(Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske usaldusväärselt põhjendada · madala üldistustasemega, nähtuste pindmine tase; · on juhuslikud, seepärast jääb neisse lünki;
1)füüsiliste objektide või seisundite maailm 2)teadvuse seisundite ja tegevuseks kalduvuste maailm 3)mõtlemise objektiivse sisu, eelkõige teaduslike ideede, poeetiliste mõtete ja kunstiteoste sisu maailm-inimlooming, see maailm muutub pidevalt *Teadmiste liigitamise kaks võimalust: Esimene võimalus: 1)teaduslikud teadmised (teooriad- Einsteini relatiivsusteooria, valemid- a2+b2=c2, seadused -Newtoni mehhaanikaseadused, faktid, definitsioonid) 2)argiteadmised-elutarkus, mida väljendavad käibetõed (ära seisa äikesega puu all), vanasõnad (tasa sõuad, kaugele jõuad), kõnekäänud Teine võimalus: 1)empiirilised-sellised teadmised tulenevad meelelisest kogemusest (näen, kuulen, katsun, haistan, ei pea olema minu meeleline kogemus, vaid võib olla ka teiste oma, näiteks teadlase oma. minu kogemus pliidiga) 2)aprioorsed-need on teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest. Neid võib jagada omakorda kaheks:
M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1.Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem, kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus(äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,)
Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem
170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 171). Tekst 2 EI OLE PLAGIAAT See artikkel keskendub uurimustööde kirjutamisele ning sellele, kuidas sobitada suur hulk tudengeid vabade juhendajatega
põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34. Kuidas jaguneb aprioorne teadmine? 1)loogiline ehk mõistuspärane 2)konventsionaalne ehk kokkuleppeline 35. Mille poolet erineb argiteadmine teaduslikust teadmisest? Argiteadmised ei moodusta süsteemi ja neid on raske ümber lükata. 36. Kust pärinevad teadmised, millelt saab (Kanti põhjal) teadmine sisu ja materjali, millelt aga vormi? Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Sisu ja materjal tuleb kogemustest, vormi annab mõistus. 37. Millisel meetodil tegutsevad teadlased uue avastamisel? Katse-eksitus meetodil 38. Mida kujutavad teooriad? Teooriad peaksid olema võrgud, millega püütakse kinni see, mida püütakse teadvustada ja ära seletada. 39
Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile
loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1
oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt. o A) ampiirilised teadmised teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest b) aprioorsed teadmised teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest
arvates on vaimne looming omaette maailm nii-öelda ,,kolmas maailm" Sinna kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad) Teaduslikud teadmised erinevad argiteadmistest selle poolest, et: a) moodustavad süsteemi- töötatakse välja teooriad ja neist lähtuvalt põhjendatakse teatud valdkonna nähtusi. b) Sõnastatakse- täpselt- tuleb selgeks õppida valemid ja definitsioonid.
4. väärtustel 8. Sotsiaalkonstuktivismi kohaselt on esmaoluline 1. uurida inimeste subjektiivseid tõlgendusi ja arvamusi inimelu kohta * 2. uurida objektiivseid reegleid ning seaduspärasusi, mis reguleerivad inimelu 3. uurida inimeste nii objektiivseid kui subjektiivseid tõlgendusi ja arvamusi inimelu kohta 9. Sotsiaalkonstruktivismi seisukohalt pakuvad uurimisteemana kõige rohkem huvi inimeste 1. argiteadmised elust * 2. objektiivsed arusaamad elust 3. õiged arusaamad elust 10. Fenomenoloogia peamine uurimishuvi on 1. eluvaldkonnad, mille olemust peavad inimesed ise enesest mõistetavaks ning loomulikuks * 2. eluvaldkonnad, millele inimesed ei pööra tähelepanu 3. eluvaldkonnad, mida inimesed üritavad ise üritavad uurida 11. Mõiste "normaalne teadus" tähendab Thomas Khuni arvates 1. Konstruktivismi
76. Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt a)teadmiste kogunüt; b) kultuuripärandi kogumit; c)mentaalset programmeeritust. 77. (Kultuuri) väärtused on a) abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav; b) sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78. Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b) ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79. Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a) tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b) märgid ja sümbolid; c) ideoloogiad, müüdid, usundid. 80. Sotsiaalset kapitali loob a)usaldus, ühiskonda koos hoidvad inimestevahelised sidemed; b)demokraatlik põhiseadus (konstitutsioon); c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 81
c) kvartaalne aruanne kohalikule omavalitsusele. c) on riik ümberjagaja, sekkudes sotsiaalsetesse ja majanduslikesse protsessidesse. 77.(Kultuuri) väärtused on a)abstraktsed ideed sellest, mis on ühiskonna seisukohalt hea, õige ja soovitav; b)sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreetsetes situatsioonides; c) on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust. 78.Kultuuri normatiivse komponendi moodustavad a) argiteadmised; b)ettekirjutused käitumise kohta; c) asjad ja nende käsutamise viisid. 79.Kultuuri väärtuselise komponendi moodustavad a)tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele; b)märgid ja sümbolid; c)ideoloogiad, müüdid, usundid. 6. Kvantitatiivne majanduspoliitika a) hõlmab majandusstruktuuri muudatusi; b)on suunatud ökonomeetriliste struktuurivõrrandite lahendamisele; on üldine majandusstrateegia, selle seatud eesmärgid ja vahendid 33
Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus Peamised erinevused nende kahe vahel on: - Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida?
karakteristikud, sündmused/juhtumid. Uuritakse juhuslike faktide eraldamisel tüüpilistest ning tegeletakse faktidega mille alusel võimalik analüüsida. 8. Kultuuri tasandid, universaalsed komponendid ja elemendid - 1) tsivilisatsiooniline, regionaalne, rahvuslik, grupiline, perekondlik, individuaalne. 2) väärtuseline (tegelikkuse vastavus vajadusele), normatiivne (ettekirjutused käitumise kohta), tunnetuslik (argiteadmised, teooriad), keel/märgid/sümbolid, esemeline komponent (asjad). 3) elemendid ühendavad rahvaid ja olemas kõigis kultuurides: sport, tantsud, haridus, kunst, naljad, hügieenireeglid jne. 9. Etnotsentrism ja kultuuri relativism - Kohut mõistmine teiste kultuuride üle, oma on parem jne. Relativismis kultuur mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja kontekstis. 10. Kultuuride koostöö ja pinged: viis kitsaskohta - geto isoleerimine kohalikust
3) mis on teadmine, st millised episteemilised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks; 4) kas teadmine on võimalik. Mis on teadmine? Võib eristada 3 erinevat tähendust: 1) teadmine, kui tuttav olek kellegagi või millegagi. 2) teadmine, kui oskus midagi teha. 3) teadmine, kui teatud info omamine. Teadmine põhjendatud tõene uskumus. Liigid: 1) teaduslikud teadmised (töötatakse välja teooriad, sõnastatakse täpselt); 2) argiteadmised. Teadmised: a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud
Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes teadus = institutsioon. samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda Institutsioonon sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: selle institutsiooni reeglid. 1.Milline on teadlase roll? Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad Positiivne vs. Normatiivne lähenemine üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate
füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll
seisukohtade vastu. Kõikidel kultuuridel – sõltumata tasemest – on mitmeid universaalseid komponente. o Väärtuseline komponent – tegelikkuse vastavus inimeste vajadustele ja eesmärkidele. o Normatiivne komponent – ettekirjutused käitumise kohta (tulenevalt tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest). o Tunnetuslik ehk kognitiivne komponent – argiteadmised, teadusteooriad, ideoloogiad, müüdid, usundid jms. o Keel, märgid ja sümbolid – keel kui kultuuri edastaja ja säilitaja; märgid ja sümbolid esin- davad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikku toimingut või objekti. o Esemeline komponent – asjad, nende kasutamise viisid ja juhised. Normatiivne ehk sotsiaal-normatiivne kultuur tähendab käitumisreeglite kogumit:
annaabi.ee 
