Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ares ja tema kujutamine kunstis - sarnased materjalid

ares, skulptuur, mars, hera, armastas, antiikm, kiiver, hamilton, vaste, aphrodite, oldenburg, kuulnud, teadsin
thumbnail
11
ppt

Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis

Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine Arese kultust välja ei kujunenud Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujutamine Kiivri ja kilbiga, ründeasendis Istuvana, relvad tema ette maha asetatud Kujutavas kunstis tugineti Kreeka müütidele Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis - Ares

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares/Mars Sõjajumal Tauri Johanson 10c. Tallinna Ühisgümnaasium Arese lugu Ares oli vanakreeka kultuuris sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. Armastusjumalanna Aphroditega tegi ta armastusjumala Erose. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Nimed eri perioodidel VanaKreeka perioodil: Ares vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. Vana Rooma perioodil: Mars kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. Arese kujutamine Kuna Arest ei rahva seas ei austatud ,pigem kardeti ja vihati ,ei kujunenud välja ka tema kultust. Erinevalt Rooma Marsist. Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto ,

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis - Ares

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares Ares- sõjajumal · Ares oli Zeusi ja Hera poeg. · Ta armastas sõda, surma ja hävingut. · Ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. · Teda ei armastatud. · Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas. · Aphrodite kallim. Nimed eri perioodidel · Vana-Kreeka perioodil: Ares- vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. The Ares Borghese, from an Original Dating to circa 430-415 BC, 125 AD Nimed eri perioodidel · Vana- Rooma perioodil: Mars- kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. BOSSUIT, Francis van Mars 1680s Ivory, height 44 cm Rijksmuseum, Amsterdam Kujutamine kunstis CLAEISSENS, Antoon

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ares ( Mars )

Ares(Mars) Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas, kiiver ja kilp. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim ­ verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

6. Mille poolest on erilised Erechteioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud-karüatiidid. 7. Nimeta Olümposel elanud kreeka jumalad (neid oli 12), märgi igaühe "haldusala". Zeus- peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal Poseidon- Zeusi vend, merejumal Hades- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Hera- Zeusi naine ja õde, taevajumalanna Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna Hermes- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna Hephaistos- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 8. Milliseid materjale kasutasid kreka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks.Enamiku

Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

linnriikliku korralduse, tähestiku, mündid, eeposed ning ka jumalad. Kreeka kirjameestelt pärinevad vanimad ülestähendused Itaaliast. Rooma linn tekkis Tiberi jõe alamjooksule, tollasesse Latiumi maakonda. Varaseim Rooma linna osa pärineb 10. saj eKr, kui asustati Palatiumi küngas. Arvatakse, et ühtne linn kujunes välja ~600 eKr. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Tnp peame Rooma linna asutamisajaks 21.04.753 a eKr. Pärimus: Sõjajumal Mars ja noor preestrinna said kaksikud Romuluse ja Remuse. Julma isa käsul visati nad korvis Tiberisse, kus emahunt nad oma hoole alla võttis, üles kasvatas nad kerjus. Rooma linna rajades puhkenud tüli käigus tappis Romulus remuse ning linn sai nime oma esimese kungina Romuluse järgi. Roomat valitses järgemööda 7 kuningat ning sel ajal oli tegu arvestatava linnriigiga (valdused ligi 25 km ulatuses). Tiberi suudmesse rajati Ostia sadam. Rooma asukoht kaubandusteede

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

b. Leegion ­ Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) · Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) · Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul ­ leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid.

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Arheoloogia kinnitab vaid seda, et 8saj eKr toimus Rooma alal erinevate asulate liitumine, on oletatud, et Rooma linnriigi tekkele avaldasid mõju etruskid, kellel oli oma linnriik olemas. Vanima pärimuse järgi pärinesid linna rajajad Troojast. Selle kohapealt oluline on üks Trooja linna kangelane Aeneas, kes pärimuse järgi pääses põlevast Trooja linnast, võttis kaasa oma isa Anchisese ja oma poja Ascaniuse, Aenease ema oli pärimuse järgi Aphrodite. Pärimuse järgi enne Itaaliasse jõudmist tegi ta mitu peatust, olulisima neist Kartaagos, kus ta olevat armunud sealse kaitsja tütre ja valitseja kuninganna Didosse, ta aga rändas edasi Itaaliasse. Itaalias valitses sellel ajal pärimuse järgi kuningas kelle nimi oli Latinus, Aeneas olevat abiellunud Latinuse tütrega Laviniaga, sellest abielust sai alguse suguvõsa, kellest pärinesid Romulus ja Remus. Pärimuse järgi oli üks järeltulijatest kuningas Numitor, kes

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

perioodi) mitmendal aastal see sündmus toimus. 11.Kreeka: usk Olümpose mägi ­ tähtsamate jumalate peamine elupaik Kreeka põhjapiiril Antropomorfsus ­ jumalad olid inimese moodi välimuselt ja iseloomult Zeus ­ peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal, käsutas piksenooli, teised jumalad kuuletusid talle; tal oli palju lapsi; kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla; ta abikaasa oli ta õde Hera Hera ­ Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja, armukade Poseidon ­ Zeusi vend, merejumal, kolmhark Hades ­ Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Ares ­ Zeusi ja Hera laps, sõjajumal Aphrodite ­ ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna; võõramaist päritolu, sarnaneb Mesopotaamia armastusjumalanna Istariga; sündis lainevahust Prometheus ­ kaval ja riukaline titaan, kes asus esimesi inimesi toetma, ta oli kunagises titaanide ja jumalate

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

· Isis-Maagia ja võlukunstijumal · Seth-Kõrbejumal · Anu /An- taevajumal, jumalate isa · Enlil- inimliku kuningavõimu kaitsja, tuule, tormi, vihma jumal; viljakuse kehastus · Ea/Enki- maa-aluste vete ja sügavuste valitseja, inimkonna soosija · Istar -armastuse, viljakuse jumalanna; sõjakas ja kättemaksuhimuline · Marduk-Babüloni jumal; omandas Enlilile omaseid jooni · Jahve-iisraellaste ainujumal · Zeus ­ peajumal, taeva ja maa valitseja · Hera - perekonnaõnne kaitsja · Poseidon - merede valitseja · Hades - allmaailma valitseja · Demetre-aastaaegade vaheldumine · Ares ­ sõjajumal · Athena ­ tarkusejumalanna, Ateena linna kaitsja · Apollon ­ päikesejumal · Artemis ­ jahiloomade ja metsadekaitsja · Hermes ­ jumalate käskjalg · Aphrodite ­ ilu-ja armastusjumalanna · Hephaistos ­ sepatöö kaitsja · Dionysos-veinijumal · Jupiter-peajumal · Juno-Abielujumalanna

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst, Rooma õigus) koos näidetega

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

153.a. eKr määrati konsulite ametisseastumise ajaks 1.jaanuar, see sai hiljem aasta alguseks. 47.a. eKr muutis Julius Caesar kalendrit Egiptuse päikesekalendri eeskujul. Aasta pikkuseks sai 365 ja ¼ päeva ja iga 4.aasta oli liigaasta. Seda kalendrit on hakatud nimetama Juliuse kalendriks. Mitmete kuude nimetused on tulnud Rooma jumalate ja juhtide nimede järgi ­ jaanuar ­ jumal Janus, veebruar ­ puhastuspüha Februa, märts ­ sõjajumal Mars, mai ­ jumalanna Maia, juuni ­ jumalanna Juno, juuli ­ Julius Caesari sugukonnanime järgi, august ­ keiser Augustuse surmakuu järgi. Roomas kandsid avaliku ameti taotlejad valget rüüd (candidati), sellest on tulnud tava nimetada avaliku ameti taotlejat kandidaadiks. Roomas laialt levinud gladiaatorite võitlused on pärit etruskidelt. Nimelt oli neil tavaks, et matuserituaalide käigus orjad või surmamõistetud võitlesid elu ja surma peale

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-rooma ajalugu

Demeter Ceres Aphrodite Venus Hestia (kodukoldejumalanna) Vesta 3 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Poseidon Neptunus Ares Mars Hephaistos Vulcanus Kreeka nimetus Rooma nimetus Appollon Appollo Artemis Diana Dionysos Bacchus Hermes Mercurius Hades Pluton

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

pääses paadiga üle allilmajõe. Surnud söövad savi, põrmu ning neil on tiivad nagu lindudel. Kuningavõim oli absoluutne -- sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester. Kuningavõim Jumalalt, kuid kuningas oli jumalate esindaja oma rahva ees. Territoorium oli jaotatud suurmaavaldusteks, millel olid omad maksud ja sõjaväekohustus. Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid ­ savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted:

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

oma poja, titaan Kronosega, kes Gaia valmistet sirbiga oma isa kohitses. Maale ja merre pursanud verest ja spermast sigines veel igasuguseid lapsi ­ madudest jalgadega gigandid; erinnüsed e. fuuriad: Alekto (kes ei jäta rahule), Tisiphone (maksab kätte mõrva eest), Megaira (karistab) ­ koerapeaga hallikarvsed vanamoorid, vingerdavad maod juuste asemel, silmad verd tilkumas ­ kui kõik teised koletised on maa pealt pagendatud, jäävad need seni, kuni pattu tehakse; merevahust ja spermast Aphrodite. Uranos needis Kronose ära: "Tehku sinu lapsed sulle sedasama, mida sa mulle tegid!" 8 1) Titaanid (12) 6 poissi, 6 tüdrukut poisid: Okeanos, Koios, Kreios, Hyperion (see, kes käib kõrgelt ­ päike), Iapetos, Kronos (aeg) tüdrukud: Theia, Rhea, Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hephaistos (Referaat)

Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau,

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Olümpose jumalad

tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares · Saturnus - Kronos Mars olulisem kui kreeka Ares, samuti Saturnus, Vesta. Saturnuse auks saturnaalid - pidustused, orjad tohtisid peremeestega kood pralletada. Riik ja religioon tihedalt seotud

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Välispind ja interjöör kaunistati sammaste ja poolsammastega. · Religioon: sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud, migi jõud e nuumen. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ­geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter ­Zeus Mars ­Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno ­Hera Neptunus ­Poseidon Pluto ­Hades Ceres ­Demeter Prosepina ­Persephone Minerva ­Athena Apollo ­Apollon Diana ­Artemis Mercurius ­Hermes Venus ­Aphrodite Baccus ­Dionysus Saturnus ­Kronos Vesta ­Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Odoaker ­ germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas ­ keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius ­ tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius ­ tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero ­ kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter ­ Zeus ­ taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno ­ Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars ­ Athena ­ tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus ­ Ares - sõjajumal Bacchus ­ Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal Vesta ­ Hestia ­ kodukolde jumalanna, kelle auks põles rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Jeesus ­ 1 saj palestiinas tegutsenud rändjutlustaja, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Anitiik-Kreeka ja Rooma

Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis ­ Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel ­ täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisuk

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

samalaadne jumal võis kanda mitut nime ning kreeklased võtsid mõnigi kord võõramaiseid jumalaid omaks. Delfi oraakel ­ vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid, et saada Apollonilt küsimustele vastuseid Zeus ­ taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal Poseidon ­ merejumal, kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid Hades ­ allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal Ares ­ sõjajumal, Zeusi poeg Athena ­ sõjajumalanna, sündis Zeusi peast Apollon ­ valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja Hermes ­ rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis ­ kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalooreferaat: Vana-Rooma

Jupiteri keskne pühamu asus Kapitooliumil, kus temaga koos austati ka kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Üsnagi otsesed kreeka jumalate vasted olid Neptunus (Poseidon), Vulcanus (Hephaistos), Mercuritas (Hermes), Apollo (Apollon), Venus (Aphrodite) ja Diana (Artemis). Nimetatutest olulisemgi oli roomlastele sõjajumal Mars (Ares), keda peeti ühtlasi talupoegade ja karjuste kaitsjaks. Roomlased hindasid Marsi märksa kõrgemalt kui kreeklased oma sõjajumalat Arest. Tema

Ajalugu
403 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kujutasid roomlased panteoni jumala sarnastena. Rooma jumalate Kreeka vastsed: Jupiter ­ Zeus Mars ­ Ares Juno ­ Hera Neptunus ­ Poseidon Hades ­ Pluto Ceres ­ Demeter Prosepina ­ Persephone

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
3
doc

VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD

koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vana-Rooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. 9) Iseloomustage Rooma kultuuri (kultuurisaavutused, kirjandus, kunst, Rooma õigus) koos näidetega

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

sai jumalate veinikallaja. Sellest tulenevalt oli ka kreeka vanematel meestel tihti suhted nooremate meestega. Naised olid meestele vaid seksida piirduvateks fantaasiaobjektideks või lihtsalt pereema rolli täitjateks. Zeusi naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. 1 Titaanid on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 poissi ja 6 tüdrukut. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti, et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas. Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna Aphrodite, päikese-, muusika- ja valgusejumal Apollon, sõjajumal Ares ja tarkusejumalanna Athena. Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud

Ajalugu
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun