab endast oskust valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad. Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Aristotelese poeetika argumentatsioonis on mitmeid hüppeid ja vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks ,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine.
Muuhulgas, üha rohkem tehakse eksperimente, kus tarkvaraline või füüsiline tehisolend tekitatakse esmalt mingil primaarsel kujul ning seejärel kasvatatakse üles ja õpetatakse nagu inimest. Millised on nende olendite õigused? Kas abielu omaloodud objektiga on reaalne? Mida see tähendaks ja milliseid muudatusi tuleks sisse viia kooseluseadusesse? 14. Esitage argumente, mis ütlevad, et masin suudab või ei suuda saavutada inimese taset. Esitage mõlemas argumentatsioonis kaks tugevat ja kaks nõrka kohta. Suudab: * Arvuti võitis matsi male maailmameistriga (2006.a., Deep Fritz - Vladimir Kramnik 4:2) * Hinnatakse, et arvutisüsteemid mõjutavad börsi rohkem kui inimesed 15. Oletagem, et virtuaalne surematus on võimalik. Kas salvestatav inimene sellisel juhul saavutas surematuse? Millal võiks nii öelda? Kelle seisukohast saavutas? virtuaalne surematus - hinnatakse, et on võimalik teha inimesest (keha,
2) järeldusotsustus ehk tees, 2) 3) järeldusseos eelduste ja järeldusotsustuse vahel. Argumendi otstarve on veenda kuulajat mingi kaheldava, mittekindla, uudse, uskumusi kummutava teesi tõesuses või õiguses või esitada hüpotees. Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine. Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe.
ent normaliseeriva ühiskonna "kaudse ja kõrvalejuhtiva repressiooni" tõttu on mässukogemuse saavutamine raskem kui iial varem igal juhul olevat oluline vaadata läbi kogu õhtumaise mässukultuuri pärand. Lõppsõna Winston Churchilli on öelnud, et demokraatia on üks paha asi küll, aga midagi paremat pole ka välja pakkuda. Luues kriitika kõrvale positiivse ning töötava programmi, saavutab anarhism ehk aktuaalsema koha poliitilises ja õiguslikus argumentatsioonis. Siiski kahtleksin selle võimalikkuses täiesti samadele eeldustele ning meetoditele toetudes, pigem peaks säilima mõtteviis kui selline. Michel Foucault arvates tuleks probleem hoopis teistmoodi püstitada (Krull 1996: 163-164). Nimelt oleks Foucault' arvates huvitav teada, miks on Lääs omaenese praktiseeritavat võimu nii kangekaelselt näinud pigem juriidilise ja negatiivse kui tehnilise ja positiivsena. Seega püstitab ta küsimuse ka anarhismikriitika alustalade kohta, et kas
Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud, sest tõlgendamine on raske. - Normatiivne poeetika. 12. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? - Kõige olulisemad zanrid on tragöödia (ja luule) 13. Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis
ateismi institutsionaliseerumiseni, tuues endaga kaasa ateismi uususustumise, mida on kirjeldatud allpool. (JPEG) Tendentsidest võib välja tuua, et kuni 50ndate aastate keskpaigani peeti religioossust alaväärseks ja usklikke “vaimust vaevatuks”. Tegu oli vulgaarateistliku seisukohaga, mis paraku käibis kuni ateistliku tegevuse lõpuni ning kinnistus alateadlikult ka ühiskonnas. Umbes 50ndate aastate teisest poolest tänu suurenenud nõudmistele hakati ateistlikus argumentatsioonis religioossust pidama “ideoloogiliseks puudujäägiks”, mille võitmise võti oli võitlevate ateistide aktiivne veenmis- ja selgitustöö. Samuti muutub geograafiline rõhuasetus - kui eelnevalt oli olnud rõhk Eesti-kesksusel, nt. kulakute-vastane võitlus, siis nüüdsest hõlmab ateistlik võitlus juba kogu maailma ja hakatakse võitlema “välismaiste interventide” vastu. Uute tavandite loomise kõrval sai hoogu ka propagandistlik võitlus, mis eriti intensiivselt algas 1959
Pingestumine - mille käigus osapooled muutuvad põhiküsimusest rõhutatult teadlikuks ja sellega tegelemine nõuab üha enam aega ja pühendumist. Tekivad kahtlused varjatud tagamaade olemasolust, mis tähendab hiilivat usalduskriisi. Teisele astmele liigutakse siis, kui teise sõnaline ründamine saab omaette eesmärgiks. 2. Sõnasõda - tähendab sihipärast enese pealesurumist ja teisele poolele tundlike teemade kaasahaaramist. Kasvab usaldamatus ja teiste argumentatsioonis otsitakse loogikavigu. Seisukohtadest kinnihoidmine saab prestiizi küsimuseks. Peatselt toimub üleminek sõnadelt tegudele. 24 3. Survekäitumine - tähendab klammerdumist oma positsioonidesse ja soovi midagi ette võtta. Kasutatakse võimalusi vastaspool lõpuks paika panna. Kaob usk koostöö võimalikkusesse, mis sunnib abi otsima mujalt. 4
Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: · vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine. Otsesel järeldusel on traditsioonilises loogikas vaid üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kaudsel vähemalt kaks eeldust ning kolm terminit. · põhjuslikkuse alusel: kas põhjuselt tagajärjele või tagajärjelt põhjusele.
Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: • vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine. Otsesel järeldusel on traditsioonilises loogikas vaid üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kaudsel vähemalt kaks eeldust ning kolm terminit. • põhjuslikkuse alusel: kas põhjuselt tagajärjele või tagajärjelt põhjusele.
ratsionaalse mõtlemise meetodeid (analüüs, võrdlus, süntees) eesmärgiga viia teisi inimesi
eksitusse.
41_fl_vi-x
Demagoogilisi võtted tõestuses
Demagoogia (
; Käesoleva (1992) leiavad Thole ja Galuske, et alates 1970. aastatest on artikli sissejuhatuses kirjeldasin lühidalt tagajärgi, milleni j on sotsiaalpedagoogika identiteedi kindlustamise püüdeid saatnud viinud liigvähene tähelepanu sotsiaalpedagoogika teooria aren- märkimisväärne edu. Paljuski toetuvad nad oma J damisele. Üha tihedamaks muutuvas konkurentsis erinevate argumentatsioonis samade faktide vastupidisele tõlgendusele, distsipliinide vahel kõrgkoolide õppekavades ning erinevate mida Reyer peab sotsiaalpedagoogika allakäigu indikaatoriteks. professioonide vahel tööturul suureneb vajadus selgitada Metodoloogilise ja kontseptuaalse baasi mitmekesistumine, sotsiaalpedagoogika mõistela^]le^a}J.a_.eri£ära_nene_>_kes
suskumused, millel tegevus põhineb: mis asi see on, mida korraldatakse, ja millega on korraldamine õigustatud? • Fikseeritud koodi mudeli korral on seletus lihtne – et saada fikseeritud kood, tuleb kood fikseerida. Päris ehtsaid fiksee- ritud koodi uskujaid on aga raske leida, ja konventsiooni uskumise korral on korraldamise objekti keerukam näidata. • Ka korralduse metoodikas ja otsuste argumentatsioonis kipub korduma vastuolu: keelekorralduse teooria põhineb konventsioonil, praktika aga fikseeritud koodil. Küsimused 47. Kui seletada suhtluse toimimist konventsiooniga, millest igal suhtlejal on oma, veidi isikupärane ettekujutus, mis siis võiks olla keelekorralduse objekt? Lugemist • Keelekorralduse teooria tänapäevases mõttes loodi möödu- nud sajandi keskel ja üks tegijaist oli koguni eestlane: Haugen 1966, Tauli 1968, Fishman 1974.
annaabi.ee 
